Kóktem kezinde qandaı dárýmenderdi ishken jón – nýtrıtsıologpen suhbat
ÓSKEMEN. KAZINFORM – Qytymyr qys ketip, kóńildi kóktem keldi. Biraq kóktemniń bir qıyny – aýada túrli aýrý tarap, aýrýhanaǵa em izdep baratyndar qatary kóbeıedi. Osy rette, paıdaly dárýmen iship, densaýlyqty daıyndap alýdyń mańyzy zor. Kazinform tilshisi dárýmendi qalaı ishý kerektigin bilý úshin nýtrıtsıolog Zýbaına Álibekovamen suhbat quryp kórgen edi.
- Dárýmendi qalaı durys tańdaý kerek?
- Dárihanalarda keshendi dárýmenderdiń kóptegen túri satylady. Biraq halyqtyń kóbi dárýmendi qalaı tańdaý kerektigin bilmeıdi. Keıbireýler bet albaty ishe beredi. Al onyń paıdasynan zııany basym bolýy múmkin. Sondyqtan dárýmendi ár adamǵa jeke dara tańdaý kerek. Ol basqaǵa kómegin tıgizse de dál sizge kelmeýi yqtımal.
- Sonda dárýmenderdiń zııany da bar bolyp tur ǵoı?
- Iá. Qazirgi ýaqytta áleýmettik jelide san alýan jarnama tarap jatady. Onda belgili bir dárýmenniń aǵzaǵa berer paıdasy aıtylyp, densaýlyǵy jaqsaryp qalǵan adamdar mysalǵa keltiriledi. Sony kórgen jandar, ásirese qarttar qyzyǵyp, satyp alady. Alaıda ózi mamandarǵa baryp tekserilmegendikten naqty qaı jeri aýyratyny, oǵan qandaı em kerektigi týraly bilmeıdi. Osynyń saldarynan «artyq qylamyn dep tyrtyq qylyp» jatady. Sol úshin eń áýeli mamanǵa qaralyp, analızder tapsyrý kerek. Aǵzańyzǵa naqty qandaı dárýmender jetispeıtini tek sodan keıin belgili bolady. Qajetti dárýmenderdi alyp, iship bastaǵan soń, belgili bir ýaqyt ótkende qaıtadan analızder tapsyrý qajet. Nátıje bar ma, joq pa bilý úshin. Eger densaýlyǵyńyz rettelip qalsa, ary qaraı ishe bermeı toqtatqan jón.
- Ózińiz bul salaǵa qalaı keldińiz?
- Osy salaǵa bet burýyma balam sebepshi boldy. 2 jasar balamnyń tili shyqpaı qoıǵan. Ony sóıletý úshin túrli amaldardy jasap kórdik. Mamandarǵa qaralyp, dári de, dárýmen de ishtik. Sóıtip júrip nýtrıtsıologııa salasymen tanystym. Sonyń arqasynda qazir balam sóılep júr.
Bir aıta ketetin mańyzdy jaıt, erli-zaıyptylardyń kóbi balany aldyn ala josparlap, júktilikke daıyndalyp almaıdy. Bul durys emes. Máselen, aǵzańyzda folıı qyshqyly, ıod, D dárýmeni jetkilikti me bilip alyńyz. Eger jetispeýshilik baıqalsa dárýmen ishińiz. Áıtpese, búginde aýtızmge shaldyqqan, sóıleý qabileti men psıhıkalyq turǵyda jetilmegen balalar kóbeıip barady. Osynyń aldyn alý úshin júktilikti josparlaý qajet.
- Eger adamnyń boıynda qandaı da bir element jetispese, sony seze tura dárýmen ishpeı júre berse, onyń sońy nege ákelip soǵýy múmkin?
- Ár dárýmen jetispeýshiliginiń saldary ártúrli. D dárýmeni jetispese adam álsirep, ózin sharshańqy sezinedi. Ashýlanshaq bolyp, depressııaǵa túsedi. Aǵzada A dárýmeni az bolsa, kóz aýrýy paıda bolady. V12 dárýmeni jetispese este saqtaý qabileti tómendep, as qorytý júıesine zııan keledi. Qarttarda bolsa altsgeımer aýrýyna ushyraýy yqtımal.
- Qandaı jemis-jıdekterdi kóbirek jep, aǵzany qalypty ustaýǵa bolady?
- Bul rette, eń mańyzdysy – jańa pisken jemis-jıdekterdi jeý. Bazarda birneshe apta jatqan alma men jańa pisken almanyń dárýmenderi jer men kókteı. Sondyqtan jemisterdi pisý maýsymyna qaraı jep otyrý kerek. Al eń paıdalylardyń biri – brokkolı. Onyń ishinde A, E, C, V dárýmenderi bar. Tek jemis-jıdekte ǵana emes, et pen nanda da dárýmen bolady.
- Kóktem kezinde qandaı dárýmender ishýge keńes beresiz?
- Qazir adamdarǵa kóbinese D dárýmeni jetispeıdi. Sebebi bizdiń denemizge uzaq ýaqyt boıy kún sáýlesi túspeıdi. Jumysqa tańerteń kún shyqpaı turyp baryp, kún batqanda qaıtyp jatamyz. Ekinshi, A dárýmeni qajet der edim. Sebebi ol ımmýndyq júıeniń durys jumys isteýine qajet. Úshinshi, V-tobyndaǵy dárýmenderdi ishý kerek. Áıtpese aǵzanyń zat almasýy nasharlap, as qorytý protsesi buzylady.
- Áńgimeńizge raqmet!
