Qyzylorda oblysynyń mádenıet salasynda jańashyl jobalar júzege asty
Qyzylorda oblysynyń mádenıet salasynda jańashyl jobalar júzege asyp keledi. Bul óńirdiń rýhanııat salasynyń damýyna serpindi áserin tıgizip otyr, dep habarlaıdy Kazinform.
Oblys ákimi Nurlybek Nálibaevtyń qoldaýymen tuńǵysh ret oblystyq fılormonııa janynan sımfonııa orkestri quryldy. Orkestrdiń kórkemdik jetekshisi jáne bas dırıjeri – Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Músilim Ámze. Orkestr quramyna ishekti, úrmeli jáne urmaly aspaptar boıynsha 30 kásibı mýzykant qabyldanyp, jalpy ujym 50-den asa mamannan jasaqtaldy. Sondaı-aq, buǵan deıin qala ákimdigi janynda úıirme retinde jumys jasap kelgen Jastar teatrynyń óz aldyna kásibı ujym retinde qaıta qurylýy óńir mádenıetiniń tarıhyndaǵy mańyzdy bastamanyń biri boldy.
Syr óńirinde bıyl «Qorqyt jáne Uly Dala sazy» atty halyqaralyq folklorlyq-mýzykalyq óner festıvali ótti. Festıvaldiń maqsaty – Túrki tildes elderdiń arasyndaǵy mádenı baılanysty nyǵaıtý, Qorqyt muralaryn nasıhattaý. Shara Qyzylorda oblysynyń ákimdigi men TÚRKSOI halyqaralyq uıymymen birlesip uıymdastyryldy. Úsh kúnge josparlanǵan is-shara barysynda festıvalge qatysýshylar oblys ortalyǵynyń kórikti jerleri jáne oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıiniń «Turan tańbalary» etno-arheologııalyq kórmesimen tanysty.
Á.Tájibaev atyndaǵy ámbebap-ǵylymı kitaphanasynda TÚRKSOI halyqaralyq uıymynyń 30 jyldyǵyna arnalǵan «Túrki áleminiń birligi» atty kitap kórmesi, N.Bekejanov atyndaǵy qazaq akademııalyq mýzykalyq drama teatrynda «Qorqyt jáne Uly dala sazy» atty halyqaralyq folklorlyq-mýzykalyq óner festıvali kópshilik nazaryna usynyldy. Odan keıin festıvalge qatysýshy ónerpazdar Qarmaqshy aýdanyndaǵy Qorqyt ata memorıaldy keshenimen tanysyp, Sh.Tólepova atyndaǵy aýdandyq mádenıet úıinde ótetin «Qorqyt jáne Uly Dala sazy» folklorlyq-mýzykalyq óner festıvaliniń Gala-kontsertine qatysty. Atalǵan óner merekesine Túrkııa, Ázerbaıjan, Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Saha, Tyva elderimen qatar, Qazaqstannan barlyǵy 200-ge tarta óner ujymdary men dástúrli ónerpazdar keldi.
Sondaı-aq, qazaq halqynyń ulttyq ónerin halyqaralyq deńgeıde dáriptep júrgen jyraýlar Almas Almatov, Elmura Jańabergen, Uljan Baıbosynova, «Hassak» etno-folklorlyq toby jáne Syr elindegi jyraýlyq mektepterdiń kórnekti ókilderi de óner kórsetti. Qorqyt ata muralaryn álemdik deńgeıde nasıhattaýshy Raýshan Orazbaeva, Maqsat Muhammedjandar Qorqyt babamyzdyń kúıleri men jyrlaryn taǵy bir márte dáriptedi.
Keıingi jyldarda óńirdiń mádenıet salasynda ómirsheń isterge jol ashyldy. Búginde oblys boıynsha 5 mádenıet nysany jáne kópfýnktsıonaldy 1000 oryndyq Óner saraıy boı kóterip jatyr. Oblys ortalyǵynda qurylysy júrip jatqan Óner ortalyǵy jaqyn ýaqytta eldiń ıgiligine aınalady. Sondaı-aq,, Qazaly aýdany Kaýkeı aýylyndaǵy 100, Jańaqorǵan aýdany Jaıylma, Ózgent, Qyzylorda qalasy Qaraýyltóbe, Talsýat aýyldarynda 150 adamǵa arnalǵan klýb halyqtyń suranysyn qamtamasyz etetin bolady.
Syr óńirinde balalar men jasóspirimder shyǵarmashylyǵyn damytý barysynda ońdy ister bar. Ónerge jaqyn 79 óren shet memleketterde jáne elimizdiń ózge óńirlerinde ótken 36 halyqaralyq konkýrsqa qatysyp qaıtty. Olardyń arasynan 60-qa jýyq bala jeńimpazdar jáne júldegerler qatarynan kórindi. Mundaı jas jetkinshekter arasynda Qazaqstannyń eńbek sińirgen artısi Q.Aqdáýletova atyndaǵy balalar stýdııasy, «Kóńildi notalar» balalar án úıirmesiniń talantty shákirtteri bar.
