Kólik-logıstıka: salanyń áleýeti qalaı artýda
Dúısenbi kúni Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Qazaqstan halqyna memlekettiń damý baǵytyn aıqyndaıtyn kezekti Joldaýyn jarııa etedi. Osy arqyly aldaǵy jylǵa josparlar qurylyp, iske asyrýdyń quqyqtyq tetikteri bekitilmek. Bul tusta ótken Joldaýdy esten shyǵarmaǵan abzal, ásirese «júktelgen tapsyrmalar oryndaldy ma?» degen saýal týyndaıdy. Byltyr Prezıdent jalpy kólik-logıstıka salasyna, eldiń tranzıttik áleýetine basymdyq bergeni este. Rasymen de Qazaqstan geografııalyq ereksheligin paıdalanyp, kári qurlyq pen Qytaıǵa, kórshi elder naryǵyna kópir bolyp otyr. Osyǵan qatysty Kazinform tilshisiniń taldaýyn usynamyz.
Orta dáliz basymdyq aldy
Jalpy, keıingi jyldary Qazaqstan jol jumystary boıynsha aýqymdy ister atqarylyp jatqany baıqalady. Jol-qurylys jumystarynyń rekordtyq kólemi, avıatsııadaǵy jolaýshylar aǵynynyń aıtarlyqtaı ósýi, temirjol kóliginiń jaqsarýy men teńiz ınfraqurylymynyń damýy osy qatarda. Endi bul taqyrypty jekeleı saralap kórsek.
Memleket basshysy byltyrǵy Joldaýda tranzıttik áleýetimizdi nyǵaıtý isinde Transkaspıı baǵdary aıryqsha ról atqaratynyn aıtty. Keıingi 1-2 jyldyqtyń kóleminde Qazaqstannyń halyqaralyq saıasattaǵy kelisimderi, basymdyqtarynyń bári dál osy tranzıtke qurylyp jatqanyn ańǵarý qıyn emes. Elimizde teńiz ınfraqurylymyn damytýdyń 2024-2028 jyldarǵa arnalǵan keshendi jospary qabyldandy. Bul qujat Aqtaý jáne Quryq porttarynyń bazasynda iri teńiz kólik-logıstıkalyq klasterin qurýdy kózdeıdi. Sondaı-aq Aqtaý portynda konteınerlik hab salý jumysy qolǵa alynbaq. Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵyty álemde geosaıası ahýal ýshyǵyp turǵan shaqta ońtaıly balama jolǵa aınalyp, eksport máselesinde mańyzǵa ıe bolǵany ras. Orta dáliz arqyly tasymaldanǵan júk kólemi jyl saıyn qarqyndy ósýde. Máselen, 2022 jyly 1,7 mln tonna júk jóneltilse, 2023 jyly 2,76 mln tonnaǵa jetti. Al bıyl alǵashqy 7 aıdyń ózinde byltyrǵy 12 aıdaǵy kórsetkishke jetýge shaq qaldyq – 2,56 mln tonna. Bul qarqynmen 2024 jyldyń kórsetkishi 5 mln tonnaǵa jetýge tıis.
Jaqynda Quryq porty akvatorııasynyń túbin tereńdetý jumystary bastalǵany málim boldy. Mamandar port túbin 1,5-2 metrge tereńdetpek. Bul jumystar termınaldyń ótkizý qabiletin odan ári arttyrýǵa múmkindik beredi. Negizi Quryq portynyń ótkizý qabileti 6 mln tonnany quraıdy. Sondaı-aq, portta 250 júk kóligin saqtaý múmkindigi qarastyrylǵan. Dál osyndaı jumystar Aqtaý portynda da júrgiziledi. Port túbin tereńdetý Transkaspıı halyqaralyq kólik baǵytyn odan ári damytý aıasynda qabyldanǵan keshendi sharanyń biri.
Jalpy, qazir sarapshylar Transkaspıı halyqaralyq kólik joly áleýetin 2030 jylǵa deıin jylyna 10 mıllıon tonna júk jáne 300 myń konteıner deńgeıinde baǵalaýda. Boljamnan asyryp júk jóneltýge bolatynyn belsendi ósim aıshyqtap berip tur. Kóbi bul baǵyt negizinen aımaqtyq dáliz bolyp qala beretinin boljap otyr. Áıtse de kólem óse bergen saıyn baǵyttyń mańyzy da arta bererin eskergen jón.
Alys-beris kólemi joldarǵa baılanysty
Eksport pen ımport jaıy sóz bolǵanda kóbine eleýsiz kórinetin avtomobıl joldary men temir joldyń mańyzy orasan. Árıne, budan bılik habarsyz emes. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev 2029 jylǵa deıin 4 myń shaqyrymnan astam jolǵa kúrdeli jóndeý júrgizýdi tapsyrǵan. Jalpy alǵanda, Qazaqstan Eýrazııa qurlyǵyndaǵy basty tranzıt haby retindegi rólin arttyrýy kerek. Osylaısha, ýaqyt óte kele kólik-logıstıka salasyndaǵy iri memleketke aınalýǵa múddeli.
