«Qoljetimdi baspana kimderge tıesili» - baspasózge sholý
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń jazýynsha, Qazir jyrtqysh qustardy sán úshin ustaıtyndar men ony saıahatshylardyń kózben kórip, qolmen ustaýyna múmkindik berý arqyly tabys kózine aınaldyrýshylar sany jyl saıyn ósip kele jatyr. Osyǵan oraı qyran qustardyń zańsyz saýdasy qyzyp tur. «Kóshpendiler murasy» halyqaralyq qoǵamdyq qorynyń prezıdenti Seıdomar Batyrjannyń aıtýynsha, osyǵan oraı elimizdegi kıeli qustarymyzdyń uıasynan balapan órbitýi kúrt azaıyp ketken kórinedi. Ońaı oljaǵa qunyqqandar kıeli qusty ańdyp júrip, qanaty jetilmeı jatyp balapanyn qoldy etedi eken. Osy másele arqaý bolǵan maqala gazettiń búgingi sanynda «Qusbegilik qazaqtyń brendi bola ala ma?» degen taqyryppen berilgen.
«Samuryq-Qazyna» jyljymaıtyn múlik qory» AQ - «Qoljetimdi turǵyn úı-2020» baǵdarlamasy operatorlarynyń biri. Ol úleskerlerdiń máselelerin sheshý, qańtarylǵan nysandardyń qurylysyn aıaqtaý jáne jyljymaıtyn múlik naryǵyn turaqtandyrýǵa járdemdesý maqsatynda qurylǵan bolatyn. Jyljymaıtyn múlik qory qazirgi kúni qandaı istermen shuǵyldanýda? Qordyń qatysýymen salynǵan úıdi qalaı alýǵa bolady. Osy oraıda «Egemen Qazaqstan» gazeti qordyń basqarma tóraǵasy Bolat Palymbetovpen aradaǵy suhbatty kópshilik nazaryna usynyp otyr.
Bul másele «Qoljetimdi baspana kimderge tıesili» degen taqyryppen berilgen suhbatta keńinen qamtylǵan.
***
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda «Júrgizýshiler tarazyǵa nege narazy?» atty maqala jarııalandy. Jol boıyndaǵy jemqorlyq júk kóligin júrgizýshilerdiń bas aýrýy bolǵan bir kezde. Olar kólik salmaǵyn ınspektorlar kózben ólshep, oıyna kelgen aıyppuldy belgileıdi dep jıi shaǵymdanatyn. Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrligi osy olqylyqtyń ornyn toltyryp, máseleni órkenıetti jolmen sheshý úshin elimizdiń alty óńirinde - Qostanaı, Aqmola, Qaraǵandy, Jambyl, Almaty, Qyzylorda oblystarynda avtomattandyrylǵan ólsheý quraldaryn ornatqan bolatyn. Iá, ótken jyly osyndaı 13 ólsheý quraly, qarapaıym tilmen aıtqanda, júk kóliginiń salmaǵyn avtomatty túrde ólsheıtin tarazylardy pılotty rejımde iske qosty. Endi osy tarazy júk kóligi ıeleriniń narazylyǵyn týǵyzyp otyr. Nege? Atalmysh maqala osy túıtkildi qozǵaǵan.
Osy basylymnyń jazýynsha, jumys sapary aıasynda «Nur Otan» partııasy Tóraǵasynyń birinshi orynbasary Baýyrjan Baıbek múmkindigi shekteýli jandarǵa arnalǵan bos jumys oryndary jármeńkesinde bolyp, partııanyń Pavlodar oblysyndaǵy fılıalynyń kezekten tys XIV konferentsııasyna qatysty. Búginde «Nur Otan» partııasy «Kedergisiz keleshek» jobasyn iske asyryp jatqanyn aıta ketken jón. Atalmysh joba boıynsha alǵashqy aıdyń ózinde 500-den asa múgedek jumysqa turyp úlgerdi. Aıta keter taǵy bir derek, Jambyl oblysyndaǵy bos jumys oryndary jármeńkesinde múmkindigi shekteýli 200 kisi eńbekke tartyldy. Pavlodarda partııa Tóraǵasynyń birinshi orynbasary múgedek azamattardyń jumyspen qamtylýy boıynsha oblysta qolǵa alynyp jatqan is-sharalarmen tanysyp, múmkindigi shekteýli jandar úshin uıymdastyrylǵan jármeńkege qatysýshylarmen jolyqty. Bul jaıynda «Partııa múgedek jandarǵa mán beredi» degen maqaladan qarańyzdar.
***
«Jas qazaq» basylymynyń sońǵy sanynda «Pık-tiń esepshoty da joq» degen maqala berilgen. Imanǵalı Tasmaǵambetov eshkimge esep bermeıtin PIK-terdiń jumysyndaǵy basty túıtkilderge toqtaldy. «Olarda qansha aqsha aınalymda júrgeni eshkimge beımálim. Sondyqtan olardyń 60 paıyzǵa jýyǵy nemese 204 PIK-tiń 128-i qarajattyń jalpy somasyn kórýge múmkindik beretin Biryńǵaı esepteý ortalyǵynyń qyzmetin nelikten paıdalanbaıtynyn túsindirý qıyn. Tipti olardyń 24-iniń esepshottary da joq. Al turǵyndar jınalatyn aqshanyń qaıda jumsalatynyn bilýge haqyly. Bir jyldyń ózinde ǵana olardyń esepshottarynda mıllıardtaǵan aqsha jınaqtalady. Alaıda ol qaıda jumsalatyny jáne qandaı merdigermen kelisim jasalatyny belgisiz» dep bultartpas aıǵaqty alǵa tartty qala basshysy. PIK-ke qatysty jaǵymdy jańalyq ta joq emes. 18 aqpanda ákimdik, tutynýshylar quqyǵyn qorǵaý qaýymdastyǵy jáne PIK qaýymdastyǵy úshjaqty memorandýmǵa qol qoıypty. Sol qujatqa sáıkes, birqatar is-sharalar qolǵa alynbaqshy. Birinshiden, 1 aıdyń ishinde barlyq PIK-terge esepshot ashyp, Biryńǵaı esepteý ortalyǵyna kóshý mindetteledi. Ekinshiden, bıyldan bastap halyqtan shaǵym kóp túsken PIK-ti quzyrly organdar tekserýdi qolǵa alady. Úshinshiden, aýdan ákimderi turǵyn úı ınspektsııasymen birlesip, 1 aıdyń ishinde barlyq PIK-terdiń tıptik qurylymyn, shtattyq kestesin, jalaqy mólsherin belgileıdi.
***
«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Abaı týraly estelikter» oqyrmanǵa jol tartty» atty maqala jarııalandy. Kitap Abaı Qunanbaıulynyń ómirbaıany men shyǵarmashylyǵyn jan-jaqty bilýge qyzyqqan zertteýshiler men ádebıettanýshylarǵa, magıstranttar men stýdentterge, mektep muǵalimderi men oqýshylaryna, jalpy qalyń oqyrmanǵa arnalǵan.
