QQS-ty kóterýden túsetin kiris 4,5 trln emes, 3 trln teńge ǵana bolýy múmkin — Batalov
ASTANA. KAZINFORM — «Atameken» ulttyq kásipkerler palatasynyń tóralqa tóraǵasy Raıymbek Batalov qosylǵan qun salyǵyn kóterýden túsetin kiristiń Úkimet kútkendeı kólemde bolmaýy múmkin ekenin aıtty.
Onyń aıtýynsha, «Atameken» UKP-nyń sarapshylary qosylǵan qun salyǵyn ózgertýden bıýdjetke túsetin qosymsha kiristi óz betimen eseptep kórgen. Ol úshin memlekettik organdar qajetti derekterdiń bazasyn ashyp bergen.
— Bizge QQS-ty ózgertýden 4,5 trln teńge qosymsha kiris túsedi degen Úkimettiń boljamy oryndala ma, osy mańyzdy. Biz memlekettiń derekter bazasynan elektrondy shot-faktýralardyń derekterin, QQS jónindegi, arnaıy salyq rejımindegiler týraly derekterdi alyp, sonyń negizinde ulttyq kásipkerler palatasynyń óz esebin jasadyq. Bizdiń shaǵyn jáne orta bıznestiń aınalymy 15 mln teńgeden bastalyp, 80 mln teńgege deıin barady. QQS alynatyn kásipkerler men kásiporyndardyń eń tómengi aınalym shegin 15 mln teńgege túsirdik deıik. Sonda osy sanattaǵy QQS tóleýshilerden (mólsherlemeni 12 paıyzdan 16 paıyzǵa kótergende) keletin kiris 250-300 mlrd teńge ǵana. Endi qazir de QQS tólep júrgenderge keleıik. Olardyń bir bóligi kóleńkeli ekonomıkaǵa ketetinin eseptemegenniń ózinde alynatyn salyqtyń ósimi 2,8-3 trln teńge bolady. Sonda bizdiń aldyn ala esebimiz boıynsha QQS-ty ózgertýden túsetin kiris Úkimet ókilderi aıtyp júrgendeı 4,5 trln teńge emes, 3 trln teńgeden sál ǵana asýy múmkin, — dedi Raıymbek Batalov Parlament Senatynyń TaldauTalks podkastynda.
Sondaı-aq, ol eldegi iri bıznes ókilderi memlekettiń energetıka men ınfraqurylymdy damytýǵa baǵyttalǵan jobalaryna jeke qarajatyn ınvestıtsııalaýǵa daıyn ekenin aıtty. Bul iste kásipkerlerdi alańdatatyn jalǵyz másele bar kórinedi. Ol — oıyn erejesiniń ashyq ári jarııa bolýy.
— Memleket basshysymen iri bıznes ókilderi sońǵy ret kezdeskende kásipkerler aıtty. «Biz jeke kapıtalymyzdy ınjenerlik ınfraqurylymǵa, jalpy ınfraqurylymǵa salýǵa daıynbyz. Ol jerde temirjol ınfraqurylymy týraly áńgime boldy. Keıbir áriptesterim energetıkaǵa ınvestıtsııa salýǵa daıyn ekenin aıtty. Memleket pen kvazımemlekettik sektor aqsha jumsap jatqan salalarǵa bıznestiń ınvestıtsııa salýyn yntalandyrý mańyzdy dep oılaımyn. Bul jaqqa ekinshi deńgeıli bankterdiń de aqshasyn tartýǵa bolady. Biraq bári jarııa túrde bolý kerek. Biz qazir ınfraqurylym men energetıka salasyn damytýdyń ulttyq baǵdarlamasyn bastaǵaly otyrmyz. Bul jerde taǵy aqshanyń tıimdi jumsalýy deıtin másele bar. Aqshanyń alǵashqy tolqyny BJZQ men Ulttyq qordan alynatyn shyǵar. Ol durys ta shyǵar. Biraq ótken qatelikterdi qaıtalamaýymyz kerek. Úlken jobalardyń arqasynda jumsaǵan shyǵyndardan birneshe ese tıimdilik kórýimiz qajet. Іshki qundylyqtar úlesi, qazaqstandyq mazmun degen talaptardy alyp tastaý mańyzdy, — dedi «Atameken» UKP basshysy.
Aıta ketý kerek, keshe Ulttyq ekonomıka mınıstrligi Májiliske salyq kodeksiniń jobasyna túzetýler paketin engizdi.
Sonymen qatar belgili ekonomıst Almas Chýkın qosylǵan qun salyǵyn kóterýdiń ınflıatsııaǵa áseri týraly boljamyn aıtty.