Bul baǵytta aýqymdy jumys atqarylyp jatyr. Halyqaralyq qatynasta avtomobıl kóligimen júkterdi eksporttyq-ımporttyq tasymaldaý kólemi 3,8 mln tonnany qurady. Qytaımen kelisim ratıfıkatsııalandy, qazaqstandyq tasymaldaýshylar úshin jańa baǵyttar ashylýda. Qazaqstan men Kaspıı teńizi arqyly Qytaıdan Eýropaǵa júkter testileý rejıminde avtokólikpen tranzıttik tasymaldaýlar uıymdastyryldy. Sondaı-aq halyqaralyq qatynasta avtomobıl tasymaly salasyndaǵy ruqsat berý júıesin qoldaný qaǵıdalaryna ózgerister engizildi. ıAǵnı, júıe adamı faktordan tolyq arylyp, avtomattandyryldy.
2024 jyldyń alǵashqy 6 aıynda Qazaqstan jol qurylysynda rekord ornatty. Jol-qurylys jumystary 12 myń shaqyrym qamtyǵan eken. Onyń 8 myń shaqyrymy – respýblıkalyq, 4 myń shaqyrymy – jergilikti jelilik joldar. Elimizdegi jalpy avtojoldardyń uzyndyǵy 95 myń shaqyrymdy quraıdy, onyń 25 myń shaqyrymy respýblıkalyq joldardyń enshisinde. Elimiz qajet bolǵanda bir jyldyń ishinde kemi 20 myń shaqyrym joldy jóndeýden ótkize alatynyna dáıek bar.
Kelesi taqyryp – temir jol. Memleket basshysy buǵan deıin iri temirjol jobalaryn sapaly júzege asyrý qajettiligi baryn eskertken. «Qazaqstan temir jolyn» tolyqqandy kólik-logıstıka kompanııasy etip qaıta qurý jumysyn jýyq arada aıaqtaýdy tapsyrdy.
Byltyr temir jol arqyly kórshi elderge jóneltken Qazaqstannyń eksporty 50 mln tonnaǵa jýyq bolypty. Sonyń ishinde, Qytaıǵa – 12,7 mln tonna (35 paıyz ósim), Ózbekstanǵa – 10 mln tonna (29 paıyz ósim), Reseıge 34,6 mln tonna (3,3 paıyz ósim) júk tasymaldaǵan.
Bıyl da temir jol arqyly tasymaldanatyn eksporttyq shıkizat júkteriniń kólemi 7%-ǵa artyp, shamamen 10 mln tonnaǵa jetken. Kólik mınıstrligi kezeń-kezeńimen 140 jańa jolaýshylar vagonyn jetkizbek jáne «Dostyq – Moıynty», «Darbaza – Maqtaaral» sııaqty iri ınfraqurylymdyq jobalardy iske asyrmaq. Jalpy, temirjol jelisindegi aýqymdy jóndeý jumystary 1,4 myń shaqyrymdy qamtıdy.
Keı máselelerdi ınvestorlar arqyly sheshýge bolady
Qazir Qazaqstan úshin kólik-logıstıka salasyn qarqyndy damytý strategııalyq mindetke aınalyp otyr. Júktelgen tapsyrma boıynsha aldaǵy úsh jyl ishinde onyń ishki jalpy ónimdegi úlesi keminde 9 paıyzǵa jetýge tıis.
Taqyrypty talqylaý kezinde máselelerdiń baryn joqqa shyǵarmaǵanymyz abzal. Ortalyq Azııada logıstıkalyq sala qarqyndy damyp jatqandaı áser qaldyrǵanymen, problemalar jeterlik. Kóptegen joba ondaǵan jyldar buryn qosymsha marshrýt qurý maqsatymen jasalǵan. Mysaly, kópke deıin Qazaqstan Qytaıdan Eýropaǵa júk tasymaldaýdyń negizgi baǵyttarynyń biri retinde qarastyrylǵan joq. Jaǵdaı ózgerip, alpaýyt elderdiń saıası qarym-qatynasy qubylǵan tusta baryp bizge múmkindik týdy.
Birinshiden, Qytaı AQSh-pen qarym-qatynasy birtindep nasharlap, eksport-ımport baǵyttaryn ártaraptandyrýǵa sheshim qabyldady. Onyń júk aınalymynyń edáýir bóligi teńiz úlesine tıedi. Básekelesteriniń teńiz blokadasy qaýpiniń artýy Beıjińde alańdaýshylyq týǵyzýda. Qalyptasqan jaǵdaı balama joldardy qurlyqtan izdeýge májbúr etti.
Ekinshiden, Batys elderimen saýdaǵa tosqaýyl qoıylǵandyqtan, Reseı shyǵys baǵyttardy qarastyrýda. Mundaı naryqtarǵa Ońtústik-Shyǵys Azııa, Afrıka jáne Úndistan elderi jatady. Bul protsess ásirese 2022 jyldan keıin baıqala bastady. Osylaısha, Qytaı men Reseıdiń kóliktik-logıstıkalyq ekpindegi aýysýy elimizdegi úrdistermen sátti sáıkes keldi. Endi bul faktorlardy paıdaǵa jaratýdan basqa jol joq. Máseleler kóp degenimizben, Qazaqstan kólik-logıstıkalyq jobalarǵa sheteldik ınvestorlardy tartýǵa múmkindik alyp otyr. Infraqurylymdardy ınvestorlar esebinen jetildirip alýǵa sát keldi.
