Qyzylorda oblysynda kásipkerlik salasynda oń kórsetkishter baıqalyp otyr
Qyzylorda oblysynyń kásipkerlik jáne ónerkásip salasynda oń kórsetkishter baıqalyp otyr. Osyndaı jańashyl jobalar bıyl da jalǵasyn tapty, dep habarlaıdy Kazinform.
Oblys kásipkerlerine bir tereze qaǵıdaty negizinde qyzmet kórsetetin tolyq formattaǵy «Kásipkerlerge qyzmet kórsetý ortalyǵy» 2017-2019 jyldary «bir tereze» qaǵıdaty negizinde 19055 qyzmet kórsetti. Bir jyldan soń óńir kásipkerlerine qolaıly jaǵdaı jasaý, ákimshilik kedergilerdi qysqartý jáne kásipkerlik sýbektileriniń jobalaryn súıemeldeýge alý maqsatynda kásipkerlik salasynda qyzmet kórsetetin uıymdar bir bıznes-ortalyqqa shoǵyrlandyryldy.
Bıznes-ortalyq «Kásipkerler úıi» dep atalyp, tolyqtaı oblys ákimdiginiń qamqorlyǵyna alyndy. 2018-2020 jyldary jańa turaqty jumys ornyn qurý, jumyssyz jáne ózin-ózi jumyspen qamtyǵan azamattardyń sanyn qysqartýǵa yqpal jasaý, óńirde shaǵyn jáne orta bıznestiń jalpy óńirlik ónimdegi úlesin ósirý úshin «Qyzylorda oblysynda jappaı kásipkerlikti damytý men qoldaýdyń úsh jyldyǵy» bolyp jarııalandy.
2022-2023 jyldary shaǵyn jáne orta bıznestiń 48,8 mlrd teńgege nesıelendirilgen 2265 jobasyna Ulttyq joba aıasynda sýbsıdııa berilgen. Shaǵyn bıznestiń 43 kásipkerlik bastamasyna 187,5 mln teńge kóleminde memlekettik granttar tabystalǵan.
Bıyl Memleket basshysynyń Joldaýy aıasynda aýyl turǵyndarynyń tabysyn arttyrýǵa baǵyttalǵan «Aýyl amanaty» jobasy qolǵa alynyp, aýyl turǵyndary men jastar kásipkerligin jyldyq 2,5 paıyzben nesıelendirý tetigi iske qosyldy. Aýyldyq jerlerdegi 130 kásipkerlik bastamaǵa 1 mlrd teńge, al jastardyń 281 kásipkerlik bastamasyna 1,2 mlrd teńge shamasynda mıkrokredıtter tabystaldy.
2014 jyly oblys ákimdiginiń qaýlysymen qurylǵan «Qyzylorda» óńirlik ınvestıtsııalyq ortalyǵynyń mindeti - aýyldyq eldi meken kásipkerleriniń jobalaryn jeńildetilgen nesıemen qamtamasyz etý. Búgingi kúni 13 mlrd teńgege 2600-den asa kásipkerlik joba qarjylandyrylyp, nátıjesinde 2700 -ge jýyq jumys orny qurylǵan. Sondaı-aq, «Mıkrobıznes-Qyzylorda» baǵdarlamasy óndiristik, qaıta óńdeý, qyzmet kórsetý, kreatıvti ekonomıka baǵytyndaǵy bıznesterge qoldaý kórsetedi.
«Damý» kásipkerlikti damytý qory arqyly 2018-2021 jyldar aralyǵynda 150-ge jýyq joba qarjylandyrǵan. Baǵdarlama shaǵyn jáne orta kásipkerlikke jan-jaqty qoldaý kórsetti. Nátıjesinde 150-den astam jumys orny qurylǵan. Joba damý áleýeti bar shaǵyn jáne orta bıznestiń barlyq sýbektilerine qarjylandyrýdyń turǵyndardy kásipkerlikke tartýǵa baǵyttalǵan.
Óńirdegi qurylys ındýstrııasyn damytý úshin jetkilikti kólemde mıneraldy-shıkizat shoǵyrlanǵan. Ák, túrli fraktsııadaǵy qıyrshyq tas, saz jáne aqsaz, kvarts qumdaryn óndirýge arnalǵan dolomıtter, bentonıt jáne kaolın balshyqtary aımaqta jeterlik.
