Qyzylordada kókónis ósirýge qyzyǵýshylyq azaıyp barady — qyzylordalyq ǵalym
QYZYLORDA. KAZINFORM — Qyzylordalyq ǵalym, aýyl sharýashylyǵy ǵylymdarynyń kandıdaty Samalbek Qosanovty jergilikti jurtshylyq kókónis-baqsha daqyldaryn egý jáne zertteýmen aınalysyp júrgen maman retinda jaqsy biledi. Syr topyraǵyna beıimdelgen sorttardan mol ónim alýǵa nazar aýdarǵan ol ǵylym men tájirıbeni qatar júrgizip keledi. Kazinform tilshisi ǵalymmen suhbat barysynda atalǵan taqyrypqa baılanysty máselelerdi jan-jaqty tarazylap, ony sheshý joldary jóninde oı bólisken edi.
— Syr óńiriniń turǵyndary negizinen aýyl sharýashylyǵymen aınalysady. Olardyń arasynda basty daqyl — kúrish ósirýshiler sany basym. Al kókónis-baqsha ónimderin egý áli de óz deńgeıinde emes. Ony syrttan tasymaldaýǵa májbúrmiz. Siz qalaı oılaısyz, bizde kókónis-baqsha daqyldaryn kóbeıtýge múmkindik bar ma? Álde, ekologııalyq jaǵdaıǵa baılanysty oǵan baılanysty qıyndyq kezdese me?
— Bul taqyryp qaı kezde de ózektiligin joıǵan emes. Bizde barlyq daqyldy ósirýge bolady. Oǵan Araldan Jańaqorǵanǵa deıingi barlyq aýdanda múmkindik bar ekenin jasyra almaımyz. Máselen, Jańaqorǵanda Jaıylma eldi mekeniniń dıqandary qaýyn-qarbyz ónimderin qazaqstandyq tutynýshylarmen qatar Reseıge de shyǵaryp otyr. Osyndaı jaǵdaı Aral aýdanyndaǵy Aqbaı aýylynda da baıqalady. ıAǵnı, oblystyń eki shetindegi aýdandarda kókónis-baqsha daqyldaryn egýge ábden bolady. Keıde aýyl sharýashylyǵy daqyldaryn egýge topyraq, klımattyq jaǵdaı sáıkes kelmeıdi degen ushqary pikir aıtylyp jatady. Men bul pikirdi qoldamaımyn. Sýdyń jaǵdaıy sheshilgen bolsa, oblystyń qaı aýdanynda da kókónis-baqsha daqyldaryn egýge múmkindik bar. Sońǵy eki jylda oblys basshylyǵynyń qoldaýymen barlyq aýdanda jergilikti azamattarǵa kókónis-baqsha daqyldaryn egýge qolaıly jaǵdaı jasalýda. Olardyń qatary jyldan-jylǵa kóbeıip kele jatqany qýantady.
Álemniń tropıkalyq jerlerinde ósetin keıbir daqyldar bizde ósip jatyr. Árıne, olardyń barlyǵyn keń kólemde ósirýge múmkin bolmas. Jergilikti lıqandardyń ol jóninen tájirıbesi mol. Degenmen qıyndyǵy joq emes. Aldymen olar qandaı sorttardy egip júr degen saýal týyndaıdy. Bul — oılanatyn másele. Jalpy, árbir daqyldyń sapasy tuqymyna baılanysty ekeni belgili. Qazir bizde osy maqsatta jumys jasap jatqan eshqandaı qurylym joq. Dıqandar qolǵa túsken tuqymdardy egedi. Aınalyp kelgende, ol tuqymnyń sapasyna áser etip jatady. Qazir qaýyn-qarbyzdyń dámine baılanysty jıi syn aıtylady. Burynǵydaı tátti emes degen sózderdi estımiz. Jasyratyny joq, qazir tuqym máselesi umyt qalyp ketti. Aldaǵy ýaqytta osy máseleni eskergenimiz jón.
— Oblysta kezinde atalǵan másele qalaı sheshildi? Qyzylorda qalasy men aýdandar kókónis-baqsha ónimderimen qalaı qamtamasyz etildi?
— Toqsanynshy jyldarǵa deıin oblysta bul baǵytta arnaıy mamandanǵan arnaıy sharýashylyqtar jumys istedi. Máselen, Qyzylordanyń janynda ornalasqan kóptegen eldi meken turǵyndary qalany aýyl sharýashylyǵy ónimderimen qamtamasyz etti. Oǵan qosa Jańaqorǵan aýdanyndaǵy ıÝbıleınyı (qazirgi Keńes) aýylynda júzim sharýashylyǵy damydy. Al Shıeli aýdanyndaǵy Almaly eldi mekeninde alma jáne basqa da jemis túrleri ósirildi. Bul syrtqa táýeldi bolýdy azaıtty. Sondaı-aq, kóptegen aýylda alma baǵy bar edi. Ókinishtisi, beride sonyń bárinen aıyrylyp qaldyq. Saldarynan syrttan tasymaldaýǵa májbúr bolǵanymyz jasyryn emes.
