Kólik ınfraqurylymy ekonomıka múmkindikterin keńeıte túsýge sep bolýy kerek
Álbette, sońǵy jyldary bul salada aýqymdy jumystar atqaryldy. Basqasyn aıtpaǵanda bir ǵana «Batys Eýropa-Batys Qytaı» halyqaralyq dáliziniń arqasynda kóptegen jańa jumys oryndary ashylyp, halyq jumyspen qamtyldy. Degenmen, kólik ınfraqurylymyn damytý salasynda áli de qyrýar jumystar atqarýdy qajet etedi. Al bul salany damytý tutastaı el áleýetin jaqsartyp, aýyl men qaladaǵy qaýymnyń turmysyn jaqsarta túsetini aqıqat. Sondyqtan da, búgin Májilistegi Úkimet saǵatynda halyq qalaýlylary elimizdegi kólik ınfraqurylymyn damytý máselelerin talqyǵa salǵan bolatyn.
Depýtattar aldynda baıandama jasaǵan Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstri Asqar Jumaǵalıevtiń aıtýynsha, ótken jyly respýblıkalyq mańyzǵa ıe joldardyń 5,5 myń shaqyrymy jóndeý jumystarymen qamtylǵan. Nátıjesinde jalpy, joldardyń jaǵdaıy 4 paıyzǵa jaqsardy. Bul óz kezeginde tranzıttik tasymaldyń 20 paıyzǵa artýyna yqpal etti. Al aǵymdaǵy jyly respýblıkalyq jáne jergilikti mańyzdaǵy joldardyń 9 myń shaqyrymyn jóndeý jumystarymen qamtý josparlanady. Atap aıtqanda, «Beıneý - Shetpe» (Astana -Aqtaý a/j), «Semeı - Qalbataý» (Astana - Óskemen a/j), «Kókshetaý - Petropavl» (Astana - Petropavl a/j), «Qapshagaı - Taldyqorǵan» (Almaty - Taldyqorǵan a/j) ýchaskelerinde qurylys jumystary bastaldy.
Al halyqtyq megajobaǵa aınalǵan «Batys Eýropa - Batys Qytaı» halyqaralyq kólik dálizine kelsek, onyń aıasynda 2012 jyly 700 shaqyrym jańa jol kólik qozǵalysy úshin ashylǵan. Bul 121 eldi meken baǵyty boıynsha senimdi kólik qatynasyn qamtamasyz etip otyr. Sondaı-aq, 24 eldi mekendi aınalyp ótý joldarynyń qurylysy men 2 qaýipti ótkel (asý) joldaryn qaıta salý qaýipsiz jáne úzdiksiz kólik qatynasyn qamtamasyz etýge múmkindik berýde. «2013 jyly Aqtóbe, Jambyl, Qyzylorda, Ońtústik Qazaqstan oblystaryndaǵy qalǵan ýchaskelerdi qurylys jumystarymen qamtamasyz etip, halyqaralyq kólik dáliziniń 806 shaqyrymyn qoldanysqa berý kózdelýde», - deıdi mınıstr.
Sý kóligi salasyna kelsek, ótken jyly Aqtaý porty arqyly 11 myń tonna munaı men qurǵaq júktiń tasymaldanyp, óndiris jospary 105% oryndalǵan. Aǵymdaǵy jyly porttyń óndiris protsesin avtomattandyrý josparda bar, avtomattandyrý nátıjesinde júkti óńdeý ýaqyty aıtarlyqtaı qysqaratyn bolady. Sonymen birge, aldaǵy jyldary Aqtaý portynyń ótkizý qabilettiligi men básekelestikke qabilettiligin arttyrý maqsatynda jobalaý qýattylyǵy jylyna 2,5 mln tonna qurǵaq júkti quraıtyn 3 termınal salý kózdelýde.
Mınıstr toqtalǵan taǵy bir sala - temir jol. Málimetterge qaraǵanda, byltyr elimizdegi temirjol salasyndaǵy júk tasymaly 294,7 mln. tonnany, al adam tasymaly 23,5 mln adamdy qurady. Budan bólek, byltyrǵy jyly Jezqazǵan-Beıneý jáne Arqalyq-Shubarkól temir joldarynyń qurylystary bastalyp, ol qarqyndy túrde jalǵasqan. «Júk tasymaldaý qyzmetiniń sapasyn jaqsartý jáne tasymalmen qamtamasyz etý maqsatynda poıyzdardyń júrý kestesi men júk jóneltýshiler ótinimderin «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha rásimdeý avtomattandyryldy. Jańa vagondar satyp alynyp, 675 shaqyrym temir jol kúrdeli jóndeýden ótti. Bıyl Astana-Almaty joǵary jyldamdyqty temir jol magıstraliniń qurylysy bastalady», - deıdi A. Jumaǵalıev. Sonymen qatar, jolaýshylar tasymalynyń sapasyn arttyrý maqsatynda 102 jańa vagondar satyp alynyp, 82 vagon yńǵaılylyǵy joǵary qalypqa keltirilgen.
