Qoljetimdi baspanany qalaı alýǵa bolady: «7-20-25», «Baqytty otbasy» jáne «Áskerı baspana»
Táýelsizdik jyldarynda Qazaqstanda 141 mln sharshy metr turǵyn úı salyndy. Memleket elimizde turǵyn úı qurylysyn damytýdyń biryńǵaı modelin ázirleýde, onyń negizgi qaǵıdaty — turǵyn úıdiń qoljetimdiligin, ásirese halyqtyń áleýmettik álsiz toptary úshin arttyrý. Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti — Elbasy Nursultan Nazarbaev turǵyndardyń ómir súrý jaǵdaılaryn jaqsartý jáne qoljetimdi múmkindikter jasaý maqsatynda turǵyn úı ıpotekasynyń qoljetimdiligin arttyrýǵa múmkindik bergen ıpotekalyq nesıelendirýdiń jańa baǵdarlamalaryn engizýge bastamashy boldy.
«Nurly jer» memlekettik baǵdarlamasy turǵyn úı qurylysyn qoldaýdyń jańa tetikterin biriktiredi. 2018 jyly «7-20-25» baǵdarlamasy iske qosyldy, 5 jyl ishinde bul baǵdarlama 650 myń otbasyǵa nemese 2 mln-nan astam azamatqa baspanaly bolýǵa járdemin tıgizýi tıis. 2019 jyly Elbasynyń bastamasy boıynsha jeńildik mólsherlemesi 2% jáne bastapqy jarnasy 10% bolatyn «Baqytty Otbasy» jańa baǵdarlamasy iske qosyldy. Jyl sońyna deıin keminde 6 myń otbasy osy baǵdarlama aıasynda turǵyn úı ala alady. Birinshi kezekte, kóp balaly otbasylar men múgedek balalardy tárbıelep otyrǵan otbasylarǵa basymdyq beriledi. 2020 jyldan bastap osyndaı 10 myń otbasy jyl saıyn baspanamen qamtylatyn bolady.
«Syndarly qoǵamdyq dıalog – Qazaqstannyń turaqtylyǵy men órkendeýiniń negizi» atty Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev elimizde otbasy tabysynyń túrli deńgeılerine sáıkes keletin biryńǵaı turǵyn úı saıasatyn ázirleýdi tapsyrdy. Kezekte turǵan az qamtylǵan kóp balaly otbasylarǵa baspana berý máselesin úsh jyl ishinde sheshý qajet, al baspana satyp alýǵa jaǵdaıy joq azamattarǵa áleýmettik jalǵa alý tártibimen qonystaný úshin múmkindik berý kerek.
Memleket 2022 jylǵa qaraı osy maqsattarǵa sáıkes 240 mlrd teńgeden astam qarajat bóledi. Úkimet jyl sońyna deıin jaldamaly páterlerge, sondaı-aq «Baqytty otbasy» baǵdarlamasy boıynsha jeńildetilgen baspana zaemyn alýǵa kezekte turǵandardy esepke alýdyń ulttyq biryńǵaı júıesin qurýy kerek.
Turǵyn úı kezegi jyl saıyn 50 myń adamǵa artyp keledi, al áleýmettik turǵyn úıler 20 myń adamǵa paıdalanýǵa berilýde. Osyǵan baılanysty, «Nurly jer» baǵdarlamasy boıynsha azamattardy olardyń múmkindikteri men statýstaryna qaraı turǵyn úımen qamtýdyń údemeli júıesin engizý qarastyrylady. Mysaly, satyp alý quqyǵynsyz beriletin turǵyn úı tabysy joq nemese tabysy otbasynyń bir múshesine shaqqanda eń tómengi kúnkóris deńgeıinen az (29,7 myń teńge) bolatyn turǵyn úı kezeginde turǵandarǵa beriledi.
«Baqytty otbasy» baǵdarlamasy tabysy otbasynyń árbir múshesine shaqqanda eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 2 eselik shamasynan artyq bolmaıtyn (59,4 myń teńge) turǵyn úı kezegindegiler úshin qoljetimdi bolady.
JAO nesıege beriletin turǵyn úıleri tabysy otbasynyń árbir múshesine shaqqanda eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń eki eselik shamasynan 3,1 eselik shamasyna deıin (92 myń teńge) bolatyn turǵyn úı kezegindegilerge beriletin bolady.
Eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 3,1 eselik shamasynan tabysy joǵary azamattar «QIK» IU» AQ-nyń «Orda», «Baspana Hıt», «7-20-25» baǵdarlamalarynyń, «TÚQJB» AQ-nyń «Óz úıim» baǵdarlamasynyń tektikterin paıdalana alady.
Bul tásilder memlekettik qoldaýdyń ataýlyǵyn qamtamasyz etedi jáne turǵyn úı qurylysyn josparlaý tıimdiligin arttyrady.
7 jylda qalalar men óńirler ákimdikterindegi turǵyn úı alý kezegi 3,5 ese ósken
Turǵyndardyń basym bóligi úshin qoljetimdi turǵyn úı salýda aýqymdy sharalar qabyldaýda «Báıterek» holdıngi júıeli ról atqarady, sebebi, ol «Nurly jer» turǵyn úı qurylysy memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrýdaǵy biryńǵaı operator.
Mysaly, ákimdikter óz oblıgatsııalaryn shyǵarý tetigi arqyly alatyn qorlandyrý esebinen belgilengen baǵa boıynsha nesıege beriletin turǵyn úı qurylysy men onyń ótkizilýin qamtamasyz etedi.
