Qytaıda materıaldyq emes mádenı muranyń qazaq ýákilderi anyqtaldy — sheteldegi qazaq baspasózi
«KAZINFORM» HAA sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.
Tsınhaı-Sıtszan tasjolynyń boıynda tıbet bókenderi men jabaıy esekteri jaıylyp júr
— «Halyq gazeti»
Tsınhaı-Sıtszan tasjolynyń shyǵysy Tsınhaı ólkesiniń Sının qalasynan bastalyp, batysy Sıtszan avtonomııalyq regıonynyń Lhasa qalasynan aıaqtalady.
Tsınhaı-Sıtszan tasjolynyń boıynda tıbet bókenderi sııaqty jabaıy janýarlar jaıylyp júr.
Bul týraly osy aptada qytaılyq «Halyq gazeti» basylymy habarlaıdy.
Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, jol boıyndaǵy kórinis kózdiń jaýyn alady. Onda jaılaýdy, tuzdy kóldi, qaǵyr dalany, qarly taýlardy, shólderdi kórýge bolady. 20 aqpan kúni tilshi Tsınhaıdyń Golmýd qalasynan jolǵa shyǵyp, Sıtszanǵa kirip, Kýnlýn taýy, Kekesılı, Santszıanıýan, ıAnshepın, Tangýla taýlary jáne basqa jerlerdi basyp ótken. Jol boıy Tsınhaı-Sıtszan tasjolynyń jaǵasynan jaıylyp júrgen tıbet bókenderin, tıbet qara quıryqtary jáne tıbet jabaıy esekterin kezdestirgen.
Qytaıda materıaldyq emes mádenı muralardyń qazaq muragerleri anyqtaldy — CNR
Qytaıdaǵy materıaldyq emes mádenı muralardyń memleket dárejeli ýákilderiniń esimderi belgili boldy. QHR Madenıet jáne saıahat mınıstrligi 19 aqpan kúni memleket dárejeli materıaldyq emes mádenı muralardyń ýákildik jalǵastyrýshysy dep kórsetilgenderdiń tizimdigin jarııalady.
Búkil el boıynsha atalǵan tizimdikke 958 adam engizildi.
Bul týraly osy aptada Qytaıdyń «Ortalyq halyq radıosy» habarlady.
Qytaılyq BAQ-tyń málimetinshe, bulardyń arasynda Shyńjańnan qazaq maqal-mátelderin jańǵyrtýshy Qýan Narynbaıuly, qazaq terme óneriniń murageri Nursara Áteıbekqyzy, qazaqtyń ulttyq at sport túriniń biri bolǵan qyz qýar oıynynyń murageri Kúlán Zeıtinerqyzy. Sondaı-aq qazaq kesteshilik óneriniń murageri atanǵan Gúlnaz Janymqanqyzy qatarly 23 adam memleket dárejeli materıaldyq emes mádenı muralardyń muragerleri qatarynan oryn alǵan.
Mońǵolııada qys basynan beri keminde 660 000 bas mal shyǵynǵa ushyrady — «Jenmın jıbao»
Mońǵolııanyń Tótenshe jaǵdaılar jónindegi bas basqarmasynyń málimeti boıynsha, bıylǵy qysta Mońǵolııada jaýǵan qar jyldyq ortasha mólsherden 1,6 ese kóp bolyp, sońǵy 50 jyldaǵy eń qalyń qar jaýǵan jyl boldy, dep jazady qytaılyq «Jenmın jıbao».
Qytaılyq BAQ-tyń málimetinshe, Mońǵolııanyń Ulttyq meteorologııalyq jáne qorshaǵan ortany baqylaý bıýrosy 20-shy kúni habarlaǵandaı, 2023 jyly qys mezgili bastalǵaly beri eldegi ortasha jaýǵan qar 1975 jyldan bergi eń joǵary rekordty qurady.
Mońǵolııanyń Ulttyq meteorologııalyq jáne qorshaǵan ortany baqylaý bıýrosynyń málimetteri kórsetkendeı, qys bastalǵaly eldegi ortasha jaýǵan qar mólsheri 9,6 mıllımetrge jetken, bul jyldyq ortasha jaýǵan qardan 1,6 ese kóp.
Eldiń 190-nan astam okrýgi men astanasy Ulanbatyrdyń eki aýdany kóktemgi óndiriste kúrdeli qıyndyqtarǵa tap boldy.
Mońǵolııada sırek kezdesetin qaqaǵan aıaz júrip, qarly boran soqqan. Qazirgi ýaqytta búkil eldiń 80%-dan astam jeri qalyń qarmen qymtanyp jatyr. Mal sharýashylyq raıondarynyń jol qatynasy negizinen qıyndyqqa tap bolýda.
Taǵy bir habarlandyrýǵa qaraǵanda, elde az degende 13 myń 500 malshy otbasy mal sharýashylyq raıonynan shyǵa almaı qamalyp qalǵan. 38 myń 400 kılometr joldy qalyń qar basyp jatyr eken.
«Mońǵolııanyń ortalyq jáne shyǵys bóligindegi Kent, Sýh-Bator, Shyǵys jáne Shyǵys Gobı provıntsııalarynda, sondaı-aq ortalyq jáne batys bóligindegi Gohangaı provıntsııasynda apattardyń aýyr ekeni belgili. Tolyq emes statıstıkaǵa súıensek, elimizde qys bastalǵaly beri keminde 660 myń bas mal shyǵynǵa ushyraǵan», dep jazady qytaılyq BAQ.
Aıta keteıik, Mońǵolııa — dúnıe júzindegi kóshpeli dástúrin áli kúnge deıin saqtap kele jatqan elderdiń biri, al mal sharýashylyǵy — ol eldiń mańyzdy tirek salasy. Mońǵulııa memlekettik statıstıka komıteti jarııalaǵan sandy málimetke súıensek, 2023 jyldyń sońynda osy eldiń qolda bar mal sany 64 mıllıon 700 myń bas bolǵan.
