QQS mólsherlemesin jyl saıyn nege birtindep kóterýge bolmaıdy – UEM jaýaby

ASTANA. KAZINFORM – Májilistiń Salyq kodeksin talqylaýǵa arnalǵan jumys tobynyń otyrysynda depýtat Azat Perýashev qosylǵan qun salyǵyn 12 paıyzdan birden 16 paıyz kótermeı, birtindep, jyldarǵa bólip kóterýge nege bolmaıtynyn surady.

Ulttyq ekonomıka mınıstiriniń birinshi orynbasary Azamat Ámrınniń aıtýynsha, ondaı esepter júrgizilgen.

- Biz túrli nusqany eseptep kórdik. Jyl saıyn QQS mólsherlemesine 1 paıyz ǵana qosyp kóbeıtý modelin de qaradyq. Jyl saıyn eki paıyz qosyp ta eseptep kórdik. Biraq ondaı joldyń áseri bolmaıdy. Qazirgi modeldi jaıdan-jaı eseptep shyǵarǵan joqpyz. 28 trln teńge shyǵysymyz bolady de otyrmyz. Jyl saıyn birtindep ósirsek, bıýdjettegi sańylaýdy jaba almaımyz, memlekettiń mindettemelerin oryndaı almaı qalamyz, - dedi vıtse-mınıstr

Eske salsaq, 20 aqpanda Májiliske Salyq kodeksiniń túzetilgen jobasy engizilgen edi. Búgin sol qujatty pysyqtaıtyn Májilistiń jumys toby iske kiristi.

Kodekstiń jańa redaktsııasyndaǵy negizgi túzetýler mynalar:
➤ Qosylǵan qun salyǵy boıynsha mindetti tirkeý shegin tómendetý – 20 000 AEK (78,6 mln teńge) 3 800 AEK (15 mln teńge) deıin; 
➤ Qosylǵan qun salyǵynyń mólsherlemesin arttyrý – 12%-dan 16%-ǵa deıin, buǵan qosa birqatar sala úshin tómendetilgen mólsherleme 10% belgilenedi;
➤ Jeńildetilgen deklaratsııa boıynsha arnaıy salyq rejımin qoldanýdy shekteý – tek B2C segmentine (bıznes túpkilikti tutynýshylar úshin) qoljetimdi bolady.

Aıta ketelik belgili ekonomıst Almas Chýkın Májilistiń Salyq kodeksin talqylaýǵa arnalǵan jumys tobynyń otyrysynda salyq reformasyn keshiktirýge bolmaıtynyn málimdegen. Sonymen qatar Belgili ekonomıst, «QazMunaıGaz» ulttyq kompanııasy tóraǵasynyń keńesshisi Jaqsybek Qulekeev Májilistiń Salyq kodeksin talqylaýǵa arnalǵan jumys tobynyń otyrysynda Úkimet bıýdjet tártibin saqtamaýdy ádetke aınaldyrǵanyn synaǵan edi.