Bul tetik árbir 2 jyl saıyn «revolverlik» prıntsıp boıynsha qarajatty aınaldyryp, resýrstardy qosymsha bólmeı-aq, jańa qurylysqa qaıta baǵyttaýǵa múmkindik beredi. Jyl saıyn osy júıede 100 – 110 mlrd teńge qarajat aınalysqa túsedi, bul ákimdikterge 12 myń nesıege beriletin turǵyn úıdi paıdalanýǵa berýdi qamtamasyz etýge múmkindik beredi.
Óz kezeginde, Turǵyn úı qurylys jınaq banki turǵyndarǵa jyldyǵy 5% bolatyn jeńildikti turǵyn úı zaımdaryn berý arqyly ákimdikter salǵan turǵyn úılerge suranys men olardyń ótkizilýin yntalandyrady. Bastapqy jarna turǵyn úı sertıfıkattaryn paıdalaný múmkindigimen 20%-dan kem emes bolady. Búgingi tańda TÚQJB júıesinde jınaqtaý somasy 716,7 mlrd teńgeni quraıtyn 1,46 mln kelisimshart bar. Barlyq kezeńde 1,52 trln teńgege 208 myńnan astam zaem berildi, onyń ishinde «Nurly jer» memlekettik baǵdarlamasyn iske asyrý kezeńinde 139 mlrd teńgege 18,3 myń zaem berildi.
2005 jyldan bastap turǵyn úımen qamtylý deńgeıi 23%-ǵa artyp, 1 adamǵa shaqqanda 21,6 sharshy metrdi qurady. Elbasynyń tapsyrmasy boıynsha 2030 jylǵa qaraı bul kórsetkishti BUU standarttaryna deıin — 1 adamǵa 30 sharshy metrge deıin jetkizý qajet. Orta eseppen, turǵyndar sanynyń ózgerýin eskerýmen, qazirgi mánimen salystyrǵanda, 2030 jylǵa qaraı turǵyn úı qoryn 66%-ǵa arttyrý qajet. Ol úshin jyl saıyn jańa turǵyn úılerdi paıdalanýǵa berý qarqynyn 8-10% deńgeıinde saqtap otyrý qajet.
Mynadaı betalys baıqalyp otyr: memleket áleýmettik turǵyn úılerdi kóptep salǵan saıyn, oǵan kezek te arta túsýde.
Qazirgi kezde ákimdikterdegi turǵyn úı kezegi 3,5 ese ósken ( 2012 j. 1 qańtarda — 147 myń, 2019 j. 1 shildede — 512 myń adam). Buǵan demografııalyq protsester, kenttený jáne turǵyndardyń eńbek kóshi-qony sebep bolyp otyr.
Orta eseppen alǵanda, suranys jyl saıyn 50 myń adamǵa ósýde, al áleýmettik turǵyn úı 20 myń adamǵa berilýde.
Boljamdyq esepteýler boıynsha turǵyn úı kezegin jedeldetilgen qysqartý úshin aldaǵy 10 jylǵa 6 trln teńgege jýyq qarajat qajet, bul 552 myń adamdy turǵyn úımen qamtýǵa múmkindik beredi. Bul rette, bólingen qarajat qaıtarymdy.
Ol úshin eń tómengi kúnkóris deńgeıin eskerýmen kezekte turǵandardyń tabysyna baılanysty turǵyn úıdiń qoljetimdiligi satysy qurylady.
Birinshi baǵyt boıynsha, tabysy joq nemese tabysy otbasynyń 1 múshesine shaqqanda 1 eń tómengi kúnkóris deńgeıinen tómen turyǵn úı kezeginde turǵandarǵa satyp alý quqyǵynsyz jaldamaly turǵyn úı beriletin bolady.
Ekinshi baǵyt boıynsha, otbasynyń bir múshesine shaqqanda tabysy eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 2 kólemin quraıtyn turǵyn úı kezegindegilerge jyldyǵy 2%, bastapqy jarnasy 10% bolatyn, 25 jyl merzimge jeńildikpen nesıelendirý usynylatyn bolady («2-10-25»).
Úshinshi baǵyt boıynsha, otbasynyń bir múshesine shaqqanda tabysy eń tómengi kúnkóris deńgeıiniń 3,1 deıin bolatyn turǵyn úı kezegindegilerge jyldyǵy 5% bolatyn, bastpaqy jarnasy 20%, 25 jyl merzimge nesıege beriletin turǵyn úı usynylady («5-20-25»).
Tórtinshi baǵyt boıynsha, otbasynyń bir múshesine shaqqaneda tabysy 3,1 eń tómengi kúnkóris deńgeıinen asatyn azamattar jyldyǵy 7%, bastapqy jarnasy 20% bolatyn, 25 jyl merzimge beriletin jeńildikti nesıelendirýmen («7-20-25») jáne naryqtaǵy ónimdermen («Baspana-hıt», «KIK-Orda», «Óz úıim» TÚQJB) baspanaly bola alady.
Bul tásilder memlekettik qoldaýdyń ataýlylyǵy men qarajatty paıdalaný tıimdiligin qamtamasyz etedi.
Sonymen qatar, bıyl maýsym aıynda «Muǵalimder men dárigerlerge arnalǵan jalǵa beriletin turǵyn úı» jeke baǵdarlamasy iske qosyldy. Qarjylandyrý kózderi — qazaqstandyqtardyń tabysy men resýrstardy naryqtyq tartý. Qarajatty mıkshırleý jáne operatsııalyq shyǵystardy tómendetý esebinen aldaǵy 2 jyld bul ónimge 40 mlrd teńgege deıin qarajat baǵyttaý josparlanǵan. Bul elimiz boıynsha 3 myńǵa jýyq dárigerler men muǵalimderdi qamtamasyz etýge múmkindik beredi. Bul rette, aı saıynǵy tólem boıynsha jalǵa berý mólsherlemesi jylyna 3,1% quraıdy.
