Komedııa janrynyń kóbeıýi halyqtyń áleýmettik jaǵdaıynyń tómendigimen baılanysty - kınotanýshy
Mamandardyń bir bóligi bul máseleni tájirıbeli rejısserlerdiń jetispeýshiligimen baılanystyrsa, endi biri stsenarııdiń jeńil ázilge qurylǵanyn sóz etedi. Búginde otandyq fılmderdiń sany kún ótken saıyn artyp jatyr, alaıda sapasyna qatysty saýal kóp. Osyǵan baılanysty qazaq kınosynyń damýy men búgingi jaı-kúıi, kınodaǵy saýndtrek pen sýbtıtrdiń sapasy, zamanaýı qazaq mýzykasy jáne sońǵy kezderi kóp synǵa ushyraǵan mádenıet salasy týraly mýzykatanýshy jáne kıno salasyn zerttep júrgen jas maman Mereı Sembaımen suhbattasýdy jón kórdik.
- Mereı Sembaı, sońǵy jyldary otandyq prokatta sheteldik ónimdermen teń túsetin tól týyndylarymyz boı kórsetip keledi. Desek te, kórermender fılmderdiń basym kópshiligi negizinen jeńil ázilge qurylǵan komedııalar ekenin aıtyp, jazyp júrgeni jasyryn emes. Basqa janrlar nege nazardan tys qalýda? Sizdiń oıyńyzsha, nege komedııa kóp? Ne sebepti basqa janrda kıno túsirilmeıdi? Jalpy qazaqstandyq fılmderdiń damýyna kedergi keltiretin qandaı problema bar?
- Iá, bul ras. Sońǵy jyldary kınoteatrlardyń sany aıtarlyqtaı kóbeıip, jeke demeýshilerdiń qarajatyna túsiriletin kıno sany da artty. Sovet úkimeti kezinde jylyna 3-4 fılm túsirilse, qazir 100-ge jýyq fılm jaryqqa shyǵyp jatyr. «San sapaǵa aınalady» degen sóz bar ǵoı. Bul protsess qazir jaı bolsa da, júrip jatyr. Al komedııa janrynyń kóp túsirilýi halyqtyń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıy men turmys-tirshiligine tikeleı baılanysty bolyp otyr. Halyqtyń búgingi jaǵdaıy komedııa emes, drama desek, artyq aıtqandyq emes. Sondyqtan da bolar, bizdiń qoǵamda komedııaǵa suranys bar. Esterińizde bolsa, Charlı Chaplın komedııalaryn «Uly depressııa» kezinde túsirgen bolatyn. Sol sebepti de onyń komedııalyq fılmderi halyqtyń kóńilinen shyqty. Qazirgi tańda halyqtyń kúndelikti ómirinde sheshilmegen másele kóp, áleýmettik jaǵdaıy tómen bolǵandyqtan, bizdiń azamattar da bir sát kóńilin kóteretin fılmderdi ne baǵdarlamalardy kórgisi keletini jasyryn emes. Al tarıhı fılmderdiń kóbeıýi - meniń oıymsha, saıasatpen tyǵyz baılanysty. Óıtkeni eń alǵash kólemdi tarıhı kıno - «Kóshpendiler» fılmi. Fılmde Abylaı han úsh júzdiń basyn biriktirip, úlken bir jetistikke jetti degen messedj bar. Bul jerde Tuńǵysh Prezıdenttiń «biz birgemiz, berik irgemiz» degen sóziniń balamasyn kóre alamyz. Naqtyraq aıtar bolsam, «bárimiz bir adamnyń tóńiregine jınalsaq, jetistikke jetemiz» degendeı jasyryn habarlama bar. Odan keıin de tarıhı fılmderge kóptegen qarajat bóline bastady. Qymbat kostıýmder tigilip, arnaıy qalashyqtar turǵyzyldy. Osy turǵydan da endigi tarıhı fılmderdi túsirýge qarajat jaǵynan qolaıly jaǵdaı týyndady. Al olardyń sapasy rejısserler tájirıbesiniń azdyǵyna baılanysty ortasha deńgeıde túsirilip júr. Tarıhshylar, synshylar taldaý jasap, kóp kemshilikterdi baıqap, kostıýmge de, rekvızıtke de kóp syn taqty. Máselen, kostıýmder sol zamanǵa saı tigilmegeni de aıtylyp júr.
