Qyzylordada et baǵasy nege ózgerdi
QYZYLORDA. KAZINFORM — Qyzylordalyqtar et baǵasynyń bir demde aspandap shyǵa kelgenine narazy.
Qala turǵyny Gúlmıra Qojaeva bir aı ishinde baǵanyń kúrt óskenine ań-tań.
— Jylqy etin turaqty túrde satyp alyp turamyn. Aqpan aıynda kelisin 2400 teńgeden alǵan edim. Osy bir-eki kúndikte bazarǵa barsam, sıyrdyń eti 2800 teńgege, jylqynyń eti 2600 teńgege bir-aq kóterilipti. Arzan bolady degen oımen áleýmettik dúkenge bardym. Onda sıyr eti 2500 teńgeden eken. Biraq sórede uzaq turyp qalǵany birden baıqaldy. Amal joq, basqa jaqtan qaqtap jatqan jerinen 2800 teńgege alýǵa týra keldi, — dedi Gúlmıra Qojaeva.
Oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasy et baǵasy Qyzylordada ǵana emes, búkil elde óskenin alǵa tartyp otyr.
Óńirde jyl basynan beri sıyr etiniń quny 7,1%-ǵa nemese kelisi 2539 teńgeden 2718 teńgege artqan. Al respýblıka boıynsha 8,4%-ǵa nemese 2580 teńgeden 2799 teńgege ósken.
Mamandar munyń sebebin syrtqy suranystyń joǵarylaýymen baılanystyrady.
— Naryqtyq ekonomıka jaǵdaıynda mal azyǵy, janar-jaǵarmaı baǵasy ósti, jalaqy da kóterildi. Osylarǵa shyǵyndalmas úshin et óndirýshi sharýalar óz ónimin tıimdi baǵaǵa solarǵa ótkizgendi durys kóredi. Keıbiri alypsatar retinde elimizdiń túkpir-túkpirindegi tórt túlikti syrtqa áketýge deldaldyq jasap júr. Osy sebepterge baılanysty ótken jylmen salystyrǵanda oblysta múıizdi iri qara basy 250-580 myń teńgeden 400-450 myń teńgege qymbattaǵan. Al baspaq 100-110 myń teńgeden 200-250 myń teńgege qymbattaǵan, — deıdi oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasynyń azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý bóliminiń basshysy Erhan Aǵybaev.
Іri qaranyń analyq basyn el aýmaǵynan áketýge alty aı boıy ruqsat joq. Qazaqstan aýmaǵynan Eýrazııa ekonomıkalyq odaǵy elderine buqashyq satýǵa sandyq shekteý qoıylǵan.
Úkimet qaýlysymen bekitilgen áleýmettik mańyzy bar 19 túrli azyq-túlik ónimin saqtaý jáne qajet kezde naryqqa jetkizý «Baıqońyr» áleýmettik-kásipkerlik korporatsııasynyń moınynda. Onyń ishinde et te bar.
— Aınalym shemasy boıynsha bıyl 14 kásipkerlik sýbektisine kelisimshart negizinde 1 mlrd 650 mln teńge kóleminde zaım berildi. Onyń ishinde et baǵytynda «Qylysh» sharýa qojalyǵy 25 mln teńge zaım ıelendi. Osy arqyly qaladaǵy 35 áleýmettik dúkenge sıyr eti jetkizilip, bekitilgen baǵa — 2 myń teńgeden satylyp jatyr. Biz belgilegen baǵadaǵy et «Ajar Sıtı» saýda úıiniń sórelerinde de tur. Qazirgi kúni «KzoEt» dúkender jelisimen kelissóz júrgizip jatyrmyz. Atalǵan seriktestik korporatsııadan 70 mln teńge zaım alyp, 7 saýda núktesinde etti shekti baǵadan asyrmaı satý jóninde usynys joldady. Endi komıssııa sheshimin kútemiz, — dedi «Baıqońyr» ÁKK AQ turaqtandyrý qorynyń jumysy jónindegi basqarma basshysy Meırambek Serikbaı.
