Kilem toqýshy sheberdiń buıymdary sheteldik týrısterdi qyzyqtarýda - sheteldegi qazaq baspasózi
Kazinform sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.
Elorda Astanada ataqty túrik sýretshi Ajardyń týyndylarynan turatyn «Estelik» atty kórme ashyldy.
Ataqty sýretshi Ismaıl Ajardyń Túrkııa Respýblıkasynyń 100 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan alǵashqy kórmesi Qazaqstanda ashyldy.
Túrkııanyń Qazaqstandaǵy elshiligi uıymdastyrǵan kórmege dıplomatııalyq mıssııalardyń ókilderi, sýretshiler men kóptegen óner súıer qaýym keldi, dep habarlaıdy Túrkııa Radıo Televızııa portaly habarlady.
Sýretshiniń aıtýynsha, ol osy kórmecinde eki el mádenıetterindegi uqsas jaqtaryn kórsetýge tyrysqan. «Týyndylarymnan qoldanylǵan naqyshtarda Ahmet ıAsaýıden Qorqyt Ataǵa deıin kóptegen iz kórýge bolady», deıdi sýretshi.
Ismaıl Ajardyń 40 kartınasynan turatyn kórme 15 qańtar kúnine deıin ashyq bolady.
Qytaıdyń «Baýyrsaq teatry» Qazaqstanǵa jetti – «Halyq gazeti»
8 jeltoqsanda «TV China Theatre» jobasy «Baýyrsaq teatrynyń» ashylý rásimi Qytaıdyń (Shyńjań) erkin saýda pılottyq aımaǵynyń Qorǵas aýmaǵynda ótti. Atalmysh shara baǵdarlamanyń Qazaqstanda iske qosylǵanyn bildiredi. Sondaı-aq bul Shyńjańda erkin saýda pılottyq aımaǵy ashylǵannan bergi Qytaı men Qazaqstan arasyndaǵy kıno jáne teledıdar salasyndaǵy mádenı almasýdyń alǵashqy jobasy, dep habarlaıdy Qytaıdyń «Halyq gazeti».
Qytaılyq BAQ-tyń dereginshe, «Baýyrsaq teatry» - Qytaı memlekettik radıo jáne teledıdar basqarmasynyń «TV China Theatre» jobasy qoldap, Qytaı radıo jáne teledıdar Shyńjań ınternet kompanııasynyń enshilesi Xinjiang huaxia Silk Road international Cultural Media kompanııasy men Qazaqstannyń Almaty televızııalyq stantsııasy yntymaqtasyp shyǵarǵan brend baǵdarlama. «Onyń maqsaty - qazaqstandyq kórermenderge Qytaı tarıhyn, mádenıeti men qoǵamdyq ómirin tanystyryp, Qytaı halqynyń Qytaı stılindegi osyzamandaný úderisi jaǵdaıyndaǵy kúresi men umtylysyn túsinýge, sondaı-aq Qytaıdyń túrli-tústi jáne jandy beınesin jan-jaqty jáne shynaıy kórsetýge múmkindik berý», dep jazady qytaılyq BAQ.
Sondaı-aq, osy aptada Qytaıdyń «Halyq gazeti» «Kazinform»-ǵa silteme jasap «Dımash qytaılyq mıfologııalyq kórkem fılmge dybys berdi» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalady.
Qytaıdyń China Media Group Ortalyq radıosy men telearnasy «Weibo» áleýmettik jelisinde tanymal qazaqstandyq ánshi Dımash Qudaıbergen dybys bergen mıfologııalyq kórkem fılmdi jarııalady.
Esterińizge sala keteıik, «Ǵajaıyp Shyn-nýń» dep atalatyn fılmde qytaı mıfologııasyndaǵy «Shyn-nýń» degen uly tulǵanyń tarıhy baıandalady.
Eýropalyq Odaq Astananyń eń iri saýda seriktesi - Parstoday
Astanada Qazaqstan Premer-Mınıstri Álıhan Smaıylovtyń tóraǵalyǵymen Qazaqstan men Eýropalyq Odaq arasyndaǵy dıalog alańynyń 13-shi otyrysy ótti.
Qazirgi ýaqytta Eýropalyq Odaq 175 mıllıard dollar ınvestıtsııamen eldiń eń iri saýda jáne ınvestıtsııalyq seriktesi bolyp tabylady.
Bul týraly osy aptada Irannyń «Parstoday» aqparat agenttigi habarlady.
Atalǵan basylymnyń keltirgen málimetine súıensek, Qazaqstan Premer-Mınıstri óz sózinde, búgingi tańda Eýropalyq Odaq Qazaqstannyń iri saýda jáne ınvestıtsııalyq seriktesi bolyp tabylady. Eýropalyq ınvestıtsııanyń jalpy kólemi 175 mıllıard dollardan asty. Atap aıtqanda, 6 aıda EO elderi Qazaqstan ekonomıkasyna 5,2 mıllıard dollar ınvestıtsııalanǵan.
Sonymen qatar Premer-Mınıstrdiń málimetinshe, Qazaqstannyń syrtqy saýdasyndaǵy EO úlesi shamamen 30% quraıdy. 10 aıdyń ishinde bıznes aınalymymyz 34 mıllıard dollardan asqan. Bul sandar bizdiń kommertsııalyq jáne ekonomıkalyq yntymaqtastyqty arttyrý jolyndaǵy úzdiksiz jolymyzdy kórsetedi.