Ras, keıingi jyldary oǵan kóńil bólip jatqan sharýashylyqtar bar. Máselen, Jalaǵash aýdanyndaǵy «Er-Áli» sharýa qojalyǵy alma, almurt jáne basqa da kókónis-baqsha daqyldaryn egip, mol ónim jınap júr. Qýanyshtysy, olardyń qatary jyldan-jylǵa kóbeıip keledi. Meniń ózim de jylma-jyl tájirıbelik negizde sharýashylyqtarda qaýyn-qarbyz ónimderin ósirip júrmin.
— Alynǵan ónimderdi saqtaý jaǵdaıy qalaı bolyp jatyr? Qysqy mezgilde ony syrttan tasymaladaýǵa májbúrmiz. Bul máseleni qalaı sheshýge bolady?
— Osy oraıda kórshiles Ózbekstandy mysalǵa alaıyqshy. Onda alynǵan ónimderdi saqtaý máselesi durys jolǵa qoıylyp otyr. Nátıjesinde olar óz ónimderin jyl boıyna tutynýshylaryna jetkize alady. Bizde osy jaǵy kemshin túsip tur. Qazirge deıin oǵan nazar aýdaryla qoıǵan joq. Aldaǵy ýaqytta oń sheshimin tabady degen úmittemin. Oblysta bul baǵytta tyń jobalar qolǵa alynyp otyr. Jańaqorǵan aýdanynda kókónis-baqsha ónimderin saqtaıtyn arnaıy qoıma ashyldy. Ony belgili kásipker Baqdáýlet Maqashev qolǵa aldy. Keleshekte olardyń qatary kóbeıedi degen oıdamyn. Bul maqsatta memleket tarapynan qoldaý kórsetilse deımin. Olardyń barlyǵyn atqarýǵa kásipkerlerdiń shamasy kele beremýi múmkin ǵoı.
— Oblysta jylyjaı máselesi kenjelep keledi. Onyń sebebi nede? Aımaqtyń kóptegen eldi mekeninde «kógildir otyn» máselesi sheshilip keledi. Ol jylyjaıǵa qatysty jylý máselesin sheshýge oń yqpalyn tıgizedi emes pe?
— Bul jóninen kórshiles Túrkistan oblysyn úlgi retinde kórsetýge bolady. Onda jergilikti sharýalar bul iske ábden mamandanǵan. Tájirıbesi mol. Ol Qyzylorda oblysynda áli jolǵa qoıyla qoıǵan joq. Birinshiden, jylyjaıda kókónis-baqsha daqyldaryn ósiretin arnaıy agronom mamandar qajet ekeni belgili. Bizde sol mamandar sany az. Іstiń kózin bilmegennen keıin odan paıda tabýdyń ornyna zııan sheship qalýyń ǵajap emes. Qyzylordalyq sharýalardy osy jaǵy oılandyrady. Óıtkeni, egilgen daqylǵa qansha sý, mıneraldyq tyńaıtqysh berilýi qajet? Sonyń barlyǵy nazarda bolýy tıis. Olaı jasamasań, eshqandaı ónim ala almaıtynyń aqıqat.
— Qazir jastardyń arasynda dıqandyq kásipke qyzyǵýshylar sany azaıyp ketken sekildi. Bul máseleni qalaı sheshýge bolady?
— Dıqandyq kásipti ońaı sharýa dep aıta almaımyn. Kóktem men kúzgi mezgilde qanshama qyrýar sharýany atqarady. Aýa raıynyń jaǵdaıyna qaramaı, bel sheshe eńbek etedi. Qıyndyǵy kóp jumys ekenin bilemiz. Bul jastarǵa onsha unaı qoımaıtyny ras. Sondyqtan elimizde dıqandardy qoldaý baǵytynda kóptegen jumys jasalýy tıis dep oılaımyn. Erteńgi kúndi de esten shyǵarmaıyq. Aldaǵy ýaqytta olarǵa qoldaý bolmasa, dıqandyq kásipke qyzyǵýshylyq tómendeýi múmkin. Ol ónim baǵasynyń qymbattaýyna alyp keledi. Ondaı jaǵdaıda ol ónimderdi syrttan tasymldaýǵa májbúr bolamyz. Máselen, olarǵa tuqym máselesine baılanysty qoldaý jasalsa artyq emes. Sondaı-aq olardyń ónimderin satyp alý máselesi qarastyrylsa deımin. Keıde shyǵarǵan ónimin ótkize almaı, qur shyǵynǵa batyp jatqan dıqandardy estımiz. Ol ónimderdi naryqqa shyǵarǵanǵa deıingi aralyqta úlken qol jumysy jatyr. Ázirge ol qol kúshimen atqarylady. Bul da adamǵa fızıkalyq turǵydan kúsh túsiredi. Aınalyp kelgende, mundaı keleńsizdik dıqandyq kásipke qyzyǵýshylyqty tómendetedi.