Halyqaralyq konkýrsta 8 qyzylordalyq óren jeńimpaz atanyp, Syr eliniń atyn álemge tanytty. Ázerbaıjan astanasy - Baký qalasynda ótken «Mýgam» balalardyń óner festıval-konkýrsynda qarmaqshylyq termeshi Mádı Elemesov jyr-terme janrynan úzdik úshtikten kórindi. Al Germanııa memleketiniń Geseke qalasynda ótken halyqaralyq «Colors of Voices» konkýrsynda shıelilik Ákimáli Álı dıplomant atandy.
Sondaı-aq, balalardyń jazǵy demalysynda Grýzııanyń Batýmı qalasynda halyqaralyq «Zolotoı delfın – ıskýsstvo vokrýg mıra» konkýrsynda Qyzylorda qalasynan vokal janry boıynsha 6 ónerpaz qatysty. Nátıjesinde 2 ónerpaz bas júlde, qalǵan ónerpazdar І oryn ıegeri atanyp qaıtty. Baıqaý barysynda Armenııa, Ázerbaıjan, Bolgarııa, Grýzııa jáne bizdiń elimizdiń balalary baq synady.
Syr óńiriniń tarıhyna qatysty qujattardy túgendeý mán berilip keledi. Bul baǵytta Ózbekstan, Reseı Federatsııasynyń memlekettik arhıvterinde saqtalǵan qujattarǵa baılanysty mamandar tıisti jumystardy atqarýda. Aımaq basshysynyń qoldaýymen tarıhı derekterdiń kóshirmesin alý maqsatynda tıisti qarajat bólinip, oblystyq arhıv qyzmetkerleri Orynbor memlekettik arhıvinde aıqyndaý, zerdeleý jumystaryn júrgizdi. Nátıjesinde HVІІІ-HІH ǵasyrlardaǵy oblys tarıhyna qatysty qujattardyń kóshirmelerin izdep tapty. Olardyń qatarynda Aral teńizin zertteý, jaǵalaýyna qala salý jónindegi málimetter, Reseı men Orta Azııa memleketteri arasyndaǵy saıası-ekonomıkalyq qatynastar, saýda, aýyl sharýashylyǵy jáne orman sharýashylyǵy týraly, general Perovskııdiń Aqmeshitke joryǵy, Perovsk qalasynyń ońtústiginen temirjol tartý sekildi qundy qujattardyń kóshirmesi alyndy. Aldaǵy ýaqytta Tatarstan Respýblıkasynyń memlekettik arhıvinen óńir tarıhyna qatysty qujat kóshirmesin ákelý josparlanyp otyr.
Bıyl oblys kóleminde 1 halyqaralyq, 10 respýblıkalyq, 35 oblystyq baıqaý-festıval, músháıra, aqyndar aıtystary uıymdastyryldy. Atap aıtqanda, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, kompozıtor K.Dúısekeev atyndaǵy І «Týǵan jer» atty halyqaralyq ánshiler konkýrsy, halyq aqyny, ánshi I.Qutpanulynyń 160 jyldyǵyna arnalǵan «Qazaqqa aty máshhúr Imanjúsip» atty respýblıkalyq ánshi-jyrshylardyń festıvali ótti.
Memleket jáne qoǵam qaıratkeri T.Júrgenovtiń 125 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan «Jyr arqaýy – Júrgenov» atty respýblıkalyq jazba aqyndar músháırasy, aqyn, satırık, aýdarmashy, synshy, jýrnalıst J.Ábdirashevtiń 75 jyldyǵyna oraı «Kóktem nury» atty respýblıkalyq mektep oqýshylar aıtysy, «Dala seniń ulyńmyn» atty respýblıkalyq jyr músháırasy taǵylymdy shara boldy. aqyn-jyraý J.Qadyrbergenulynyń (Qańly Júsip) 150 jyldyǵyna arnalǵan «Qara óleńniń sheberi» atty respýblıkalyq aqyndar aıtysy boldy.
Sondaı-aq, «Túrki álemniń Temirbegi» atty oblystyq jas aqyndar aıtysy, «Qorqyttan qalǵan qońyr ún» atty oblystyq balalar jyrshy-termeshiler baıqaýy, tuńǵysh ret oblys ákiminiń júldesi úshin «Aıtys olımpıadasy» oblystyq balalar aıtysy uıymdastyryldy.
