QQS-ty kóterý saýdadaǵy kóleńkeli ekonomıkany arttyra ma – Premer jaýaby
ASTANA. KAZINFORM – Premer-mınıstr Oljas Bektenov Májilis depýtattarynyń saýalyna joldaǵan jaýapta qosylǵan qun salyǵyn kóterý saýdadaǵy kóleńkeli ekonomıkaǵa qalaı áser etetinin aıtqan.
- Taldaý kórsetkendeı, QQS mólsherlemeleriniń ózgerýi kóleńkeli ekonomıka deńgeıimen tikeleı baılanysty emes. Máselen, 2006 jyly QQS mólsherlemesi 15% bolǵan kezde kóleńkeli ekonomıkanyń deńgeıi jalpy ishki ónimge qatysty 19,8%, al saýda salasyndaǵy kóleńkeli ekonomıkanyń mólsheri JІÓ-ge qatysty 2,7% boldy. Keıingi jyldary QQS mólsherlemesi kezeń-kezeńimen 12%-ǵa deıin tómendedi. Alaıda saýdadaǵy kóleńkeli ekonomıka kólemi jyldan-jylǵa ulǵaıyp, 2016 jyly JІÓ-ge qatysty 9,2%-ǵa deıin jetti. 2022 jyly QQS mólsherlemesi 12% bolǵan kezde saýda salasyndaǵy kóleńkeli ekonomıka kólemi JІÓ-ge qatysty 3,1% boldy. Mólsherleme tómendese de, saýdadaǵy kóleńkeli ekonomıka deńgeıi tómendegen joq, - dep jazady Úkimet basshysy.
Sondaı-aq, Eýropanyń keıbir elderinde qosylǵan qun salyǵynyń mólsherlemesi Qazaqstandaǵydan joǵary bolǵanymen, kóleńkeli ekonomıkanyń úlesi áldeqaıda tómen ekenin aıtady.
- Germanııada QQS mólsherlemesi – 19%, JІÓ-ge qatysty kóleńkeli ekonomıka deńgeıi – shamamen 10%, Ulybrıtanııada QQS mólsherlemesi – 20%, kóleńkeli ekonomıka deńgeıi – JІÓ-ge qatysty 11%, Majarstanda QQS mólsherlemesi – 27%, biraq kóleńkeli ekonomıka deńgeıi Qazaqstanmen birdeı. Budan kóleńkeli ekonomıka deńgeıi men QQS mólsherlemesiniń tikeleı baılanysy joq ekendigi aıqyn kórinedi, - dep jazady ol.
Búgingi tańda kásiporyndardyń tek 4%-y QQS tóleıdi.
- Kóptegen kompanııa salyqtan jaltarý úshin bıznesti jasandy túrde bólshekteıdi, bul QQS-tyń qalypty esepke jatqyzylýyn qıyndatady jáne onyń mánin burmalaıdy. Buǵan qosa, bul josyqsyz básekelestik týdyrady. Osyǵan baılanysty QQS boıynsha mindetti tirkeý shegin 20 000 AEK-ten (79 mln teńgeden) 3 800 AEK-ke (15 mln teńgege deıin) deıin tómendetý usynylady. Bul arqyly bıznesti bólshekteýden týyndaıtyn shyǵyn yqtımal paıdadan asyp túsetindeı jaǵdaı jasalady. Nátıjesinde naryqtyń barlyq qatysýshylary úshin teń jaǵdaılar qamtamasyz etiledi. Al salyqtan jaltarý shemalary tıimsiz bolyp qalady, - dep túsindiredi Oljas Bektenov.
Eske salsaq, ótken aptada Májiliske Salyq kodeksiniń túzetilgen jobasy engizilgen edi.
Ondaǵy negizgi túzetýler mynalar:
➤ Qosylǵan qun salyǵy boıynsha mindetti tirkeý shegin tómendetý – 20 000 MRP (78,6 mln teńge) 3 800 MRP (15 mln teńge) deıin;
➤ Qosylǵan qun salyǵynyń mólsherlemesin arttyrý – 12%-dan 16%-ǵa deıin, buǵan qosa birqatar salalar úshin tómendetilgen mólsherleme 10% belgilenedi;
➤ Jeńildetilgen deklaratsııa boıynsha arnaıy salyq rejımin qoldanýdy shekteý – tek B2C segmentine (bıznes túpkilikti tutynýshylar úshin) qoljetimdi bolady.