Qyz-kelinshekterdi zamanaýı mamandyqtarǵa úıretý úshin «Qyzdar akademııasy» platformasy iske qosylady — «ÓzA»
2024 jyldyń 21 aqpanynda Ózbekstan Respýblıkasy Prezıdentiniń «Ózbekstan-2030» strategııasyn «Jastar jáne bıznesti qoldaý jyly» iske asyrý týraly jarlyǵy qabyldandy. Atalǵan jarlyqqa sáıkes, jas qyz-kelinshekterdi kásipkerlik, marketıng, grafıkalyq dızaın syndy zamanaýı mamandyqtarǵa úıretetin «Qyzdar akademııasy» alańy iske qosylmaq, dep habarlaıdy «ÓzA» aqparat agenttigi.
Ózbekstandyq basylymnyń dereginshe, atalǵan qaýlyǵa sáıkes, 2024 jyldyń 1 naýryzynan bastap «Eshlar daftarı» («Jastar dápteri») qorynyń qarajatyn jastardy shet tilderi men kásipke oqytý maqsattaryna baǵyttaý tájirıbesi jolǵa qoıylady. Jastardy zamanaýı kásipke baýlýǵa arnalǵan «Ustaz» arnaıy platformasy iske qosylyp, bastapqy kezeńde 250 myń jas osy platforma arqyly qamtylady.
«Sondaı-aq, jas qyz-kelinshekterdi kásipkerlik, marketıng, grafıkalyq dızaın syndy zamanaýı mamandyqtarǵa úıretetin „Qyzdar akademııasy“ alańy iske qosylmaq. Osy arqyly jas qyz-kelinshekter úshin túrli baıqaýlar, jobalar, oqý-jattyǵý jıyndary, taǵylymdamalar uıymdastyrylady», dep jazady «ÓzA».
Sondaı-aq osy aptada «ÓzA»-da «Ózbekstanda 2023 jyly 21 myńnan astam egiz sábı týǵan» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
Statıstıka agenttiginiń málimeti boıynsha, 2023 jyly respýblıkada 962 myń tiri týǵan náreste tirkelgen. Onyń ishinde 21 myń 12 egiz sábıler.
Jazba sońynda ár aımaqtaǵy týǵan egizderdiń sanyn jarııalaǵan.
Qazaqstan astyǵyn Iranǵa eksporttaýdy qalpyna keltirmek— «Parstoday»
Qazaqstan «FREEDOM SKY TRADING FZCO» kompanııasymen Iranǵa qazaqstandyq astyqty jetkizýdi qalpyna keltirý týraly kelissózder júrgizýde, dep habarlaıdy Irannyń «Parstoday» aqparat agenttigi.
Atalǵan basylymnyń «dairynews»-ke silteme jasap habarlaýynsha, ónimderge arpa, jemdik bıdaı jáne júgeri kiredi. Bul kelissózder osy aýylsharýashylyq taýarlaryn sý jáne qurlyq joldary arqyly Iranǵa tasymaldaý salasynda yntymaqtastyq ornatýdy maqsat etedi. Bul kompanııa ókilderinen alynǵan aqparatqa sáıkes, Qazaqstannan Iranǵa astyq jetkizý toqtatyldy. Buǵan sebep Irannyń Reseıden astyq satyp alýǵa basymdyq berýimen, ásirese Reseı federatsııasy ónimderiniń baǵasy tómendegennen keıin bolǵan.
Aıta keteıik, Qazaqstan men Iran arasynda bıdaı men arpa sııaqty aýyl sharýashylyǵy taýarlary salasynda burynnan kele jatqan saýda qarym-qatynastary bar. Qolaıly naryqtyq konıýnktýrany eskere otyryp, astyq eksportynyń turaqty protsesin qurý elder arasyndaǵy saýdany damytýdyń mańyzdy aspektileriniń biri bolyp tabylady.
Túrikmen aqynynyń 300 jyldyq mereıtoıy Qazaqstanda toılandy — TRT
Túrikmenniń uly aqyny, oıshyly Maqtymquly Pyraǵynyń týǵanyna 300 jyl tolýyna oraı merekelik is-shara Qazaqstannyń elordasy Astana qalasynda ótti.
Túrikmenstannyń Qazaqstandaǵy Elshiligi tarapynan uıymdastyrylǵan is-sharaǵa ǵalymdar, dıplomattar, óner qaıratkerleri jáne stýdentter qatysty, dep habarlady Túrkııa Radıo Televızııa portaly.
Atalǵan BAQ-tyń deregine súıensek, Túrikmenstannyń Qazaqstandaǵy Elshisi Batyr Rejepovtyń aıtýynsha, Maqtymquly Pyraǵynyń 300 jyldyǵyna arnalǵan is-shara el ishinde de, shet memleketterde de keń kólemde atalyp ótilýde. Qazaq aqyny, ári aǵartýshysy Abaı Qunanbaev pen Maqtymquly Pyraǵynyń ortaq tustary kóp.
Osy aıada Túrikmenstannyń astanasy Ashhabadta Abaı atamyzdyń eskertkishi, al Astanada Maqtymquly Pyraǵynyń eskertkishi ornatylǵan.
Sharada Túrikmenstannan kelgen ánshiler aqynnyń óleńderine jazylǵan ánderin oryndaǵan.
Eske alý jıynynyń sońynda Maqtymquly Pyraǵynyń qazaq tiline aýdarylǵan óleńder kitaby Qazaqstannyń Sırek kitaptar men qoljazbalar ortalyǵyna tapsyryldy.
