Kógildir otyn keler kún jaqyn - Almaty oblysy

ASTANA. QazAqparat - Biraz jyl buryn Almaty qalasynyń mańyndaǵy eldi mekender kógildir otyn­men qamtamasyz etilse, 2014 jyly bastalǵan «Almaty - Taldyqorǵan» magıs­traldi gaz qubyryn salý jobasy ótken jyldan beri qarqyn alyp, birqatar qaýyrt sharýa tyndyryldy.

Nátıjesinde, taldyqorǵandyqtar tabıǵı gazdyń qyzyǵyn jýyq arada kórgeli otyr, dep jazady «Jetisý» gazeti.

Ol oblys ortalyǵy men onyń mańyndaǵy aýdan tur­ǵyndarynyń tirshiligine serpin berip, óndiriske ózgeshe qan júgirtedi dep kútilýde. Ásirese, óńir kásipkerleri qubyr gazynyń mazýt pen qatty otynǵa táýeldilikten qutqaryp, san-salaly kásipti órkendetýge jol ashatynyna senimdi. Demek, tabıǵı gazdyń kelýi ólkemizge ózgeshe óń kirgizetindigi anyq. Desek te, aýqymdy jobanyń atqarylýy ońaı bolǵan joq. Sondyqtan osy jobanyń júrgizilý barysyn tereńirek zerdelep, naqtyly jaǵdaıǵa taldaý jasap kórý maqsatynda sala mamandarymen pikirlesip, qatysty mekemelerdiń jumys jaǵdaıymen tanysyp shyqtyq.

Oblystyq energetıka, tur­ǵyn úı-kommýnaldyq sharýa­shylyq basqarmasynyń máli­metine súıensek, búginde ob­ly­symyzda 741 eldi mekende 2 mıllıonǵa jýyq adam tir­shi­lik etedi. Dese de, qazirgi shart-jaǵdaı boıynsha 473 el­di mekenge qonystanǵan bir jarym mıllıon adamdy ǵana gaz­ben qamtamasyz etýge múm­kin­dik bar. Aldyn ala boljam boıynsha osy eldi mekenderdi tutastaı gazben qamtý úshin 3,3 myń shaqyrym gaz jelisin tartý kerek.

Ótken jyldyń 1-qań­ta­ryn­daǵy málimet boıynsha oblysymyzdaǵy 66 eldi me­ken­degi 359,5 myń adam gaz jelisine qosylǵan. Al jyl sońyna deıin júrgizilgen ju­mys nátıjesinde tabıǵı gazdy tutynatyndar sany 446,6 myń adamǵa jetip, gazben qamtý salystyrmasy oblys boıyn­sha 20,7 paıyzǵa jetti. Al bıyl sol jumys jalǵasyp, 604 myń adam turatyn 98 eldi mekenge kógildir otyn keldi. Aldaǵy ýaqytta josparlanǵan 39 eldi mekenge gaz jetse oblystyń gazben qamtý kór­set­kishi 29 paıyzǵa kó­te­riledi.