Sonymen qatar, mınıstr baıandamasy barysynda elimizdegi azamattyq avıatsııanyń ahýaly jaıyna da toqtalyp ótti. Aıta keterligi, 2008-2013 jyldary, ıaǵnı sońǵy 5 jylda elimizde 21 avıatsııalyq oqıǵa oryn alǵan. «Bul rette tehnıkanyń buzylýynan - 3, syrtqy faktorlar áserinen (aýa raıynyń áseri, qustardyń kedergi bolýy) - 3, al ushý tehnıkasy erejelerin buzǵandyqtan, ıaǵnı adam faktorynan 15 oqıǵa oryn alyp otyr. Osyǵan oraı, ushýlarda adam faktorynan bolatyn jaǵdaılardy tómendetý maqsatynda ushý qaýipsizdigin qamtamasyz etý jáne qaýipsizdik jumysyn qadaǵalaý úshin byltyr Úkimet basshysynyń ókimimen IKAO aýdıtiniń eskertpelerin joıý jóninde vedomstvoaralyq jospar bekitilgen. Sonymen birge, IKAO-nyń Tehnıkalyq yntymaqtastyq bıýrosymen tehnıkalyq jáne keńes berý týraly kelisim jasaldy», - deıdi A. Jumaǵalıev. Mınıstrdiń aıtýyna qaraǵanda, búgingi kúni Májiliste kólik máselelerine ózgerister engizý týraly zań jobasy talqylanyp jatyr. Onda da avıatsııaǵa qatysty ózgerister engizý qaralady. Eń bastysy, bıyl elimizdegi avıakompanııalar men áýe kemeleri IKAO standarttaryna sáıkes, atalǵan uıym ókilderiniń qatysýymen qaıta sertıfıkattaýdan ótedi. «Sertıfıkattar boıynsha jolaýshy tasymalymen turaqty aınalysatyn avıakompanııalar mindetti túrde IOSA-nyń aýdıtinen ótedi. Bul rette IKAO-nyń boljaýy boıynsha qaıta sertıfıkattaý nátıjesinde keıbir avıakompanııalar óz jumysyn toqtatýy yqtımal. Bul ushý qaýipsizdigin qamtamasyz etýge, Qazaqstan avıatsııasynyń «qara tizimnen» shyǵýyna yqpalyn tıgizetin bolady», - deıdi A. Jumaǵalıev.
Jalpy, mınıstrdiń málimetine qaraǵanda, Qazaqstan kólik salasyn damytýda jaqsy kórsetkishterge qol jetkizip otyr. Bul ras. Degenmen, depýtattar bundaı jaǵymdy kórsetkishterge qaramastan atalmysh baǵytta áli de keıbir sheshilmegen máseleler bar ekenin jáne olar salanyń damý tıimdiligine keri áser etip otyrǵanyn alǵa tartady. Soǵan oraı, Úkimet saǵaty aıasynda kólik ınfraqurylymy men servıstiń jaı-kúıine qatysty máseleler kóterilip, bul salaǵa baqylaý deńgeıin arttyra túsý jaıy da sóz boldy.
Máselen, depýtat Seıitsultan Áıimbetov búgingi tańda Qazaqstanda qozǵalys jyldamdyǵynyń azaıýy, jolaýshylardyń jolda bolý jáne taýarlardy jetkizý ýaqytynyń ulǵaıýy, kóliktik paıdalaný shyǵystarynyń artýy jáne eń soraqysy jol apatynyń kóbeıýi oryn alyp otyrǵanyn alǵa tartady. «2011 jylmen salystyrǵanda, 2012 jyly jol-kólik oqıǵalarynyń sany 18 paıyzǵa ósti. 14 myń jol-kólik oqıǵasy tirkelip, sonyń saldarynan 3 myńnan astam adam qaıtys bolǵan. Sońǵy 5 jylda kólik sany kóbeıip, 4 mln. birlikke jetti. Olardyń 80 paıyzynan astamynyń paıdalanylý merzimi 7 jyldan asqan. Bul rette jolaýshylardy avtokólikpen tasymaldaý úlesi 99,1 %-dy quraıdy. Osyǵan baılanysty respýblıkalyq jáne jergilikti mańyzy bar avtomobıl joldaryn salý, qaıta jóndeý jáne jóndeý kezinde oryndalatyn jumystardyń, qoldanylatyn materıaldardyń sapasyn baqylaýdy kúsheıtý qajet. Bul jerde jol qozǵalysy qaýipsizdiginiń aýdıti ınstıtýtyn engizý, sondaı-aq qoǵamdyq baqylaý júıesin damytý kerek. Buǵan «Batys Eýropa - Batys Qytaı» halyqaralyq kólik dáliziniń qurylysyn úlgi etip alǵan jón», - deıdi depýtat S. Áıimbetov.
Budan bólek, talqylaýlar barysynda depýtattar temirjol, sý kóligi, áýe tasymalyna qatysty sheshimin tabýy tıis problemalardy kóterdi. Tranzıttik tasymal áleýetin arttyra túsý sharalaryna nazar aýdaryldy.