Avtorlyq nemese ıntellektýaldy fılmder kórermenge fılosofııalyq tereń oı salady. Biraq halyqtyń basym kópshiliginiń qazirgi tańda ony oılaýǵa ýaqyty joq.
Qazirgi tańda avtorlyq fılmder túsirilip, olar sheteldik festıvaldarǵa qatysyp, júlde alyp jatyr. Sheteldik kınoteatrlarda kórsetilip júr. Alaıda bir tendentsııa baıqalady: keıbir fılmderde sheteldikterge unaý úshin ózimizdi kemsitip jatqan tustarymyz da bar. Al kerisinshe, memlekettik tapsyryspen túsirilgen fılmderde ózimizdi óte keremet etip kórsetýge tyrysamyz. Onyń bári shynaıy emes. Shynaıylyqqa qurylǵan fılmder óte az. Sońǵy kezde ıýtýb arnalarda podkasttardy kóremin. Ol jerden talaby mol jastardyń sany kóbeıip jatqanyn baıqadym. Keleshekte jas rejısserlar kóptiń kóńilinen shyǵatyn kıno túsiredi dep senemin.
- Qazaqstanda kórkem fılmderdi qazaq tiline dýblıajdaý jáne qazaqsha sýbtıtrler qosý máselesi sonaý 2012 jyldan bastap kóterilip keledi. Birneshe jyl boıy talqylanǵan taqyryptyń sheshimi 2019 jyly qabyldanǵan zań sheńberinde sheshilgendeı boldy. Biraq qoǵamda fılmderdi qazaq tiline dýblıajdaý kezinde mátin mazmunynyń durys bolmaýy men orfografııalyq normalardyń saqtalmaýy jıi aıtylyp júr. Bul olqylyqtyń sebebi nede?
- Bul suraǵyńyz meni de mazalaıtyn óte ózekti saýaldardyń biri. Ókinishke qaraı, qazaq tilindegi qateler orys tilinen kalka aýdarma jasaý saldarynan týyndap otyr. Kıno aýdarmashysy úshin kıno mətininiń kórkemdigin tómendetpeý, avtor oıyn dəl jetkizý, dıalogtar sapasyn, sóz ereksheligin, tarıhı kıno bolsa, sol dəýirdiń ózindik sıpatyn jetkizý basty orynda bolýy kerek. Mətinge ǵana emes, beınekóriniske, ondaǵy aıtylǵan ərbir sóz artıkýlıatsııasyna mán berilmegendikten, osyndaı qateler ketip júr. Tek fılmderdiń sýbtıtrinde ǵana emes, kóshedegi jarnamalarda da, teledıdarda da, tipti oqýlyqtar men kitaptarda da qate jazylǵan sózder óte kóp. Eń ókinishtisi, bizdiń kózimiz qate aýdarmalarǵa úırenip qaldy. Qazaq tiliniń janashyrlary men belsendileri qansha aıtsa da, máseleniń sheshiletin túri joq. Sondyqtan memleket zań aıasynda shara qabyldaýy kerek. Siz sýbtıtrdi aıtasyz, men tipti bılbordtardaǵy eki sózdi kásibı aýdarmashyǵa kórsetýdiń sonshalyqty qıyn bolǵanyna tań qalamyn. Aýdarmadaǵy qate bul qazaq tiline degen qurmetsizdik dep aıtar edim.
- Sońǵy kezde kınomýzyka salasyn zerttep júr ekensiz. Jalpy kıno óndirisinde kınomýzyka (saýndtrek) mańyzdy ról atqaratyny belgili. Tipti fılmdi mýzykalyq súıemeldeýsiz elestetý qıyn. Osy tusta otandyq fılmderde qoldanylatyn saýndtrekterdiń sapasyna qatysty ne aıtasyz?