2019 jylǵy 1 qazandaǵy málimetter boıynsha jergilikti atqarýshy organdarda turǵyn úı kezeginde turǵandar sany 526 myń adamdy qurady, bul 2012 jyldyń osyndaı kezeńimen salystyrǵanda 3,5 kóp. Bul rette, negizgi úlesti — 44%-dy turǵyndardyń áleýmettik áljýaz toptary quraıdy, 42% — memlekettik qyzmetkerler, bıýdjettik uıymdar jumyskerleri men áskerı qyzmetkerler.
«Nurly jer» memlekettik baǵdarlamasy boıynsha qalaı turǵyn úı alýǵa bolady?
«Nurly jer» baǵdarlamasy el turǵyndarynyń túrli sanattarynyń turǵyn úı máselelerin keshendi sheshýge baǵyttalady. Baǵdarlama satyp alý quqyǵynsyz jalǵa beriletin turǵyn úı salýda, nesıege beriletin turǵyn úı salýdy, jeke turǵyn úı qurylysyn damytýdy, jeke qurylys salýshylardyń turǵyn úı salýyn yntalandyrýdy qamtıdy.
Jergilikti atqarýshy organdar salǵan nesıege beriletin turǵyn úıdi alý úshin, qajet:
TÚQJB salymshysy bolý;
satyp alynatyn turǵyn úı qunynyń 20%-ynan kem emes kólemdegi bir rettik alǵashqy jarnany salý nemese jınaǵynyń bolýy;
QR azamattyǵynyń nemese oralman statýsynyń bolýy;
osy qalalarda turǵyn úı satyp alýǵa úmitker ótinim berýshiler úshin ótinip bergen sátte keminde eki jylǵa deıin Nur-Sultan jáne Almaty qalalarynda turǵylyqty jeri boıynsha turaqty tirkeýde bolýy;
turǵyn úıiniń bolmaýyn rastaýy;
tólem qabilettiligin rastaýy.
«Nurly jer» baǵdarlamasy aıasynda 9 aıdyń qorytyndysy boıynsha nesıege beriletin turǵyn úı jelisi boıynsha 4 330 páter nemese 38,3% jyldyq josparǵa 258,1 myń sh.m. salyndy.
Jalǵa beriletin turǵyn úı jelisi boıynsha 2 344 páter nemese 15,6% jyldyq josparǵa 137,6 myń sh.m.
Turǵyn úılerdi paıdalanýǵa berýden kósh basynda — Nur-Sultan jáne Almaty qalalary.
Ótinim berýshi Baǵdarlama talaptaryna saı kelgen jaǵdaıda oǵan 25 jyl merzimge jyldyq 5% mólsherlemesi boıynsha zaım beriledi. Aldyn-ala turǵyn úı zaımyn alý úshin bastapqy jarna mólsheri – satyp alynatyn turǵyn úı qunynyń 20%-ynan kem emes. Aralyq turǵyn úı zaımyn alý úshin — satyp alynatyn turǵyn úı qunynyń 50%-nan kem emes.
Taza árleýdegi JAO nesıege beretin turǵyn úı qurylysy men ótkizilýiniń baǵa parametrleri 1 sharshy metri úshin: Nur-Sultan, Almaty qalalarynda jáne osy qalalar mańyndaǵy aımaqtarda, Shymkent, Atyraý, Aqtaý, Túrkistan qalalarynda 180 myń teńgege deıin, basqa óńirlerde — 140 myń teńgege deıin.
Baǵdarlamaǵa TÚQJB salymshylary, onyń ishinde JAO-da turǵyn úı kezeginde turǵandar qatysa alady. Satylatyn nysanda turǵyn úılerdiń keminde 50%-y JAO kezekte turǵandardyń arasynda bólinedi. JAO-da kezekte turǵandardyń ishinde suranys bolmasa, turǵyn úı TÚQJB basqa salymshylaryna satylady.
Baǵdarlama aıasynda salynǵan turǵyn úı baǵasynyń naryq baǵasymen salystyrǵanda tómen bolýyna oraı turǵyndar arasynda úlken suranysqa ıe. TÚQJB baǵdarlamasy iske asyryla bastaǵan sátten bastap 19 300 zaım berildi.
Bıylǵy jylǵy qyrkúıek aıynyń qorytyndysy boıynsha barlyq qarjylandyrý kózderi esebinen 8,8 mln sh.m. turǵyn úı paıdalanýǵa berildi, bul 2018 jyldyń uqsas kezeńine 99,8% quraıdy. Jyldyq josparǵa turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý paıyzy 67,7% qurady. Elimiz boıynsha barlyǵy 76 484 turǵyn úı , onyń ishinde – 32 779 jeke turǵyn úı paıdalanýǵa berildi.
Ótken jylmen salystyrǵanda turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý kóleminiń artýy elimizdiń 9 óńirinde jalǵasýda. Turǵyn úılerdi paıdalanýǵa berý boıynsha Túrkistan (130,3%), Qyzylorda (120%), Almaty (116,6%), SQO (116,4%), Qostanaı (116,2%), Atyraý (116,2%), Pavlodar (110,9%), Aqtóbe (109%) oblystary jáne Shymkent (112,6%) qalasy kósh basynda.
