Kókshetaýda Maǵjan Jumabaevtyń Alash rýhanııatyndaǵy róli talqylandy

None
KÓKShETAÝ. QazAqparat – Kókshetaýda Alash qozǵalysynyń qaıratkeri, aqyn, qazaq ádebıetiniń kórnekti ókili Maǵjan Jumabaevtyń 130 jyldyǵyna oraı «Alash rýhanııatyndaǵy Maǵjannyń orny men qyzmeti» atty respýblıkalyq konferentsııa ótti, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Konferentsııaǵa laýazymdy memlekettik qyzmetkerler, alys-jaqyn óńirlerdiń ǵalymdary, ádebıetshiler, tarıhshylar, depýtattar, zııaly qaýym ókilderi men jastar qatysty.

«Alash rýhanııatyndaǵy Maǵjannyń orny men qyzmeti» atty respýblıkalyq konferentsııany Shoqan Ýálıhanov atyndaǵy Kókshetaý ýnıversıtetiniń rektory Marat Syrlybaev ashyp, júrgizip otyrdy.

Shara Aqmola oblysynyń ákimi Ermek Marjyqpaevtyń quttyqtaý sózimen bastaldy.


Konferentsııada sóz alǵan QR Kórkem Akademııasynyń akademıgi, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor, Sáken Seıfýllın mýzeıiniń basshysy Marat Ábsemetov Maǵjannyń qazaq ádebıetindegi róli jáne eńbegi týraly qaýzady.

«Qazaq dalasynda uly adamdar kóp. Biraq solardyń arasynda qazaq halqynyń rýhyn kótergen Maǵjannyń orny bólek. Ol tek qazaqtyń ǵana emes, bútin túrki áleminiń aqyny. Keshegi Abylaı han, Kenesary, Shoqan týǵan Kókshe jerin Maǵjan da jyrlady. Maǵjan shyǵarmashylyǵy zerttelip, onyń óleńderi AQSh, Anglııa sııaqty elderde shyǵyp jatyr. Biraq bul bizge azdyq etedi, ol týraly Máskeý, Sankt-Peterbor arhıvterinde de qujattar bar. Sony keńinen zertteýimiz kerek», - dedi Marat Ábsemetov.


Sonymen birge konferentsııada fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor, QR UǴA akademıgi, alashtanýshy, saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn tolyq aqtaý jónindegi memlekettik komıssııanyń múshesi Dıhan Qamzabekuly, Qazaqtaný ǵylymı zertteý ınstıtýtynyń dırektory, «Qazaqtaný» ǵylymı jýrnalynyń bas redaktory Baqtybaı Jumadildın, Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Kókshetaý ýnıversıtetiniń PhD doktory Erbolat Baıatuly, Astana qalasyndaǵy jastar teatrynyń teatr jáne kıno akteri, «Maǵjan. Men jastarǵa senemin!» atty tarıhı telehıkaıada aqynnyń rólin somdaǵan akter Meıirǵat Amangeldınniń baıandamalary tyńdaldy.


Aıta ketsek, budan buryn «Aqmola juldyzdary» oblystyq shyǵarmashylyq baıqaýynyń jeńimpazdary marapattalǵanyn jazǵan edik.


Сейчас читают
telegram