2014 jyly oblysymyzda «Almaty - Baıserke - Talǵar» magıstraldi gaz qubyry tar­tyldy. Joba boıynsha, onyń uzyndyǵy 64,4 shaqyrymdy, al quny 7,8 mlrd. teńgeni qurady. Osy jeli arqyly Іle, Talǵar aýdandaryndaǵy 10 eldi meken kógildir otynnyń qyzyǵyn kórdi. Sonymen qa­tar, ótken jyly qaýyrt qolǵa alynǵan «Almaty - Tal­dy­qor­ǵan» magıstraldi gaz qu­by­rynyń qurylysy aıaqtalsa, oblystyń 3 qala, 7 aýda­nyn­daǵy 409,8 myń adam tabıǵı gaz­ben qamtamasyz etiletin bo­lady. Búginde 260 shaqy­rym uzyndyqty alyp jatqan «Al­maty - Taldyqorǵan» magıs­tral­di gaz qubyrynyń 240 shaqyrymy tóselgen. Sondaı-aq, oblystyq bıýdjetten «Je­tisý­OblGaz» JShS-ine 3,0 mlrd. teńge bólinip, aýyl­dardy gazdandyrý maqsatynda ıge­rilýde. Osy qarjynyń 2,3 mlrd. teńgesi Taldyqorǵan qalaishilik gazben qamtý jeli­siniń 1-shi kezeńdik jobasyn atqarýǵa jumsalady. 440,4 mln. teńge Kóksý aýdanyndaǵy Balpyq bı, 272,5 mln. teńge Іle aýdanyndaǵy Aqshı gaz qabyldaý, taratý pýnktteriniń qurylys jumysyna jumsa­lady. Munymen qosa óńir­lerge gaz jelilerin tartý úshin oblystyq bıýdjetten qo­sym­sha 546 mln. teńge bólinip, 6 joba iske asyrylýda. Sondaı-aq, oblystyq bıýdjetten qu­rylys quny 9,1 mlrd. teńgeni qu­raıtyn 15 eldi mekendi gaz­dandyrýǵa arnalǵan jobanyń smetalyq qujatyn jasaýǵa 345,1 mln. teńge bólinip otyr.

Óńirlerdi gazdandyrýda Qapshaǵaı gaz qabyldaý, bólý stansysynyń qurylysyna ba­sa mán berilýde. Atalǵan ny­sannyń barlyq jospary «Qap­shaǵaı aımaqtyq gaz jelileri» JShS-niń qarajatymen júr­gizilýde. Qazirge deıin 1,6 mlrd. teńge ınvestıtsııa tar­ty­lyp, 63,1 shaqyrym qalaishilik gaz qubyrynyń jelisi orna­tylǵan. Onyń 27,0 shaqyrymy joǵary qysymdy, 36,1 shaqy­rymy tómen qysymdy qubyr­lar. Sonymen qatar, Qapshaǵaı qalasynyń mańynda «Qap­shaǵaı - Baıserke» magıst­ral­di gaz qubyryn tóseý jumysy da qyza túsken. Atalǵan ma­gıst­raldiń qala mańyndaǵy quny 4,4 mlrd. teńge bolatyn 44 shaqyrymyna gaz qubyryn tóseý mindeti kelisimshart negi­zinde «KazTransGaz» AQ-ǵa júk­telgen. Sondaı-aq, jańa ól­shemge saı qolǵa alynǵan Qap­shaǵaı qalaishilik 22 shaqy­rym aýmaqqa d530 sanatty joǵary qysymdy gaz qubyryn tartý úshin «Qapshaǵaı aı­maq­tyq gaz jelileri» JShS men «JetisýOblGaz» JShS me­mo­randýmǵa qol qoıdy.

Gazdandyrý jobasy aıas­yn­da shalǵaı aýyldardy da kógil­dir otynmen qamtý kózdelip otyr. Búgingi tańda quny 1,94 mlrd. teńge bolatyn Eńbek­shiqazaq jáne Panfılov aýdan­darynyń shalǵaı eldi meken­derin gazdandyrý (Qazaqstan - Qytaı gaz qubyry arqyly) maqsatynda salynatyn Báıdi­bek bı, Shelek, Jarkent gaz qabyldaý, bólý pýnktteriniń qurylys jobasynyń smetalyq qujat­tamasy daıyndaldy. Osy­ǵan oraı oblystyq ákim­dik, «Kaz­TransGaz» AQ jáne «PL Const­ruc­tion» JShS ara­synda úsh­jaqty memorandýmǵa qol qoı­dy. Bul jobanyń sme­talyq qu­jatyn «PL Const­ruc­tion» JShS daıyndaý ústinde. Joba júzege asqannan keıin osyǵan deıin shalǵaı eldi me­ken­derdi gazben qamtamasyz etip kelgen «Je­tisý­OblGaz» óz mindetin budan bylaı «Kaz­TransGaz» ınves­tıtsııalyq kom­panııasyna ótki­zip bermekshi. Demek, oblys aý­maǵyndaǵy eldi mekenderdi gazdandyrý máselesi osyndaı joldarmen qarqyndy júr­gi­zilip keledi.