Nur-Sultan
Elordada 2019 jyldyń toǵyz aıynda memlekettik ınvestıtsııalar esebinen 980-nen astam páter paıdalanýǵa berildi. Onyń ishinde: nesıege beriletin turǵyn úı – 250 páter, jalǵa beriletin turǵyn úı – 730-dan astam páter. Bıyl jyl sońyna deıin qala ákimdigi 650-den astam páterdi paıdalanýǵa beretin bolady.
Turǵyn úı qurylys jınaq júıesi arqyly nesıelik turǵyn úı salý
Osy jyldyń basynan beri 364 páter berildi, onyń 182-si Nur-Sultan qalasy (14 kópbalaly otbasy) ákimdiginde kezekte turǵandar. Bıylǵy qarasha aıynda atalǵan baǵyt boıynsha 250 páter berý josparlanǵan, onyń 125-i qala ákimdiginde kezekte turǵandar.
Satyp alý quqyǵynsyz jaldamaly turǵyn úı
Bul baǵyt aıasynda 2019 jyly 351 páter berildi, onyń ishinde: 191-i – halyqtyń áleýmettik álsiz toptary úshin, 160-y – kóp balaly otbasylar úshin. Osy jyldyń qarasha aıynda atalǵan baǵyt boıynsha 433 páter berý josparlanǵan, onyń 87-si — kóp balaly otbasylarǵa arnalǵan.
Sonymen qatar, qala ákimdigi jyljymaıtyn múlik naryǵynan 1050 páter satyp alý, olardy satyp alý quqyǵynsyz bes jylǵa deıingi merzimge jumys isteıtin jastarǵa jalǵa berý jumystarymen aınalysýda.
Almaty
2019 jyly «Nurly jer» baǵdarlamasy aıasynda «Qazaqstannyń turǵyn úı qurylys jınaq banki» AQ jelisi boıynsha 1200-nan astam nesıelik páter, satyp alýmen jalǵa beriletin turǵyn úı jelisi boıynsha 305 páter bólindi.
Sondaı-aq, 2019 jyly «Nurly jer» memlekettik turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasy aıasynda qalanyń kommýnaldyq turǵyn úı qorynan satyp alý quqyǵynsyz 282 páter taratyldy.
«Baqytty otbasy» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda 284 otbasy turǵyn úı sertıfıkattaryna ıe boldy.
2019 jyldyń shildesinde «tolyq emes otbasylar», «kóp balaly otbasylar», «múmkindikteri shekteýli balalardy tárbıelep otyrǵan otbasylar» sanattary boıynsha jergilikti atqarýshy organdardyń kezeginde turǵan azamattarǵa 2%-ben turǵyn úı zaemdaryn berý bastaldy.
Baǵdarlama boıynsha 1790 ótinish qabyldandy. Qazirgi ýaqytta Bank Almaty qalasynyń kezekte turǵan azamattarynyń 312 baǵytyn qarastyrýda. Bank 109 nesıelik qaryz berdi.
«7-20-25» ıpotekalyq baǵdarlamasymen turǵyn úıdi qalaı alýǵa bolady?
«7-20-25» baǵdarlamasy qazirgi ýaqytta zaım boıynsha 7% tómen paıyzdyq mólsherlememen eń tıimdi ıpotekalyq baǵdarlama retinde sanalady, bastapqy jarna turǵyn úı qunynyń 20% quraıdy (Astana, Almaty, Aqtaý, Atyraý, Shymkent qalalary úshin turǵyn úıdiń maksımaldy quny — 25 mln teńge), zaımdy óteý merzimi 25 jylǵa deıin uzartyldy.
QR Tuńǵysh Prezıdenti — Elbasynyń tapsyrmasymen 2018 jyly QR Ulttyq Banki «7-20-25» ıpotekalyq baǵdarlamasyn ázirledi. Baǵdarlama turǵyndardyń kópshiligine bastapqy naryqtan 25 jyl merzimge, turǵyn úı qunynyń 20% bastapqy jarnasymen, jyldyq 7% mólsherlemesimen turǵyn úı satyp alýǵa arnalǵan.
«7-20-25» qoljetimdi nesıe sharttarymen árbir qazaqstandyq úshin turǵyn úı jaǵdaılaryn jaqsartýdyń jańa múmkindikterin usynady. Qazaqstanda tuńǵysh ret tek qurylys salýshydan bastapqy naryqtan baspana alýǵa bolatyn turǵyn úı baǵdarlamasy qabyldandy, ony baǵdarlama qatysýshysy ózi tańdaıdy. Qaryz alýshydan zaemdy usynǵany jáne qyzmet kórsetilgeni úshin komıssııa alynbaıdy. Sondaı-aq, kepil múlkin jáne qaryz alýshynyń ómirin saqtandyrý mindetti emes, saqtandyrý qajet bolǵan jaǵdaıda barlyq shyǵyndardy nesıe bergen bank kóteredi. Buǵan deıin áreket etip turǵan ıpotekalyq ónimderdiń birde-birinde osyndaı nesıeleý sharttary bolǵan joq.
«7-20-25» baǵdarlamasy boıynsha nesıe alý úshin jeke tulǵa birneshe talaptarǵa saı bolýy kerek, olar:
● Qazaqstan azamattyǵy;
● menshik quqyǵynda QR aýmaǵynda turǵyn úıiniń bolmaýy;
● kásipkerlik nemese eńbek qyzmetinen turaqty rastalǵan kiristiń bolýy;
● ıpotekalyq nesıesiniń bolmaýy.
