Qyzylordalyq dıqandar sýdy tıimdi paıdalanyp júr me
Keıingi jyldarda vegetatsııalyq kezeńde Syrdarııa ózeniniń joǵary bóligindegi qoımalarda jınaqtalatyn sý kóleminiń tómendigi baıqalyp keledi. Negizinen mol sýdy qajet etetin kúrish daqylyn ósiretin aımaq úshin darııa sýynyń deńgeıi dilgir máselege aınaldy. Bul baǵytta oblysta qandaı is-sharalar atqarylyp jatyr? QazAqparat tilshisi máselege úńilip, mamandar pikirine nazar aýdaryp kórdi.
Ortaq ózenniń ıgiligin kim kóredi?
Álemniń 120-ǵa jýyq memleketinde 160 mln gektardan astam kúrish egiledi. Kúnine 3 mıllıardtan astam adam tamaq retinde tutynady. Al adam sol daqyldan ózine qajetti azyqtyq kalorııanyń 30%-yn alady eken. Bıyl Qyzylorda oblysynda 89 myń gektarǵa jýyq kúrish egildi.
Syr óńirinde kúrish daqylyn ósirý arqyly ózekti 3 másele sheshimin taýyp otyr. Alǵashqysy, bul ónimmen elimizdiń suranysyn qamtamasyz etýge tolyq múmkindik bar. Ekinshiden, jergilikti turǵyndar uzaq jyldardan kúrish sharýashylyǵymen aınalysyp keledi. Úshinshiden, ınjenerlik júıege keltirilgen egin alqaptarynyń melıoratıvtik jaǵdaıyn talaptarǵa sáıkes ustap turý úshin kúrish egilýi tıis.
Mamandardyń aıtýynsha, sý tapshylyǵy 2020 jyldan bastap vegetatsııalyq kezeńde jıi kórinis berip otyr. Darııanyń joǵary bóliginde ornalasqan sý qoımalarynda jınaqtalǵan sý kólemi tómendegen. Onyń jyl saıyn kúrdelenýi halyqqa arnalar arqyly sý jetkizýdi qıyndatyp jiberdi. Jylma-jyl oblystaǵy egin alqaptaryna 3 tekshe metr kóleminde sý qajet ekeni eseptelgen.
Aral óńiri ekologııasy jaıynda keleli oı qozǵap júrgen jazýshy-ekolog Saılaýbaı Jubatyruly darııadaǵy bıylǵy ahýalǵa alańdap, ony sheshý joldary oı-pikirin bildirip keledi.
«Transshekaralyq sýlar qataryna jatatyn darııa búginde eń qıyn halde tur. Oǵan tabıǵattyń qurǵaqshylyǵy eleýli qıyndyǵyn alyp keldi. Dese de, joǵarǵy jaqta salynǵan sý qoımalary da keri áserin tıgizip otyr. Oǵan qosa atalǵan aýmaqta sýdy kóp tutynatyn egis kólemi artyp ketken. Bul jaǵdaılar tórt memleketke ortaq ózenniń sýyn ádiletti túrde bólý jáne zańdastyrý qajet ekenine kózimizdi jetkizdi. Keshegi KSRO tájirıbesinen qalǵan Syrdarııa sýyn bólisý dástúri bar edi. Ol qazirgi kúni saqtalmaıtyn boldy. Problemalar sodan týyndap otyr», - dedi ol.
Ártaraptandyrý aıasy keńeıip keledi
Oblys boıynsha bıyl sý únemdeý tehnologııasyn qoldaný arqyly barlyǵy 872,5 gektar jerge aýyl sharýashylyǵy daqyldary egildi. Onyń ishinde 577,5 gektar tamshylatyp sýarý, 295 gektar jańbyrlatyp sýarý ádisterin qoldaný arqyly júzege asyryldy.
Keıingi jyldary óńirde qant qumaıy jáne soıa sekildi jańa daqyldardy tájirıbeden ótkizýge kóńil bólindi. Y. Jaqaev atyndaǵy Qazaq kúrish sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń mamandary synaq jasap kórdi. Alǵashqy nátıje jaman emes.
Qant qumaıy daqylynyń bizdiń óńirge óte qolaıly ekeni anyqtaldy. Topyraqtaǵy tuzdy ózine sińiredi, tamyry jerde qara shirik bolyp qalady, azottandyrady. Kelesi jyly ol ósken kezde balaýsa kúıinde oryp, jermen qosa jyrtyp tastaǵan jaǵdaıda bıoorganıka bolady. Qant qumaıy – júgeri sekildi daqyl. Álemde odan 50-ge jýyq ónim alýǵa bolatyny dáleldengen. Bıoetanol, spırt, qant shyrynyn alýǵa jáne odan qalǵan qaldyqtan mal azyǵy bolatyn ónim óndirýge múmkindik bar. Balaýsa kúıinde jem-shóp esebinde paıdalana alasyz.
Álemde soıa daqylyna suranys óte joǵary. Qazaqstanmen shekaralas Qytaı bul daqyldy kóp tutynatyn memleketter qatarynda tur. Ony sonaý Argentınadan ushaq arqyly aldyrady. Osyǵan baılanysty Almaty oblysynda tıisti jumystar qolǵa alynǵan. Buryn munda soıa ósimdigi 50 myń gektardan aspasa, qazir 3-4 esege deıin ósken. Árıne, ónimdi eksportqa shyǵarýdyń óz talaby bar.