Oblystyq mádenıet jáne sport basqarmasynyń qoldaýymen iske asyrylǵan «Qońyr áńgime» jobasy kórermen qaýymnan qoldaý tapty. Babalar dástúrin jańǵyrtý baǵytyndaǵy rýhanı keshtiń alǵashqy qonaqtarynyń biri jyraý, folklortanýshy, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, «Parasat» ordeniniń ıegeri A.Almatov babalar bolmysyndaǵy izgi qasıetter men asyl qundylyqtardy qońyr áńgimege arqaý etip, talbesikten bastalatyn tálim-tárbıeniń tinin tarqatty.
Osy jyldyń taǵy bir erekshe jańalyǵy – Mádenıet jáne óner qyzmetkerleri qúnine oraı Syr mádenıetin damytýǵa súbeli úles qosqan 20 óner jáne ádebıet ókiline «Turan» syılyǵyn tabystalyp, 500 myń teńgeden qarjylaı syıaqy taǵaıyndaldy. Syr jurtshylyǵy aımaq basshysynyń bul arnaıy syılyǵyn óner jáne shyǵarmashylyq ókilderiniń eńbegine berilgen joǵary baǵa dep qabyldady. Oǵan qosa, oblys mádenıet uıymdaryna qarasty 8 óner ujymyna 40 dombyra tabystaldy. Sonymen qatar, bıyldan bastap oblystyń mádenıet salasyndaǵy 10 maman shetelderdegi úzdik óner ortalyqtarynda biliktiligin arttyrady. Álbette, mundaı shyǵarmashylyq izdenis sala jumysyna serpin bereri sózsiz.
Qyzylorda oblysynyń kitaphanalar júıesinde 209 memlekettik kitaphana bar. Sonyń ishinde 165-i aýyldyq kitaphanalar. Oblys boıynsha memlekettik kitaphanalar qory 4 539 123 dana basylymdy quraıdy. Oblys kitaphanalary jylyna 250 myńǵa jýyq oqyrmanǵa kitaphanalyq qyzmet kórsetedi. Bul aımaqtaǵy oqýǵa qabiletti turǵyndardyń 30%-yn quraıdy. Kitaphanalardy zamanaýı bilim berý ortalyqtaryna aınaldyrý maqsatynda 78 kitaphanada kovorkıng ortalyǵy jumys isteıdi. Aımaqtaǵy 209 kitaphananyń 170-i ınternet júıesine qosylǵan.
Oblys kitaphanalarynda kitap oqýdy nasıhattaý jáne oqýǵa degen azamattardyń qyzyǵýshylyǵyn arttyrý maqsatynda «Kitap Fest» festıvali, «Kitap Time», respýblıkalyq «Bir el - bir kitap» aktsııasy, «Úzdik oqyrman» benefısi, «Oqıtyn ólke» aktsııasy, «Kitappen birge ósemiz» jobalary jáne ózge de festıval, kitap merekeleri, oqý marafondar, oqý aktsııalary uıymdastyrylady.
Syr óńiriniń 85 jyldyq mereıtoıy aıasynda oblys kitaphanalarynda kóptegen sharalar uıymdastyryldy. Olardyń qatarynda jyr keshteri, kitap kórmeleri, festıvaldar, músháıralar birqatar memleket jáne qoǵam qaıratkerleri men jazýshylardyń ómiri men qyzmetine arnalǵan tanymdyq konferentsııalar bar.
Ábdilda Tájibaev atyndaǵy Qyzylorda oblystyq ámbebap ǵylymı kitaphanasy – óńirdegi eń iri aqparattyq mádenı ortalyq. Kitaphanada 7 bólim men 8 sektor qyzmet kórsetedi. Kitaphananyń kitap qory 4255606 danany quraıdy. Qordyń quramyna kitaptar, merzimdi basylymdar, aýdıokitaptar, elektrondy basylymdar, notalyq basylymdar kiredi.
Sırek kitaptar toptamasy – qordyń erekshe qundylyǵy bolyp tabylady. Qorda 802 dana sırek jáne qundy basylymdar bar. Bıyl kitap qoryna jańadan barlyǵy 3441 kitap (jalpy quny 10 342451), sonyń ishinde qazaq tilinde 2616, memlekettik tapsyryspen 575 (jalpy quny 1 522402) sonyń ishinde qazaq tilinde 366 dana kitap tústi.
Kitaphana paıdalanýshylaryna dástúrli kitaphanalyq qyzmet jáne elektrondyq qyzmetter kórsetiledi: elektrondyq katalogtardan aqparat izdeý, vırtýaldy anyqtama qyzmeti, qujattardy elektrondyq jetkizý, kitaptar merzimin onlaın uzartý. Oblystyq kitaphana kitaphana protsesterin avtomattandyrý, tsıfrlyq resýrstardy jáne elektrondy derekqorlardy qurýǵa baǵyttalǵan «WEB-RABIS» baǵdarlamasymen jumys isteıdi.