- Kınomýzyka - beınekórinisti súıemeldeıtin, kóriniske atmosfera berip, keıipkerlerdiń beınesin ashatyn kınonyń kórkem quraly. Biraq kınomýzykany qoldanbaıtyn rejısserler de bar. Máselen, Rober Bressonnyń buǵan qatysty óz teorııasy bar. Qazirgi tańda bul jańa sala týraly qomaqty eńbekter jazylyp jatyr. Alaıda qazaqstandyq kompozıtorlar úshin ony tereń meńgerý múmkindikteri bolmaı jatyr. Oǵan birneshe sebepti atap ótýge bolady. Birinshi sebep - kınomýzykanyń tarıhyn, spetsıfıkasyn oqytatyn oqý oryndary tipti joqtyń qasy. Máselen, men konservatorııada oqyp júrgende naqty bul salany oqytatyn pán bolǵan joq. Biraq kompozıtorlar óziniń talant-talǵamyna súıenip, kınomýzykany ózdiginshe jazyp júr. Al ekinshi sebep - tájirıbeniń jetispeýi, óıtkeni tapsyrys óte az beriledi. Bizde kóbine orıgınal kınomýzykany tek kórkem fılmderde keńinen qoldanady. Al kompozıtorlar kórkem fılmge kirispes buryn aldymen jarnamaǵa mýzyka jazyp úırený kerek. Odan keıin ǵana derekti fılmderge, serıaldarǵa kóshýge bolady. Bizde kóbinese jarnama, serıal jáne kommertsııalyq fılmderge ınternetten satyp alynǵan fondyq mýzyka men estradalyq ánderdi qoıa salady. Al kınomýzykanyń zańdylyqtaryn eskermeı, ony durys qoldanbaý - kınonyń sapasyn tómendetedi. Mýzyka - ózdiginen úlken óner, sondyqtan ol kóńildiń bárin ekrannan ózine aýdartýy ábden múmkin. Al kásibı tájirıbesi az rejısserler emotsııanyń jetispeýshiligin kınomýzykamen jasyrady da, mýzykany tym kóp qoldanyp, kınonyń shyrqyn buzady. Al úshinshi sebep retinde qarajat máselesin aıtar edim. Keıde kompozıtorǵa beıneni ashý úshin mýzykanttar, dybysty taza jazý úshin stýdııa, tipti keıbir kezde orkestrge qomaqty qarjy kerek bolýy múmkin. Rejısserlerde, onyń ishinde jas mamandarda ondaı qarajat joq. Joǵaryda men aıtyp ketken problemalar sheshimin tappaıynsha, otandyq kıno men kınomýzyka salasy jetkilikti deńgeıde damı qoımaıdy.
- Dese de, qazir sapaly mýzyka jazatyn jáne án aıtatyn jastar qatary kóbeıip keledi. Orta býyn ókilderine qaraǵanda jastar jandy daýysta án aıtýdan qashpaıdy. Olar fonogrammamen emes, jandy daýysta án aıtýdy tańdap júr. Sodan da bolar, búgingi án de, ánshi de burynǵydan ózgerek. Osyǵan qatysty ne aıtar edińiz?
- Fonogrammaǵa tyıym salý týraly buǵan deıin talaı ret aıtylyp ta, jazylyp ta keledi. Kóp elderde fonogrammamen án aıtý qatań jazalanady. Qytaıda tipti qylmystyq is bolyp sanalady. Máselen, AQSh-ta Madonnanyń kontsertinde onyń jankúıerleri ánshiniń fonogrammamen án shyrqap turǵanyn baıqap qalyp, úlken shý shyǵaryp, bıletterin qaıtarýdy talap etken jaǵdaı boldy. Ánshi ánniń bastapqy bóligin jandy daýyspen aıtyp, ekinshi shýmaǵyn fonogrammamen aıtqan. Bizdiń elde qazirgi jastar fonogrammasyz án aıtý úrdisin bastady. Meniń oıymsha, Dımash Qudaıbergen buǵan óziniń úlken úlesin qosty. Osyndaı jastarymyz kóbeıse, bul mádenıetsizdikten birte-birte arylamyz degen úmittemin. Fonogrammamen án aıtý - etıka máselesi. Halyq arasynda bedeldi ártis bolyp, kórermenge bılet alǵyzyp, olardyń aldynda fonogrammamen án aıtý - ol eń aldymen óz-ózin, óziniń ónerin, kórermenin syılamaý dep esepteımin.