Jalpy, Baǵdarlama iske asyryla bastaǵannan bastap, osy jyldyń 24 qazanyndaǵy jaǵdaı boıynsha Nur-Sultan qalasy boıynsha ekinshi deńgeıli bankterge turǵyn úı satyp alǵysy keletin azamattardan 81,9 mlrd teńge somasyna 5 980 ótinim qabyldandy, onyń ishinde 52,3 mlrd teńge somasyndaǵy 3 790 ótinimdi nesıe berýshi bankter maquldady — bul Qazaqstannyń barlyq óńirleri arasyndaǵy eń joǵary kórsetkish.
Densaýlyq saqtaý, bilim berý, mádenıet jáne sport salalarynda jumys isteıtin, arnaýly áleýmettik qyzmetter usynatyn, polıtsııa departamentinde jumys isteıtin bilikti mamandar korpýsyn qoldaý maqsatynda Nur-Sultan qalasynyń ákimdigi baspana satyp alýǵa nomınaly 1 mln teńge bolatyn turǵyn úı sertıfıkaty túrindegi alǵashqy jarnanyń bir bóligin jabady. Qazirgi ýaqytta joǵaryda atalǵan qyzmet salalary boıynsha Nur-Sultan qalasynyń bıýdjetinen 397 mln teńgege 397 turǵyn úı sertıfıkaty berildi.
«Baqytty otbasy» baǵdarlamasy boıynsha turǵyn úı alýǵa kim úmitker bola alady?
Qazaqstanda tórt nemese odan da kóp balasy bar 340 myńǵa jýyq kóp balaly otbasy bar, onyń ishinde 31 725 myń otbasy resmı túrde baspanaǵa muqtaj otbasylar retinde ákimdikterdiń kezeginde tur. 2019 jyldyń shildesinen bastap atalǵan sanattaǵy azamattar úshin jyldyq 2%-ben ıpotekalyq nesıelendirýdiń «Baqytty otbasy» jeńildetilgen baǵdarlamasy iske qosyldy. Bul Elbasy bastamashy bolǵan, az qamtamasyz etilgen kóp balaly otbasylarǵa usynylǵan teńdessiz qoldaý túri. Bastapqy jarna — ákimdikterden turǵyn úı sertıfıkattaryn paıdalaný múmkindigimen 10% bastalady. «Baqytty otbasy» baǵdarlamasy kóp balaly otbasylarǵa, tolyq emes otbasylarǵa jáne tabysy tómen, múgedek balalardy tárbıelep otyrǵan otbasylarǵa nesıe berýge arnalǵan.
Sonymen birge, turǵyn úı quny Nur-Sultan, Almaty, Shymkent, Atyraý, Aqtaý qalalarynda 15 mln teńgeden aspaýy kerek jáne qalǵan óńirlerde — 10 mln-ǵa deıin.
Búgingi tańda 2019 jylǵa 50 mlrd teńge berý josparymen, Turǵyn úı qurylys jınaq banki 46,6 mlrd teńgege 4 589 ótinimdi qabyldady, onyń ishinde 29,3 mlrd teńge bolatyn 2 875 zaem berildi.
Memleket basshysynyń tapsyrmasyna sáıkes, 2020 jyldan bastap 2023 jylǵa deıin jyldyq berý jospary keminde 10 myń ótinimdi nemese shamamen 100 mlrd teńgeni quraıdy.
Nesıe berý sharttary:
- nesıe mólsherlemesi — jyldyq 2%;
- bastapqy jarna — aldyn-ala turǵyn úı zaemyn alý úshin — satyp alynatyn turǵyn úı qunynyń keminde 10%;
- aralyq turǵyn úı zaemyn alý úshin — satyp alynatyn turǵyn úı qunynyń keminde 50%;
- zaem merzimi — 20 jylǵa deıin.
- zaemniń nysanaly maqsaty ‒ bastapqy (sonyń ishinde JAO nesıelik turǵyn úıi) jáne ekinshi naryqtan turǵyn úı satyp alý;
- Nur-Sultan, Almaty, Shymkent, Aqtaý, Atyraý qalalarynda turǵyn úı satyp alýǵa zaemnyń maksımaldy somasy 15 mln teńgeden aspaıdy, al basqa óńirlerde 10 mln teńgeden aspaıdy;
- kepilzattyq qamtamasyz etý ‒ QTQJB talaptaryna sáıkes keletin múlik nemese satyp alynatyn turǵyn úı.
Nur-Sultan qalasynyń ákimdigi bastapqy naryqtan baspana satyp alý úshin nomınaly 1 mln teńge bolatyn turǵyn úı sertıfıkaty túrindegi alǵashqy jarnanyń bir bóligin óteıdi. Baǵdarlamaǵa qatysý úshin 2 365 joldama (834 kóp balaly otbasy, 1 143 tolyq emes otbasy, 388 múgedek balalary bar otbasy) berildi, onyń ishinde 7,2 mlrd teńge somasyna 521 nesıelik zaem berildi (198 kóp balaly otbasy, 239 tolyq emes otbasy, 84 múgedek balalary bar otbasy) kórsetilgen sannan alǵashqy jarnanyń bir bóligin óteý úshin 1 mln teńgeden 50 turǵyn úı sertıfıkaty berildi.
«Áskerı baspana» baǵdarlamasynyń sharttary qandaı?