Osy rette oblys ortalyǵy Taldyqorǵan qalasyn gaz­dan­dy­rý maqsatyndaǵy jumys­tarǵa erekshe toqtala ketken jón. Qalany gazben qam­ta­ma­syz etý tórt kezeńge bólinip oryndalady. Alǵashqy kezekte «Qaratal» shaǵyn aýdany, Aby­laı han, Jansúgirov, Gaýhar ana kósheleriniń boıyndaǵy, oblystyq aýrýhana, avtobeket jáne ortalyq bazardyń mań­yn­­­­daǵy jeke jáne kóp qa­bat­ty turǵyn úıler, «Tal­dy­qorǵan» ındýstrııaldy aı­maǵy men Ońtústik óndiristik aımaq gaz jelisimen qam­ty­lady. Onyń jalpy quny 6,3 mlrd. teńge, birinshi kezeń ústi­miz­degi jyly iske asady dep kútilýde. Ekinshi kezekte «Sa­mal», «Jas­tar», «Me­re­ke­lik» shaǵyn aýdan­dary men Jan­­súgirov, Jel­toq­san, Qa­banbaı batyr, Chka­lov, Belov, Shev­chenko kóshe­leriniń boıyn­daǵy jeke jáne kóp qabatty turǵyn úılerge gaz jetki­ziledi. Jal­py quny 8,2 mlrd. teńge. Úshin­shi kezek­te Óte­naı jáne «Shyǵys» shaǵyn aýdany men Jan­súgi­rov, Al­ma­ty, Tilek Ábjalıev kó­shesiniń turǵyn­dary kógil­dir otynǵa qol jet­kizedi. Jal­py quny 5,75 mlrd. teń­geni qurap otyr. Tórtinshi kezekte Qara­tal ózeniniń boıyn­daǵy, Er­kin, Kóktal aýyl­dary men qala mańyn­daǵy saıajaılarǵa gaz jetki­ziledi. Qazir bul kezeńdegi jumysqa ketetin 4,6 mlrd. teń­ge qarjy Eýro­pa­lyq bank­pen kelisimshart negizinde sheshilýde. Qatysty sala ma­man­darynyń aıtýyn­sha, Tal­dyqorǵan qalasyn gazben qam­tamasyz etýdiń tórt kezeńdik jobasynyń 1-shi jáne 4-shi kezeńine tıisti qarjy má­se­lesi sheshilgen. Demek, eki ke­zeń­de gaz jet­kiziledi degen ny­sandar jýyq arada kógildir otynnyń qy­zy­ǵyn kóredi. Al qalǵan eki kezeńge qajetti qarjy kózi qarastyrylýda. Qalaı bolǵan jaǵdaıda da bir-eki jyl kóle­minde oblys or­talyǵy tutas­taı tabıǵı gaz­dyń qyzyǵyn kóretin bo­lady.

Bir qýanarlyǵy, Esik qa­la­synda oblystyq más­lıhat­tyń birlesken turaqty komıs­sııasynyń kóshpeli otyrysy ótip, óńirdi suıytylǵan tabı­ǵı gazben qamtamasyz etý ju­my­syn jalǵastyryp, Jeti­sý jerindegi ınfraqurylymdy damyta túsý maqsatyndaǵy uzaqmerzimdi ári ózara tıimdi yntymaqtastyq taǵy bir már­te bekidi. Memorandým sheń­berinde avtokólikterdi motor otynymen qamtamasyz etý jaıy da aıtyldy. Demek, al­daǵy ýaqytta gazben júre­tin kólikter sany bizdiń óńirde kóbeıetin bolady.

                                                                                                                                                                                                                                       Qajet ANDAS