Bul salada 70-ke jýyq kásiporyn jumys isteıdi. Óńirde tabaqsha shyny, tsement, temirbeton buıymdary, ák, kirpish, keramıkalyq jáne sılıkat kiripish, keramzıt bloktary, qurylys qospalary, jelim, trotýarlyq plıtka, taýarlyq beton, eki qabatty terezeler, aına jáne t.b ónim túrleri shyǵady.
2017 jyldan bastap «Komfort-1 KZ» serkitestigi zamanaýı jáne avtomattandyrylǵan tehnologııalardy qoldana otyryp, ýaqyt pen klımattyq tekserýden ótken eń sapaly eki qabatty terezelerdi jáne áınekterdi óndire bastady. Qurǵaq qurylys qospalar, ák, penoplast jáne polıstırol beton óndirisimen aınalysatyn kásiporyndar bar. «VEGA-Prom» seriktestiginiń qurǵaq qurylys qospalaryn óndirý tsehy 2015 jyly paıdalanýǵa berildi. Munda qurǵaq qurylys qospasynyń 11 túri shyǵarylady. «Kompozıttik qubyrlar zaýyty» seriktestigi 2013 jyly quryldy.
Іshki saýda el ekonomıkasynyń basty qozǵaýshy kúshi. Óńirde 2023 jyldyń qańtar-tamyz aılarynda jalpy saýda kórsetkishi 530,8 mlrd teńgeni qurady. Atap aıtqanda, bólshek saýda aınalymy 330,6 mlrd teńgege jetip, 104 % bolsa, kóterme saýda aınalymy 199,2 mlrd teńgeni nemese 104,3%-dy qurap otyr. Al, avtomobılderge tehnıkalyq qyzmet kórsetý jáne jóndeý 966,2 mln teńge nemese 2022 jyldyń sáıkes kezeńine 105,4%-dy shamalaǵan.
Týrızm salasynda ınvestıtsııa kólemi de jyl saıyn artyp keledi. 2022 jyldyń qorytyndysymen ınvestıtsııa kólemi 26,8 mlrd teńgeni quraǵan. Qazirgi tańda, oblystyń tranzıttik ınfraqurylymyn damytý maqsatynda «Qorqyt ata» áýejaıy termınalynyń qurylysy júrgizilýde jáne temir jol vokzaly qaıta jańǵyrtyldy. Sonymen qatar, jańadan salynyp jatqan óner ortalyǵy men avtovokzal qurylysy qarqyndy júrgizilýde.
Jazǵy demalys maýsymynda oblysta 13 shaǵyn jáne 2 iri demalys oryndary jumys isteıdi. 2022 jyly 37,7 myń demalýshy kelgen. Onyń ishinde 14,2 myń demalýshyny «Qamystybas» jáne «Hanqoja kóli» demalys aımaqtary qabyldaǵan.
Oblystyń týrıstik salasy kóptegen jetistikterge jetti. Tipti sońǵy 20 jyl ishinde týrıster sany 10 esege artyp, 2022 jyldyń qortyndysymen óńirge 100492-ge deıin adam kelgeni tirkelgen. Búgingi kúni oblys aýmaǵynda 100-den asa qonaq úıler boı kótergen. Aımaqtyń basty artyqshylyqtarynyń biri – tıimdi geografııalyq ornalasýy. Oblys aýmaǵy arqyly «Batys Eýropa» – «Batys Qytaı» halyqaralyq kólik dáliziniń úshten biri ótedi.
Qytaıdy Eýropaǵa baılanystyratyn eń jyldam jáne tıimdi jol 2015 jyly paıdalanýǵa berilgen edi. 2015 jyldan bastap jol boıynda qyzmet kórsetetin keshender iske qosyla bastady. Búgingi kúnge Ulttyq standartqa saı keletin 46 nysan kelýshilerge qyzmet kórsetip otyr.
2014 jyly búkil álemge áıgili «Qorqyt ata» memorıaldyq kesheni Qazaqstan Respýblıkasynyń tuńǵysh prezıdentiniń tapsyrmasymen qaıta jańǵyrtyldy. Bir jyldan soń Syǵanaq qalashyǵynda arheologııalyq qazba jumystary júrgizildi.
Búgingi tańda oblys kóleminde týrızmdi damytý maqsatynda 5 shıpajaı halyqqa medıtsınalyq qyzmet kórsetýde. Jyl sońyna deıin zamanaýı úlgidegi shıpajaı paıdalanýǵa berildi. Ótken jyldan bastap respýblıkada týrızm salasynda 4 memlekettik qoldaý sharalary júrgizilip jatyr. Memlekettik qoldaý sharalary aıasynda 17 sanıtarlyq-gıgıenalyq toraptar sýbsıdııalanýda.