Korporatsııa ókili 19 túrli ónimniń 37 áleýmettik dúkende, 10-ǵa jýyq iri sýpermarkette, 21 dúkendegi áleýmettik buryshtarda arzandaý ekenin aıtty.
Alaıda, joǵaryda keltirgen keıipkerimizdiń «áleýmettik dúkende sıyr eti 2500 teńgeden» degen sózi resmı aqparatpen qabyspaıdy. Eń qyzyǵy, baǵa jaǵynan sıyr jylqynyń aldyna shyqty.
Kásipker Dáýlet Tursynhanuly birneshe jyldan beri mal bordaqylap satýmen aınalysyp keledi. Bul máseleniń búge-shigesine deıin biletin keıipkerimiz qymbatshylyqqa áser etken faktorlardy tizip shyqty.
— Ol mal bazardan bastap et bazarǵa deıingi aralyqty qamtıdy. Maldy semirtý úshin aldymen sharýa mal alamyz. Ótken jyly jabaǵynyń ózi 150 myń teńge bolsa, bıyl dál sondaı túlik 240-250 myń teńgeden. Aıyrmashylyqty qarańyz! Jemshóp qymbattaǵaly kóp boldy. 30 keli jem zaýyttyń ózinde — 2700 teńge. Mal bordaqylap otyrǵandar ony zaýyttan tikeleı ala almaıdy. Al deldaldar ústinen paıda kóredi. Janar-jaǵarmaıdyń qymbattaǵany taǵy bar. Qyzylordada et baǵasy osyǵan deıin sol qalpynda turdy. Endi qymbattatpasa, biz sııaqty kásipkerlerdiń sharýasy shatqaıaqtaǵaly tur, — deıdi Dáýlet Tursynhanuly.
Kásipker sharýalarǵa naqty ári mardymdy qoldaý bolmaıynsha qazy-qarta, jal-jaıa turmaq, et asyp jeýdiń ózi arman bolatynyn jetkizdi.
— Men, mysaly, mal bordaqylaǵanym úshin memleketten sýbsıdııa ala almaımyn. Óıtkeni ol tek 50-100 bastan artyq ustaıtyndarǵa arnalǵan. Sonda odan az mal asyraıtyndar ne isteıdi? Osy kúni ózimiz sııaqty keıbir kisiler mal bordaqylaýdy toqtatty. Óıtkeni shyǵyny kóp, ózin-ózi aqtamaıdy. Endigi másele — Ózbekstannyń et sharýashylyǵyn qarqyndy túrde damytýy. Qaıbir jyly Aqtóbede turatyn joldasymyz qorasyndaǵy sıyrdy ózbekter talap áketip jatqanyn aıtyp edi. Ózbekter ol jaqty taýysyp, endi ońtústikke shyqty. Túrkistan oblysy Saıram aýdany Qarabulaq aýylynda qasaphanalar sıyrdyń etin 3 myń teńgeden qabyldap alyp jatyr eken. Qyzylordada ol — 2650-2700 teńge. Bul — sharýa men saýdagerdi baılanystyratyn deldaldyń baǵasy. Deldal bazarǵa ústine 100 teńge qosyp ótkizedi. Saýdager oǵan taǵy qosady. Jetkilikti qoldaý bolmaǵasyn sharýalar halyqqa emes, ózine tıimdi jaǵyn qaraıdy, — dedi Dáýlet Tursynhanuly.
Al oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasy asyl tuqymdy mal sharýashylyǵyn damytý, mal sharýashylyǵynyń ónimdiligin, ónim sapasyn arttyrý maqsatynda memleket tarapynan sýbsıdııa qarastyrylǵanyn atap ótti.
Buǵan deıin biz el óńirlerinde sıyr etiniń baǵasy qanshalyqty ózgergenin jazǵanbyz.