- Jalpy sońǵy jyldary qazaqstandyq mýzyka úlken ózgeriske ushyrady. Qazirgi ýaqytta estrada men pop-mýzyka basqa baǵyttardy basyp ozyp, eń tanymal janr bolyp otyr. Sizdiń oıyńyzsha, zamanaýı mýzyka ındýstrııasy durys baǵytta damyp jatyr ma? Jalpy onyń baǵytyna qandaı baǵa beresiz?
- Qazirgi mýzykanyń damý úrdisi durys pa, burys pa, ony ýaqyt kórsetedi. Biraq sońǵy 10 jylda ózgeriske beıim jas ánshiler, ártúrli baǵyttaǵy toptar, reperler kóptep shyǵyp jatqany ras. Olar belgili bir kontseptsııamen zamanaýı mýzyka ındýstrııasynyń talaptaryna sáıkes jumys jasap jatqandaı áser qaldyrady. Mýzyka álemi naryǵy bir orynda turmaı, kún saıyn damyp jatqanyn olar jaqsy túsinedi. 2005 jyldan bastap ǵalamtor keńistiginde «YouTube» jelisiniń paıda bolýy mýzykalyq beıneklıpterdiń damýyna jańa múmkindik berdi. Shekaralar ashylyp, mýzyka baǵyttary ózara aralasyp, jańa mýzykalyq naryq paıda boldy. Bul múmkindikterdi talapty qazaq jastary da óz múddelerine sáıkes paıdalana bildi.
Eger mýzykaǵa óndiris retinde qaraıtyn bolsaq, búgingi tańda ony tutynýshylar sany ósip jatyr. Adamdar mýzykany barlyq jerde tyńdaıdy (jumysta, úıde, avtobýsta, kólikte), mýzykaǵa degen búkil álem elderiniń suranysy artýda. Bul - úlken bıznes. Sol úlken bızneske ilinýdiń jolyn tapqandar «Ninety one» toby, Skrıptonıt jáne taǵy basqalaryn atap ótýge bolady. Men atap ótken toptardyń tyńdarmandary tek Qazaqstanda ǵana emes, shet memleketterde de artyp jatyr. Bul toptardyń stıli jáne mýzykalyq baǵyttary ár túrli bolǵanymen, uqsas belgileri de bar. Olarǵa toqtalatyn bolsam, birinshiden, bul toptardyń eshqaısysyn toıdan kórmeımiz. Ekinshiden, qazaq televızııasynan táýelsiz, qoldaýshylardyń kómeginsiz tanylǵan. Olar «YouTube» jelisi arqyly óz tyńdarmandaryn tapqan. Úshinshiden, olar dybys sapasyna qatty kóńil bóledi, aranjırovkalary da zamanaýı baǵytta jasalǵan. Oǵan qosa beıneklıpterin de qazirgi zamanǵa sáıkestendirip túsiredi. Budan bólek trekteriniń taqyryptary keńeıip, tek Qazaqstan emes, álemdik deńgeıdegi problemalar kóterilip júr. Máselen, olar sońǵy ýaqytta jahandyq deńgeıdegi kezek kúttirmeıtin óte ózekti ekologııalyq apattar, áleýmettik máseleler, tarıhı taqyryptarǵa kóńil bólip, ár tyńdaýshysyna tereń oı salady.
- Iá, qazir jastar qazaq mýzykasyna ózgeris ákelip jatqany ras. Osy tusta Qazaqstandaǵy mýzykanyń damý protsesi týraly pikirińiz qandaı?
- Qazaq mýzykasy - ol atadan qalǵan bizdiń baı muramyz, al onyń damý protsesi uzaq áńgime. Qysqasy, qazaq mýzykasynyń qazirgi hali nasharlaý. Qazaq mýzykasy ol qandaı mýzyka? Internette osy suraqty izdep, terip kórsek, birden toı ánderi shyǵady. Al toı ánderine taldaý jasasaq, olardyń mýzykasy múldem qazaqtyń áýeni emes. Onda men grek, evreı, túrik, arab elderiniń motıvterin, keıbir ánshilerdiń ánderinde orystyń shansonyn estımin. Basqa halyqtardyń án motıvteri qazaq tilinde oryndalady, bulardy biz qazaq mýzykasy dep júrmiz. Mýzyka tildiń damýymen tikeleı baılanysty. Sondyqtan da kóp ánderde sózderdiń ekpini durys emes aıtylyp júr, «sAǵyndym sEni» sııaqty qatelikterdi jıi kezdestirýge bolady. Til men mýzyka árqashan birge damıdy. Al qazaq tiliniń qazirgi jaǵdaıyn ózińiz de jaqsy bilesiz. Sondaǵy meniń jasaıtyn tujyrymym - ulttyq mádenıettiń damýy tilge kelip tireledi.
