Qııar arzandaı bastady, eń tómengi baǵa qaı óńirde
ASTANA. KAZINFORM – Elimizde qystygúni kókónistiń qymbattaıtyny túsinikti jaıt, onyń ishinde qııar da bar. Al qazir baǵa aıtarlyqtaı túsken. Osy oraıda Kazinform agenttigi óńirlerdegi qııar baǵasyna sholý jasady.
Ulttyq statıstıka bıýrosynyń sáýirdegi málimeti boıynsha, elimizde qııardyń kelisi ortasha alǵanda 925 teńge bolǵan. Óńirler boıynsha baǵa 774 teńgeden 1 385 teńgege deıin barady. Eń qymbaty Jezqazǵanda tirkelse, al arzany Taraz ben Almatyda baıqalǵan.
21 mamyrda qııardyń baǵasy aıtarlyqtaı ózgerdi. Eń arzan qııar 200-250 teńgeden Túrkistan men Shymkentte satylyp jatyr. Ádette, mundaı baǵamen aýyl sharýashylyǵy ónimderi jármeńkesinde satylady. Sýpermarketterde qııardyń kelisi 300-350 teńge aralyǵynda.
Baǵanyń joǵarylyǵy jaǵynan ekinshi orynda Qyzylorda, Almaty, Taldyqorǵan, Jezqazǵan, Qonaev, Taraz, Kókshetaý, Petropavl jáne Astana qalasy. Bul óńirlerde eń arzan qııardy 300-360 teńgege ala alasyz. Mysaly, Tarazda ımporttyq qııardyń baǵasy jergilikti qııardyń qunynan arzan. Ózbekstannan ákelingen qııardyń kelisi - 350-400 teńge, jergilikti jylyjaılarda ósirilgen qııar kelisi - 550-600 teńge. Petropavl qalasynda da dál osyndaı jaǵdaı, ıaǵnı syrttan ákelingen qııar arzan. Biraq óńirde ósirilgen qııardyń ımporttyq qııardan dámdirek ekenin atap ótken jón.
Odan ári Aqtóbe, Qostanaı, Qaraǵandy jáne Atyraýda qııardyń eń tómen baǵasy 400-den 450 teńgege deıin barady. Ádettegideı, jaz kelgende baǵa aıtarlyqtaı tómendeıdi. Biraq birqatar faktordy, sonyń ishinde saýda núkteleriniń erekshelikterin eskerý qajet. Máselen, Qostanaıda úı mańyndaǵy dúkenderde qııardyń bir kelisi 700 teńgege deıin barýy múmkin.
Pavlodar, Oral, Aqtaý jáne Óskemende qııardyń baǵasy 550-650 teńge aralyǵynda, al Semeıde 500-600 teńgeden satylyp jatyr.
Bárinen de qymbat qııar Almatynyń onlaın sýpermarketteriniń birinen tabyldy, onyń kelisi - 2 100 teńge. Sıpattamada qazaqstandyq «Rava» qııar surpy ekendigi kórsetilgen.
Aıta keteıik, qııar áleýmettik mańyzy bar azyq-túliktiń tizimine kirmeıdi. Onyń qunyn naryq retteıdi, al baǵanyń ózgerýine kóptegen faktor áser etedi.