Qaraqalpaq halqynyń kilem toqý dástúrin jalǵastyrýshy sheber - «ÓzA»
Shýmanaılyq Altynaı Navbetova birneshe jyldan beri halyq óneriniń kóne túri – kilem toqýdy qolǵa alyp, damytýmen aınalysyp keledi. Qoı men túıe júninen kıiz basý, kilem toqý, túrli kıim men kádesyılar jasaýdy jolǵa qoıǵan. Qolónershiniń qolynan shyqqan sapaly ári talǵamdy buıymdar kópshiliktiń, ásirese, sheteldik týrısterdi qyzyqtyrýda.
Bul týraly osy aptada ózbekstandyq «ÓzA» aqparattyq agenttigi habarlady.
Ózbekstandyq BAQ-tyń dereginshe, «Hýnarmand» birlestiginiń múshesi A. Navbetova Qaraqalpaqstan Respýblıkasy Shýmanaı aýdany ortalyǵynan kilem sheberhanasyn ashyp, osyndaǵy qyz-kelinshekterdi jumysqa ornalastyrǵan. Búginge deıin 100-den astam shákirt tárbıelegen sheber, bilim jáne mádenıet ortalyqtarynda uıymdastyrylatyn jastar kezdesý jáne sheberlik sabaqtarynda qaraqalpaq halqynyń ejelgi kilem toqý ónerimen tanystyryp, olarǵa praktıkalyq sabaq ótedi eken.
Sonymen qatar «ÓzA» aqparattyq agenttigi «Qazaqstan elshisi Energetıka mınıstrimen kezdesti» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalady.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Ózbekstan Respýblıkasyndaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi B.Atamqulov pen Ózbekstan Respýblıkasynyń Energetıka mınıstri J.Mırzamahmýdov kezdesýi ótizdi.
Elshilik málimetinshe, kezdesý barysynda taraptar 2023 jyldyń qorytyndysy boıynsha eki eldiń energetıka salasyndaǵy yntymaqtastyǵy nátıjelerin talqylady.
Bul jolǵy talqylanǵan salada gaz tranzıti, munaı shıkizatyn tasymaldaý, kómir jetkizý bar.
Qytaıdaǵy qandastarymyz shaıdy brendke aınaldyrdy – CNR
Qazaq halqy úshin shaıdyń orny bólek. Ózge ulttarda shaı ishpeıtin adamdar bolýy múmkin, alaıda qazaq arasynda shaı ishpeıtinder kemde-kem. Jalpy shaı ishý dástúri ejelgi Qytaı elinen bastaý alǵany belgili.
Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» aqparat portalynyń tilshisi Shyńjańdaǵy qazaqtardyń qazaqy shaıdy qalaı daıyndaıtyny, atalǵan sýsynǵa qazirgi ýaqytta qoǵamnyń suranysy qalaı - sol týraly shaǵyn beınerolık jarııalady.
Bul beınerolıkte Qytaıdaǵy qazaq shaıhana qyzmetkeri bir kúnde 2 myń kese shaı satylatynyn aıtady.
Jeńisgúl Nurdanaqyn atty kásipker Shyńjańdaǵy qazaqtar shaıynyń birqansha túri baryn, sondaı-aq shaıdy qalaı daıyndaıtynyn tilshige kórsetedi.
Atap aıtar bolsaq, «Kúrek shaı», «qyzyl shaı», «tas shaı», «tary shaı», «un shaı», «qalampyr shaı», «qara shaı» jáne «sútti shaı» qatarly alýan túri bar eken.
«Mysaly, qazirgi ortamyzda jalpylasyp ketken «týystar shaıy», «qudalar shaıy», «kelin shaıy» dep kóptegen túrlerge bólinip ketýi de sol shaıdyń ultymyz mádenıetine sińip bara jatqanyn kórsetedi», - deıdi kásipker.
Shyńjańda báıge, kókpar tóreshilerine tuńǵysh ret arnaıy kýálik berildi - «Jenmın Jıbao»
Shyńjańda at sporty, kókpar oıyny tóreshileriniń deńgeıin joǵarylatý maqsatynda tuńǵysh ret arnaıy kýrs uıymdastyryldy. Atalǵan kýrsqa Úrimji, Sanjy, Qulja, Qashqar qatarly óńirlerden kelgen, ár ult ókilinen quralǵan 60-tan astam tóreshi qatysyp, jaqsy nátıje kórsetkenderine arnaıy kýálik aldy. Budan keıin olar osy kýáligin kórsetý arqyly báıge, kókpar qatarly sporttyq básekelerde tóreshi bola alady, dep habarlaıdy Qytaıdyń «Jenmın jıbao» aqparattyq portaly.
Atalǵan BAQ-tyń keltirgen málimetine súıensek, osy jolǵy kýrsty Shyńjań Uıǵur avtonomııaly ólkelik Sport mekemesiniń sheshimimen, avtonomıaly ólkelik Sport bas qoǵamy jetekshilik etip, Shyńjań at sporty qaýymdastyǵy uıymdastyrǵan.
Qytaılyq BAQ-tyń dereginshe, buryn «aýyl tóreshileri» kýáligi bar tóreshiler boldy. Endi at sporttary anaǵurlym kásiptik deńgeıde jáne tartymdy ótkiziletin bolady. Shyńjań at sporty qaýymdastyǵy aldaǵy ýaqytta Іle, Tarbaǵataı, Altaı, Qashqar qatarly aımaqtarda jalǵasty kýrstar uıymdastyrylmaq.