- Qazir jastar arasynda mýzykaǵa ózindik erekshe stılimen kelip jatqandar barshylyq. Olar kórermendi jáne jas urpaqty tárbıelep jatyr. Sizdiń oıyńyzsha, jas mýzykanttardy qalaı tárbıeleý kerek? Qandaı problema bar?
- «Eger belgili bir eldiń ahýalyn bilgiń kelse, jón-jobasyn tanyǵyń kelse, onda aldymen ánine qulaq túr» degen Konfýtsııdiń sózi bar. Qytaı fılosofynyń bul aıtqan sóziniń jany bar. Qytaıda memlekettik qyzmetke turý úshin qytaı tilimen qatar ulttyq mýzykasynan emtıhan tapsyrady. Demek, mýzyka - ulttyq mádenıettiń ajyramas bóligi ekenin olar jaqsy túsinedi. Meniń oıymsha, bizde mýzyka pánine kóbirek kóńil bólý kerek. Ásirese, qazaq mýzykasyn barlyq mektepterde oqytý qajet. Men ózim A.Jubanov atyndaǵy arnaıy mýzykalyq qazaq mektebinde «Qazaq mýzyka ádebıeti» páninen sabaq bergenmin. Sonda 5 synyptan 9 synypqa deıin qazaq mýzykasyna aptasyna bir-aq saǵat berilgen, al orys jáne shetel mýzykasyn aptasyna 2 saǵattan ótedi. Onyń sebebi ne bolýy múmkin? Bul qazaq mýzykasyn kemsitý emes pe? Jalpy mekteptiń baǵdarlamasy Sovet zamanynan beri qatty ózgermegen. Sondaı-aq mýzyka oqýlyqtary áli kúnge deıin qazaq tiline aýdarylmaǵan. Muǵalimder mýzyka sabaqtaryn qazaq mektebinde orys tilinde ótkizedi. Bul bizde ǵana bolyp otyrǵan jaıt. Qazaq mektebinde orys muǵalimderi oryssha sabaq beredi. Bul nonsens emes pe? Ahmet Jubanov mektepti ashqanda, ol zamanda mamandar jetispeı orys muǵalimderin shaqyrǵan bolatyn, ony túsinýge bolady. Biraq odan beri 58 jyl ótipti. Endigi ýaqytta qazaq mýzykasyna kóńil bóletin kez keldi.
- Siz mýzykanyń ulttyq mádenıettiń ajyramas bóligi ekenin atap óttińiz. Bizde mádenıet salasyna qatysty qoǵamda syn kóp aıtylady. Siz bul salanyń damý qarqyny jaıly ne aıta alasyz?
- Mádenıettiń toqyraýy men damýy týraly aıtý úshin aldymen, mádenıettiń jalpy ne ekenin jaqsy uǵynýymyz kerek. Ásirese Shyǵys halyqtarynyń mádenıeti názik, kózge birden ilinbeıtin ádet-ǵuryptardan, salt-dástúrlerden turady. Máselen, burynǵy qazaqtardyń mádenıeti oıý-órnekpen erekshelengen. Oıý-órnekter arqyly olar bir-birin sózsiz túsingen, al dombyra únimen sezimin jetkizgen. Bul mádenıetti qazir joǵaltyp alǵan sııaqtymyz. Ult kóshbasshysy Álıhan Bókeıhannyń mynadaı sózi bar: «Eýropa mádenıettimin dep maqtanǵanymen, mádenıet - ónerinde ǵana, al minezi haıýandyq saparyna qaıtqan joq». Osy sózderge qarap oılanatyn bolsaq, «biz ne istep júrmiz?» degen saýal týady. Bizde de sońǵy kezderi adamdardyń arasynda mádenıetsizdik beleń alyp otyr.
- Suhbatyńyzǵa rahmet!
Venera Jolamanqyzy