TÚQJB «Áskerı baspana» — jyldyq 8%-ben jeńildikti nesıelendirý ónimin ázirledi. Málim bolǵandaı, 2018 jyldyń qańtarynan bastap zańnamaǵa áskerı qyzmetshilerge ózderi alatyn turǵyn úı tólemderi esebinen TÚQJB-da qarajat jınaqtaýǵa múmkindik beretin ózgerister engizildi. Turǵyn úıdi bastapqy jáne qaıtalama naryqtardan satyp alýǵa bolady. Búgingi tańda áskerı qyzmetshiler jalpy túsimi 149,3 mlrd teńge bolatyn 86,4 myń arnaıy shot ashty. TÚQJB 99 mlrd teńgege 6,5 myń zaem berdi.
Áleýmettik mańyzy bar mamandyqtar boıynsha da jekelegen baǵdarlamalar júzege asyrylyp jatyr. 2019 jyldyń maýsym aıynan bastap muǵalimder men dárigerler úshin satyp alý quqyǵymen jalǵa beriletin turǵyn úı berý baǵdarlamasy iske qosyldy. 2019-2020 jyldarǵa arnalǵan qarjylandyrýdyń jalpy kólemi 40 mlrd teńgeni quraıdy, bul naryqta 3 myń páter alýǵa múmkindik beredi. Jalǵa beriletin turǵyn úı jyldyq 3,1%-ben bastapqy jarnasyz beriledi. Turǵyn úıdi merziminen buryn qandaı da bir aıyppulsyz satyp alý quqyǵy qarastyrylǵan. Búgingi tańda densaýlyq saqtaý, bilim jáne ǵylym mınıstrlikteri, sondaı-aq, óńirler boıynsha da, turǵyn úımen qamtamasyz etiletin qyzmetkerlerdiń tizimderin qurastyrýda.
Jumys isteıtin jastar satyp alý quqyǵynsyz jalǵa beriletin turǵyn úıdi qalaı ala alady?
Jastar jylyn iske asyrý aıasynda Elbasynyń tapsyrmasy boıynsha «Nurly jer» baǵdarlamasyna Nur-Sultan, Almaty jáne Shymkent qalalarynda jumys isteıtin jastar úshin satyp alý quqyǵynsyz jalǵa beriletin turǵyn úı qurylysyn qarjylandyrý tetikteri engizildi.
Ótinim berýshi satyp alý quqyǵynsyz jalǵa beriletin turǵyn úı alý úshin ókiletti organǵa kelesi qujattardy usynady:
● osy Erejege qosymshaǵa sáıkes forma boıynsha ótinish;
● ótinish berýshiniń jeke basyn kýálandyratyn qujat kóshirmesi (túpnusqasy jeke tulǵany sáıkestendirý úshin usynylady);
● bilim týraly qujattyń kóshirmesi;
● neke týraly kýáliktiń kóshirmesi (bolǵan jaǵdaıda);
● balalardyń týý týraly kýáliginiń kóshirmesi (bolǵan jaǵdaıda);
● ótinim berýshi men otbasynyń barlyq músheleriniń jyljymaıtyn múlkiniń joqtyǵy (bar ekeni) týraly anyqtama;
● jumys ornynan anyqtama;
● ótinim berýshiniń 40 aılyq eseptik kórsetkishten kem emes kólemdegi aı saıynǵy tabysyn rastaıtyn sońǵy alty aıdaǵy tabysy týraly anyqtama;
● Qazaqstan Respýblıkasynyń Eńbek kodeksiniń 35-shi babyna sáıkes eńbek ótilin rastaıtyn qujattar;
● bank esepshotynyń bar ekeni jáne nómiri týraly anyqtama jáne bank esepshoty boıynsha aqsha qaldyǵy men onyń aýdarylýy týraly kóshirme;
● ótinim berýshiniń túrli qyzmet salalaryndaǵy jeke jetistikterin rastaıtyn qujattar (bolǵan jaǵdaıda).
Balldardy esepteý balldyq júıe boıynsha júrgiziledi:
● naryqtaǵy asa suranysqa ıe 100 mamandyq tizimine sáıkes kásipti ıgergen ótinim berýshige – 10 ball;
● otbasyly bolǵan jaǵdaıda – 5 ball, nekede turǵan ár jyly úshin za – 2 ball;
● bir balasy bolǵany úshin – 1 ball, odan keıingi ár balasy úshin – 2 ball;
● keminde 1 jyl jeke kásipkerlik qyzmetpen aınalysqany úshin – 5 ball, za ár jyly úshin –1 ball;
● ótinish berýshiniń túrli salalarda jeke jetistikteri bolǵan jaǵdaıda – 2 ball;
● bıýdjettik uıymdardaǵy eńbek qyzmeti úshin (memlekettik mekemeler men memlekettik kásiporyndar) – 5 ball, jumys ótiliniń ár jyly úshin – 1 ball;
● ekinshi deńgeıli bankterdiń jınaq shottaryndaǵy (depozıtterdegi) jınaqtardyń ár jyly úshin – 2 ball.
Balldar teń túsken jaǵdaıda, ótinimdi ýaqyty boıynsha erterek bergen úmitkerge basymdyq beriledi.
Tsıfrlyq tehnologııaldardy qoldaný turǵyn úı qurylysynda qalaı kórinis beredi?
