Kadıllak Kókshetaýdaǵy mýzeı aýlasynda qashan paıda boldy
KÓKShETAÝ. KAZINFORM — Kókshetaý qalasynda HH ǵasyrdyń basynda boı kótergen ǵımarattar kúni búginge deıin saqtalǵan. Máselen, bir kezderi V.V. Kýıbyshevtiń úıi bolǵan ǵımarat búginde «Kókshetaý qalasynyń tarıhy» murajaıy retinde jumys isteıdi. Aýlasynda 1930 jyly shyqqan amerıkalyq General Motors markaly «Kadıllak» retro kóligi tur. Bul — mýzeıdiń baǵa jetpes jáne biregeı eksponaty. Aıtýynsha, V. Kýıbyshev ony Máskeýde jumys istegen kezde mingen. Kólik Máskeýden Kókshetaý qalasyna 1949 jyly jetkizilgen.
Bıyl Kókshetaý qalasynyń qurylǵanyna 200 jyl, al «Kókshetaý qalasynyń tarıhy» mýzeıi ǵımaratynyń irgesi qalanǵanyna 75 jyl (1949 jyl) tolady. Ol 2000 jylǵa deıin V.V. Kýıbyshev atyndaǵy memorıaldyq murajaı dep atalyp keldi. Resmı túrde «Kókshetaý qalasynyń tarıhy» murajaıy 2004 jyly kelýshilerge esigin aıqara ashty. Mýzeı qalanyń eski bóliginde, Qanaı bı kóshesinde (burynǵy Chapaev kóshesi) ornalasqan. Dál osy jerde Buqpa shoqysynyń etegindegi Qopa kóliniń jaǵasynda HІH ǵasyrdyń birinshi shıreginde Kókshetaý qalasynyń irgesi qalana bastady.
Aqmola oblysy boıynsha ólketanýshylar qaýymdastyǵynyń tóraıymy Gúlbarshyn Salyqtyń málimetinshe, murajaı kesheni birneshe jeke ǵımarattan turady jáne respýblıkalyq mańyzy bar tarıhı sáýlet eskertkishi sanalady. HІH ǵasyrdyń aıaǵy men HH ǵasyrdyń basyndaǵy úıler sııaqty aǵashtan salynǵan.
«Bul eski úıde 1889 jyldan 1905 jylǵa deıin Kýıbyshevtar otbasy turdy. 1949-1982 jyldar aralyǵynda murajaıdyń uıymdastyrýshysy jáne birinshi dırektory Elena Vladımırovna Kýıbysheva (V.V. Kýıbyshevtiń ápkesi) boldy. Sáýlet turǵysynan ádemi úıde keńes dáýiriniń bolashaq memleket qaıratkeri V.V. Kýıbyshevtiń otbasy ómir súrdi, onyń balalyq jáne jastyq shaǵy osynda ótti», — deıdi ólketanýshy.
Ony osynda oǵan arnalǵan ekspozıtsııa eske túsiredi. Atap aıtqanda, onyń Kremldegi páterinen jetkizilgen jeke zattary jetkizilgen: jıhaz, ydys, ańshylyq belbeý, qanjar, jibek qurtynyń kokondary (ózbek jumysshylarynyń syıy), jeke jazba jınaǵy, entsıklopedııa (avtory Kýıbyshev), ústel saǵaty.
Sonymen birge, ózge jádigerler de sol kezdegi tarıhtan syr shertedi. Atap aıtqand, nemistiń «Dıýrkopp» (1930) velosıpedi, sondaı-aq at kóliginiń eski túrleri — «kosheva» qysqy shanasy jáne jazǵy arbasy. Murajaıdyń 5 zalynda hronologııalyq dáıektilikpen Kókshetaý qalasynyń 1824 jyly qurylǵannan bastap qazirgi zamanǵa deıingi damý tarıhynyń negizgi kezeńderi kórsetilgen. Fotosýretterde HІH ǵasyrdyń aıaǵy men HH ǵasyrdyń basyndaǵy qala beınelengen.
Sonymen birge, murjaıda Kókshetaý óńirinde 1941-1945 jyldary on gospıtal ornalasqandyǵy týraly málimetter bar. Qaladaǵy № 1054 jáne № 3604 áskerı gospıtalda fashıst tutqyndary emdelgen. № 1054 aýrýhanasyna túsken tutqyndar Tambov taratý lagerinen bolǵan jáne Qaraǵandy qalasyndaǵy shahta jumysshylary da osynda jatqan. Al № 3604 áskerı aýrýhanasy 1943 jyly 1 tamyzda Pavlodardan Kókshetaý qalasyna kóshirilgen. Keıin tutqyndardy ustap turýǵa jaǵdaıdyń joqtyǵynan áskerı gospıtal qaladan kóshirilip áketilgen. Bul gospıtaldyń qaıda kóshirilgeni jaıly qujatta jazylmaǵanymen, № 1054 arnaıy áskerı gospıtalindegi tártip jáne kúzet bastyǵynyń burynǵy orynbasary, Kókshetaý qalasynyń turǵyny Ivan Gnetovtyń mynadaı esteligi saqtalǵan.
«Gospıtalda nemis tutqyndary emdeldi. Olardyń arasynda rýmyn, ıtalıan, vengr, ıýgoslav, japondar men ıspan halqy da boldy. 1946 jyldyń kúzinde tutqyndardyń áskerı gospıtali túgelimen joıyldy».
Aıta ketsek, budan buryn Kókshetaýdaǵy Naýan Hazirettiń esimimen atalǵan eski meshit týraly jazǵan edik.
