Kókshetaýda tilge qatysty jastar forýmy ótti
Aqmola oblystyq ishki saıasat basqarmasynyń málimetinshe, Qazaqstan halqy tilderi kúnine arnalǵan «Qazaq tilim - máńgi jasar baılyǵym» atty jastar forýmynda til úırenýdiń jáne ony jetildirýdiń, bolashaq urpaqtyń sanasyna engizýdiń, sondaı-aq qazaq tiliniń bolashaǵy úshin jaýapkershilikti qalyptastyrýdyń ózekti máseleleri talqylandy.
Forýmǵa Kókshetaý qalasynyń joǵary oqý oryndarynyń, kolledjderiniń stýdentteri jáne óńirdiń belsendi jastary qatysyp, memlekettik tildi meńgerýdiń mańyzdylyǵy týraly pikirlerimen bólisti.
Oblystyq ishki saıasat basqarmasy basshysynyń orynbasary Sabyrhan Kenjebaev búgingi tańda memlekettik tildi damytý máselesi qoǵamdyq jáne saıası basymdyqtardyń birine aınalǵanyn atap ótti.
«Til – memlkettiliktiń, óskeleń urpaqtyń laıyqty damýynyń jáne búkil ulttyń jarqyn bolashaǵynyń kepili», - dep atap ótti Sabyrhan Kenjebaev.
«Jas Ulan» biryńǵaı balalar men jasóspirimder uıymy» qoǵamdyq birlestiginiń tóraıymy Mánsııa Esekeeva elimizde úsh tildilik konteksinde memlekettik tildi damytý oıymen bólisti.
«Rýhanı jańǵyrý» jobalyq keńsesiniń basshysy Qaırat Seıtqazınniń, Shoqan Ýálıhanov atyndaǵy Kókshetaý memlekettik ýnıversıtetiniń stýdenti Botagóz Ábsadyq jáne Abaı Myrzahmetov atyndaǵy Kókshetaý ýnıversıtetiniń stýdenti Mılana Pıraevanyń sóz sóıleýiniń negizgi mazmuny - búgingi ýaqytta elimizde memlekettik tildi damytý úshin barlyq jaǵdaı jasalǵandyǵy jaıynda boldy. Al, M.Ǵabdýllın atyndaǵy murajaı qyzmetkeri Úsen Tabysbek óleń oqyp berdi.
Jastardyń basty mindeti – tildi otbasynan bastap nasıhattaý. Shara kontserttik baǵdarlamaǵa ulasty.