«Báıterek» holdıngi 2018 jyly maýsymda «Nurly jer» memlekettik baǵdarlamasy aıasynda qarjylandyrylatyn nysandarǵa monıtorıng júrgizetin ınternet-portaldy jáne Sıtýatsııalyq ortalyqty iske qosty. Portal óńirlerdegi turǵyn úı nysandarynyń salyný barysy týraly elektrondy aqparatty ornalastyratyn jergilikti atqarýshy organdarǵa arnaldy. Atalǵan málimetterdiń barlyǵy ınteraktıvti Sıtýatsııalyq ortalyqta naqty ýaqyt rejıminde kórsetiledi. Bul joba beınekameralardy, drondar men basqa tehnologııalardy qoldana otyryp salynyp jatqan barlyq nysandarǵa dıstantsııalyq montorıng júrgizýge múmkindik beredi. «Aqyldy» kameralar nysandardaǵy tehnıkany, qurylys kezeńleri men jumys kúshiniń qozǵalysyn asa joǵary dáldikpen tanıdy. Bólingen qarajattyń ıgerilýin qadaǵalaý jáne derekter taldaýy negizinde tıisti sheshimder shyǵarý múmkindigi paıda boldy.
Qazirgi tańda elektrondy derekter bazasy 300-ge jýyq salynyp jatqan nysandy qamtıdy, onyń árqaısysy boıynsha jan-jaqty aqparat bar.
Tehnıkalyq baqylaý ókilderi úshin arnaıy mobıldi qosymsha jasaldy, ool qurylys alańynda telefonnan derekterdi júkteýge múmkindik beredi.
Toltyrý tártibi óndiristik jumystar kestesinen kórinedi, tehnıkalyq baqylaý ókili nysanda neshe ret bolǵanyn kórýge bolady.
Sonymen qatar, osy joba mysalynda tsıfrlandyrýdyń resýrstardy qalaı únemdeıtinin baıqaýǵa bolady. Qurylystyń burynǵy monıtorıng formaty aqparatty jınaýǵa aptasyna 8 jumys saǵatyn jáne bizdiń sarapshylarymyzdyń olardy jınaqtap, taldaýy úshin taǵy 8 saǵat ýaqytty qajet etetin.
Jańa portal bul ýaqytty 8 ese qysqartady. Búginde aqparatty alý úshin nebári 1 saǵat ýaqyt jáne ony óńdeý úshin 1 saǵat qana qajet. Monıtorıngtiń tsıfrlyq formaty jyl saıyn holdıng bıýdjetiniń 30 mln teńgege jýyǵyn únemdeıdi.
Óz platformasynda tikeleı tapsyrys berýshiler men deldalsyz jetkizýshilerdi biriktire alatyn «Onlaın Marketpleısterdi» qoldaný arqyly ınfraqurylym nysandary men turǵyn úı qurylysyn arzandatýǵa zor múmkindikter týyndady.
Holdıng bul baǵyttaǵy jumystardy bastady. Bul barlyq taraptardyń operatsııalyq shyǵyndaryn orta eseppen 20%-ǵa azaıtýǵa múmkindik beredi.
Bul rette belgilengen baǵalar boıynsha uzaqmerzimdi ofteık-kelisimsharttar júıesin engizý úı qurylys kombınattarynyń jáne otandyq qurylys materıaldaryn óndirýshilerdiń júktemesin qamtamasyz etýge múmkindik beredi.
Marketpleıster barynsha ashyq bolýy tıis jáne tolyq aqparat berýi kerek, bul josyqsyz jetkizýshilerdi boldyrmaıdy.
Eger qurylystyń ózindik qunynda qurylys materıaldarynyń úlesi 55%-dan joǵary bolatynyn eskersek, onda turǵyn úıdiń 1 sh.m. úshin qurylys baǵasy orta eseppen 10%-ǵa tómendetile alady.
Mundaı platformalardy jyljymaıtyn múlik naryǵy úshin de qurý qajet, munda turǵyndar, kommertsııalyq bankter, developerler, jeke qurylys salýshylar men memlekettik organdar biryńǵaı alańǵa jınalyp, óz qyzmetterin usyna alatyn bolady.
2017 jyldyń tamyz aıynan bastap Turǵyn úı qurylys jınaq banki jelisi boıynsha «Baspana.kz» jyljymaıtyn múlik ınternet-portaly iske qosyldy, ol óz platformasynda TÚQJB barlyq klıentterin, qurylys kompanııalary men memlekettik organdardy biriktirdi.
Endi qazaqstandyqtar «Nurly jer» memlekettik baǵdarlamasynyń sharttary boıynsha onlaın-konsýltatsııa, daıyn jáne salynyp jatqan nysavndar, sharshy metriniń quny jáne bank ónimderi týraly aqparatty ala alady.
Portalda 153 myńnan asa qoldanýshy tirkelgen, «Nurly jer» memlekettik baǵdarlamasy boıynsha 356 nysan ornalastyrylǵan.
Onlaın-alań arqyly turǵyn úı satyp alýshylar pýlyna qatysýǵa barlyǵy 222 myńnan asa ótinish berilgen, jalpy somasy 155 mlrd teńgege belgilengen baǵa boıynsha 17 myńnan astam páter satylǵan. 277 mlrd teńge somasyna 29 myńǵa jýyq páter ótkizilý satysynda.
ІT-qyzmetter jelisiniń keńeıtilýimen jáne «Aqyldy úı» júıesiniń elementteriniń engizilýimen qoljetimdi turǵyn úı ekojúıesiniń aýqymy birshama artady.
Mysaly, «E-SHANYRAQ» TKSh biryńǵaı aqparattyq júıesiniń tolyqqandy rejımde engizilýi turǵyndarǵa úıdi basqarýǵa onlaın qatysýǵa, basqarýshy kompanııalardyń qarjyny nysanaly paıdalanýyna monıtorıng júrgizýge jáne onyń ashyqtyǵyn qamtamasyz etýge múmkindik beredi.
