Kókshetaýdaǵy tarıhı-mádenı mura eskertkishteriniń biri - kópes Sokolov úıi
KÓKShETAÝ. KAZINFORM - Bıyl Kókshetaý qalasynyń irgesi qalanǵanyna 200 jyl tolady. Búgingi tańda oblys ortalyǵynan zamanýı ásem ǵımarattardy ǵana emes, kóne sáýlet eskertkishterin de kezdestirýge bolady.
Qalanyń tarıhynan syr shertetin ǵımarattardyń biri - Qorǵan qalasynan kópes Andreı Sokolov salǵan úı jáne eki qabatty kirpish ǵımarat.
Aqmola oblysynyń tarıhı-mádenı murany qorǵaý jáne paıdalaný ortalyǵy mamandarynyń málimetinshe, bir qabatty aǵash ǵımarat Qorǵan qalasynan kelgen ІІ gıldııa saýdageri Andreı Sokolovtyń úıi bolǵan, 1917 jylǵa deıin onda saýdagerdiń otbasy turǵan. Al eki qabatty kirpish ǵımaratta – shirkeý zattary, manýfaktýra, jibek jáne ózgede matalar, shaı men qant satatyn dúken boldy. Іshki bóligi adam boıyndaǵy úlken aınalarmen bezendirilgen, baspaldaqtar kilemmen jabylǵan, ǵımarattyń jertólesinde qoımalar ornalasty. Úı men dúken ǵımaraty shamamen 1891 jyly salynǵan.
Dúkenniń ishki bezendirilýi úshin sol kezdegi eń jaqsy materıaldar paıdalanyldy. Birinshi qabattaǵy edenine baron Edýard Bergengeımniń Harkov zaýytynda jasalǵan keramıkalyq plıtkalar tóselgen.
«Saýdagerdiń dúkeni - eki qabatty, kirpishten qalanǵan, tikburyshty ǵımarat, HІH ǵasyrdyń aıaǵynda Kókshetaýdaǵy alǵashqy jáne jalǵyz kirpishten salynǵan eki qabatty ǵımarat osy boldy. Qasbettiń ereksheligi-jartylaı baǵan túrinde tirekterde oıylyp jasalǵan tereze taqtaıshalarynda. Aýlaǵa aparatyn kóshe qaqpalary kirpishten jasalǵan úsh aralyqty arka túrinde jasalǵan, ortasynda keń jol jáne búıirlerinde kishigirim ótkelder bar. Ortalyq bóliktiń astynda aýlanyń búıirinen bólek kireberisi bar jertóle ornalasqan. Úı men dúkenniń arasynda keń aýla, perımetri boıynsha sharýashylyq ǵımarattar, sondaı – aq úlken fontany bar jaqsy kútimdi baq boldy», - deıdi Aqmola oblysynyń tarıhı-mádenı murany qorǵaý jáne paıdalaný ortalyǵynyń bas ınspektory Gúlim Rahymjanova.
Kóp uzamaı, 1917 jyly jeltoqsanda Kókshetaý qalasynda Keńes ókimeti beıbit jolmen quryldy. 1918 jyly A. Sokolovtyń dúkeni men úıi jańa bıliktiń menshigine berildi. 1919 jyly aǵash úıde Kókshetaý ýezdik revolıýtsııalyq komıteti, 1920 jyldary-kitaphana, 1930 jyldardan bastap HH ǵasyrdyń 70-jyldary aralyǵynda NKVD, oblystyq kásipodaqtar odaǵy, ádebıet jáne óner murajaıy ornalasty. Dúken ǵımaratynda memlekettik mekemeler, kásiporyndar boldy, ıaǵnı 1976 jylǵa deıin ol ІІB-ge, sodan keıin mýzyka ýchılışesiniń ujymyna tıesili boldy, sonymen qatar Kókshetaý qalasynyń Sýretshiler Odaǵynyń kórkemsýret sheberhanalary jaıǵasty.
Qazirgi ýaqytta eki ǵımarat ta Aqmola oblysy UQKD-nyń aýmaǵynda ornalasqan.
«Kópes A. Sokolovtyń turǵyn úıi men dúkeni - Kókshetaý qalasynyń tarıhı ortalyǵynda ornalasqan revolıýtsııaǵa deıingi ǵımarattardyń biri. Ǵımarattar memlekettik qorǵaýda, tarıhı-mádenı mura eskertkishteriniń memlekettik tiziminde kórsetilgen», - dep túıindedi Gúlim Rahymjanova.
Aıta ketsek, budan buryn bir kezderi V.V.Kýıbyshevtiń úıi bolǵan ǵımarat týraly jazǵan edik.
