Qyzylordada qoqys óńdeý máselesi qalaı sheshiledi
QYZYLORDA. KAZINFORM — Qyzylorda oblysynda qatty turmystyq qaldyqtardyń nebári 30,1 paıyzy óńdeledi. Kazinfiorm tilshisi atalǵan taqyrypta zertteý júrgizip kórdi.
Jańa jobalar túıtkildi sheshedi
Qyzylorda oblysy tabıǵı resýrstar jáne tabıǵat paıdalanýdy retteý basqarmasynyń málimetinshe, 3 nysanaly ındıkator aıasynda tıisti is-shara atqarylyp jatyr.
Byltyr 303 myń tonnadan astam turmystyq qaldyqtyń 91 myń tonnasy óńdelgen. Bul — búkil turmystyq qaldyqtyń 30,1 paıyzy.
— Oblys boıynsha qaldyqtardy jınaý, tasymaldaý, suryptaý jáne óńdeý salasynda 17 kásipkerlik nysany jumys jasaıdy. Sol arqyly turmystyq qaldyqtar bólek jınalyp, suryptalyp jáne qaıta óńdeýge qol jetti. Nátıjesinde kómiletin qaldyqtar kólemi qysqardy. Atap aıtqanda, Jalaǵash aýdanynda karton qaldyqtary men makýlatýradan ekovata shyǵarý isi jolǵa qoıyldy. Oblys ortalyǵynyń irgesinde ornalasqan Tasbóget kentinde makýlatýra, karton, plastmassa, plastık qaldyqtaryn qabyldaıtyn «Qarasaqal» jeke kásipkerligi jumys júrgizip keledi. Al «Abaı-Dáýlet» JShS plastık bótelkelerin suryptap, jınaqtaýǵa mán bere bastady. Óńirde «Jasyl damý» aktsıonerlik qoǵamynyń qaldyqtardy basqarý salasyndaǵy jobalardy qarjylandyrýyna nazar aýdaryldy. Bul baǵytta barlyǵy 9 joba boıynsha jumys júrgizilýde. Ol qaldyqtardy suryptaý jáne óńdeý salasyna baǵyttalǵan, — deıdi Qyzylorda oblysynyń tabıǵı resýrstar jáne tabıǵat paıdalanýdy retteý basqarmasynyń Serik Sermaǵambetov.
Onyń aıtýynsha, joba quny — 42,5 mlrd teńge. Atalǵan jobalar Qyzylorda qalasy men barlyq aýdandy qamtıdy
Tıisti ınvestorlar anyqtalǵan. Qarjylandyrý maqsatynda «Ónerkásipti damytý qory» AQ-na ótinim joldandy.
Qazir atalǵan jobalar saraptamadan ótkizilip jatyr. Osynyń nátıjesinde turmystyq qaldyqtardy óńdeý deńgeıi 50-60 paıyzǵa deıin jetedi dep josparlanyp otyr.
Oń tájirıbeni úırengen durys
Qorqyt ata atyndaǵy Qyzylorda ýnıversıtetiniń oqytýshysy, geograf-ekolog Orazhan Aıdarov turmystyq qaldyqtardy óńdeý baǵytynda áli de damyǵan elderden úırenetinimiz kóp ekenin aıtady.
Bul másele álemniń barlyq memleketinde kezdesedi. Olardyń árbiri sheshý jolyn izdep keledi. Oń nátıjege qol jetkizip júrgeni de bar. Sondyqtan ǵalym oń tájirıbeni úırený qajettigin tilge tıek etedi.
— Nesin jasyraıyq, kezinde turmystyq qaldyqtardy óńdeý máselesi túıtkildi taqyrypqa aınalǵan edi. Tipti bul baǵytta eshqandaı jobanyń júzege aspaýy qoqystyń ashyq dalada shashylyp jatýyna alyp keldi. Keıingi jyldary elimizde ol úshin tyń jobalardyń qolǵa alynýy qýantady. Nátıjesinde turmystyq qaldyqtardy óńdeý máselesi durys jolǵa qoıyla bastady. Álemniń keıbir elderinde ol túbegeıli sheshilgen deýge bolady. Ásirese, osy maqsatta Germanııa, Japonııa, Shvetsııa, Aýstrııa jáne ózge de órkenıetti elderde tyń jobalar júzege asa bastady. Máselen, Germanııanyń Gannover qalasynda qoqystardy jaǵyp, odan elektr energııasyn óndirip otyr. Al Aýstrııada jergilikti halyq qoqys jaǵatyn kásiporyn qasynan turǵyn úı alýǵa tyrysady. Óıtkeni, olar jeńildetilgen negizde jylý men elektr energııasyna qol jetkize alady. Endi bul másele bizde qalaı sheshilip otyr degen saýalǵa oıysaıyq. Qazir oblysta karton qaldyqtary men makýlatýrany, plastık zattardy óńdeýge nazar aýdarylyp otyr. Meniń oıymsha, bizge áli de bul baǵytta tyń bastamalardy qolǵa alǵan durys, — deıdi ol.
Onyń aıtýynsha, jergilikti turǵyndardyń da turmystyq qaldyqtardy jınaý máselesine nemquraıly qaramaý qajet. Ol azamattardyń turmys mádenıetin kórsetedi.
Sýbsıdııa tóleý aqsap tur
Qyzylordalyq Ǵıbrat Baıseıitov 2019 jyly makýlatýra jáne karton ónimiderin óńdeýmen aınalysatyn «Qyzylorda qaǵazy» JShS-niń qurylýyna uıytqy boldy.
Degenmen arada eki jyldaı ótkende jumysyn toqtatty. Óńdelgen ónimge beriletin sýbsıdııanyń tómen bolýy jumystyń oıdaǵydaı júrýine kedergisin keltirgen.
— Sheshilmegen túıtkildi máseleler bar. Máselen, bizdiń seriktestikke 1 keli turmystyq qaldyqty óńdegeni úshin memleketten nebári 3 teńge sýbsıdııa tólendi. Bizde jumys barysynda qanshama shyǵyn ketedi. Oǵan gaz paıdalanamyz, jaryq, sý jumsaımyz. Tólengen sýbsıdııa ony jabýǵa da jetpeıdi. Seriktestikte qanshama adam eńbek etedi. Olarǵa jalaqy tóleýiń kerek. Al ony jetkizip berýshi mekemege sýbsıdııaǵa 30 teńge qarastyrylǵan. Oǵan qosa bizge jetkizip bergeni úshin qosymsha 50-60 teńge kóleminde taǵy aqsha alady. Olardyń shyǵyny bizdikinen áldeqaıda az. Meniń oıymsha, osy jaǵyn durys oılastyrsa deımin. Sonyń saldarynan jumysymdy ýaqytsha doǵara turýyma týra keldi. Meniń oıymsha, memleket tarapynan bul baǵytta kásipkerlerdiń qyzyǵýshylyǵyn arttyrýǵa mán bergeni jón. Sonda másele oń sheshimin tabady, — dedi Ǵıbrat Baıseıitov.
Qalaı desek te bul másele selsoq qaraýǵa bolmaıdy. Óıtkeni, árbir qala, eldi mekenniń tazalyǵy — mádenıettiń ólshemi. Tipti ony óńdeý arqyly qyrýar paıda tabýǵa múmkindik týyp otyr.
Eske salsaq, budan buryn Qyzylordada egilgen aǵash qýrap ketpes úshin ne isteý kerek ekenin jazǵan edik.