Turǵyndar naqty ýaqyt rejıminde esepteýishteriniń kórsetkishteri men bekitilgen tarıfterdiń negizinde qoıylǵan eseptiń durystyǵyn teksere alady. «Aqyldy» esepteý qurylǵylaryn ornatý kórsetiletin qzymet qunyn orta eseppen 35%-ǵa tómendetýge múmkindik beredi.
Osylaısha, qurylys salasyn tolyqqandy tsıfrlandyrý, SMART-tehnologııalardy qoldaný jáne baılanystyń jappaı qoljetimdi bolýy negizinde Qoljetimdi turǵyn úı ekojúıesi qalyptasatyn negizgi faktorlardyń biri bolyp sanalady, bul óz kezeginde ekonomıkanyń irgeles salalaryn yntalandyrady.
Túptiń-túbinde munyń barlyǵy nátıjeli jumyspen qamtýǵa, jumys oryndaryn ashýǵa, turǵyndar úshin ekonomıkalyq jáne óndiristik resýrstar men múmkindikterge teń qoljetimdiliktiń bolýyna yqpalyn tıgizedi.
Qurlystaǵy úleskerlik týraly neni bilý kerek?
Jeke qurylys salýshylar úshin turǵyn úı salýdaǵy negizgi másele - qoljetimdi qarjylandyrý.
Búgingi tańda turǵyn úı qurylysyndaǵy negizgi problemalardyń biri - qurylys salýshylar úshin qorlandyrýdyń «qymbat bolýy» jáne kommertsııalyq bankter tarapynan kepildik bazany qamtamasyz etý boıynsha talaptardyń qoıylýy.
Eger 2009 jyly bankter qorjynynda qurylys úlesi 20%-dan assa, búginde bul kórsetkish 3 ese azaıǵan jáne 7%-dan aspaıdy.
«Báıterek» holdınginiń qarjy operatory retinde naryq resýrstaryn tartýǵa, aǵymdaǵy qarjy aǵymyn mıkshırleýge, jeke qurylys salýshylar úshin qorlandyrýdyń qandaı da bir «deldaldarsyz» arzandatýǵa múmkindikteri bar.
Nesıe resýrstaryn sýbsıdııalaý jáne kepildendirý tetikteri arqyly qurylys kompanııalaryna qoldaý kórsetý múmkindigi bar.
Mysaly, qurylys salýshylardyń nesıelerin sýbsıdııalaý arqyly «Damý» qor jalpy somasy 91,6 mlrd teńgege 87 jobaǵa qoldaý kórsetti. Bul qurylys kompanııalary úshin naryqtyq nasıelerdi 50%-ǵa arzandatýǵa múmkindik berdi.
Turǵyn úı qoryn kepildendirý qory arqyly úleskerlik turǵyn úı qurylysyn kepildendirýdiń qosymsha jańa tetigi adal jeke qurylys salýshylarǵa turǵyndardyń qarajatyn 0%-ben tartýǵa múmkindik beredi.
Kommertsııalyq naryqta óziniń nemese zaım qarajaty arqyly turǵyn úı alǵysy keletin azamattar úshin úleskerlik qurylysty aıaqtaýǵa kepildikter beriledi. Eń aldymen ol azamattardyń qarajatynyń saqtalýyna jáne josyqsyz qurylys salýshylardan qorǵaýǵa baǵyttalǵan. Ol úshin 2016 jyly turǵyn úı qurylysyna úleskerlik qatysý týraly jańa Zań qabyldandy.
Zań boıynsha turǵyndardan úleskerlik qurylysqa qarajat tartý tek ákimdiktiń ruqsaty bolǵan jaǵdaıda nemese bizdiń enshiles uıymymyz ‒ Turǵyn úı qurylysyn kepildendirý qory tarapynan kepil bolǵanda ǵana ruqsat etiledi.
Eger qurylys kompanııasy Qordan kepildik alǵan bolsa, bul aqparat www.hgf.kz saıtynda jarııalanady. Búgingi tańda jalpy somasy 137,9 mlrd teńgege jobalar maquldandy. Bul turǵyndardyń kommertsııalyq naryqta 9,8 myńnan astam páterdi satyp alýǵa salymdaryn qorǵaýǵa múmkindik berdi.
Eger mundaı kepildik bolmasa, onda qurylys salýshynyń úleskerlerdiń qarajatyn tartýǵa ákimdikten alǵan ruqsaty bolýy kerek, mundaı aqparatty tıisti ákimdikten naqtylaýǵa bolady. Muny mindetti túrde bilý kerek, sebebi, aqparat naqty bolmaǵan jaǵdaıda bar jaýapkershilik pen táýekel úleskerge júkteledi.
Aıta keteıik, zań boıynsha úleskerlerdiń qarajatyn tartýǵa ákimdikten qurylys salýshy tek eki jaǵdaıda ruqsat ala alady: eger ol óz esebinen ǵımarat qańqasyn turǵysǵan bolsa, al bul jobanyń jalpy qunynyń 40–60%-y, nemese bankten qarjylandyrý alǵan bolsa.
Eger qurylys salýshy qor kepildigin kórsetpese, al ákimdik bul nysan boıynsha tıisti ruqsat berilmegen dese, aqshańyzdy salyp eshqandaı táýekelge barmaýńa keńes beremiz. Mundaıda quqyq qorǵaý organdaryna júgingen jón.