Jemis-jıdek nege az?
Qazir bazarǵa barsańyz, kókónis-baqsha ónimderi syńsyp tur. Biraq, sol ónimderdi ósirýde óńirdiń básekelik qabileti óte tómen. Syrttan tasımyz. Elimizde alma jáne ózge de jemis túrleri Almaty, Jambyl, Túrkistan oblystarynda ósedi. Qyzylorda oblysynda ońtústik Jańaqorǵan, Shıeli aýdandarynyń múmkindigin nege paıdalana almaımyz?
Kezinde sol eki aýdanda alma men júzim ósirgen arnaıy sharýashylyqtar boldy. Jańaqorǵannyń «ıÝbıleınyı», Shıeliniń «Almaly» aýyldarynda jaıqala ósken jemis alqabyna kóńil súısinetin. Qazir bári qurdymǵa ketti. Jańaqorǵan aýdanynda jemis-jıdek ósirip ózgelerge úlgi kórsetip júrgen «7 KZ Syr tabıǵaty» JShS basshysy Amantaı Sarbasov aýdan ortalyǵynan «Batys Eýropa – Batys Qytaı» tas jolynyń boıyna shyǵatyn tusta jaıqalǵan jemis aǵashtary bar baq ósirip otyr.
«Ras, keıingi jyldarda óńirde jemis-jıdek ósirýge kóńil bóline bastady. Bul – qýantarlyq jaǵdaı. Dese de, ony qıyn sharýa retinde kóretin jerlesterimiz az emes. Árbir istiń aýyrtpalyǵy bolatyny belgili ǵoı. Kópshilik arasynda jemis-jıdek bizdiń jerimizge óse bermeıdi degen qasań pikir qalyptasqan. Barlyq ónimdi syrttan tasymaldaýǵa májbúrmiz. Al ózimizde qanshama jer kádege aspaı jatyr. Men myna taldardy sýarý maqsatynda arnaıy skvajına qazdyrdym. Sondyqtan, sý máselesinde qıyndyq joq», - deıdi baǵban.
«Altyn qordyń» saqtalýy qalaı?
Jergilikti halyq ınjenerlik júıege keltirilgen egin alqaptarynyń melıoratıvtik jaǵdaıyn talaptarǵa sáıkes ustap turýǵa mańyz beredi. Bul maqsatta turaqty túrde kúrish egilýi tıis. Ádette, jurtshylyq mundaı alqaptardy «aımaqtyń altyn qory» dep baǵalaıdy. Kezinde aımaqtyń tabıǵı-klımattyq jaǵdaıy eskerildi. Ótken ǵasyrdyń sekseninshi jyldarynda ınjenerlik júıege keltirilgen egin alqaptary qazirge deıin tabys, eńbek kózi bolyp tur. Sondaı-aq, kúrishten ózge dándik jáne malazyqtyq daqyldardan ónim alynyp keledi.
«Qazir ǵalymdar tarapynan ırrıgatsııalyq júıelerde qalyptasqan tehnıkalyq-melıoratıvtik jaǵdaılardy jaqsartý úshin birqatar bastama jasalyp otyr. Atap aıtsaq, «Irrıgatsııalyq jáne drenajdyq júıelerdi jetildirý jobasynyń ekinshi kezeńiniń is-sharalary» (IDJJ-2 – PÝID-2) jobasy boıynsha Jalaǵash aýdanyndaǵy Aqqum, Buqarbaı batyr, Tań jáne Mádenıet aýyldyq okrýgterindegi 15 myńnan astam gektar sýarmaly jerdi qalpyna keltirý qolǵa alynyp jatyr. Joba tolyq júzege asqanda ınjenerlik júıedegi jerlerdiń 80%-y qalpyna keltiriledi. Jalpy, ırrıgatsııalyq jáne drenajdyq júıelerdi jetildirý jobasyn iske asyrý «Qazaqstan Respýblıkasy men Halyqaralyq qaıta qurý jáne Damý banki arasyndaǵy qaryz berý týraly kelisimdi ratıfıkatsııalaý týraly» zań aıasynda 2014 jyly bastalǵan edi. Bul boıynsha elimizdiń ońtústigindegi Almaty, Jambyl, Túrkistan jáne Qyzylorda oblystarynda tıisti jumystar jasalýda», - dedi Y.Jaqaev atyndaǵy Qazaq kúrish sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýty «Bilim» taratý ortalyǵynyń jetekshisi, tehnıka ǵylymdarynyń kandıdatyJanuzaq Baımanov.
Syr óńirinde sýdy únemdeý baǵytynda tyń tehnologııalar júzege asyp keledi. Bul óz tıimdiligin kórsetip otyr. Dese de, basty daqyl – kúrish óndirisinde qajetti mólsherde sýdyń qajettiligi ózektiligin joımaıdy. Bul baǵytta Úkimet jáne jergilikti basshylyq tarapynan tıisti is-sharalar qolǵa alynyp otyr. Ol jergilikti dıqandardyń sýdy tıimdi paıdalanýyna óz áserin tıgizedi.
