Qytaı polıtseıleri kúzeýge kóshken malshylarǵa kómektesti — sheteldegi qazaq baspasózi
Kazinform sheteldegi qazaq tilinde taraıtyn aqparat kózderine aptalyq sholýyn usynady.
Iran farfor óndirisi boıynsha álemde ekinshi, keramıkada besinshi orynda — Parstoday
Irannyń Saýda, ónerkásip, ken jáne aýyl sharýashylyǵy palatasynyń múshesi Abbasalı Qasaıdyń aıtýynsha, Irandaǵy farfor óndirisi 8 óndiristik bólimsheniń jumysymen jylyna 50 myń tonnaǵa jetti. Osy turǵydan alǵanda Iran álemde farfor óndirýden ekinshi orynda. Sondaı-aq keramıka óndirisinde besinshi orynda tur, dep jazady Parstoday aqparat agenttigi.
Irandyq basylymnyń habarlaýynsha, Qasaı Irannyń farfor ónerkásibiniń zamanaýı jáne 50 jyldyq tarıhy bar.
Irannyń Saýda, ónerkásip, ken jáne aýylsharýashylyq palatasynyń múshesi Irannyń jyl saıyn 7-8 mıllıon dollar farfor eksporttaıdy. Onyń dereginshe, Qytaı farfor ónerkásibi boıynsha álemde birinshi orynda.
Irannyń Saýda, ónerkásip, ken jáne aýylsharýashylyq palatasynyń múshesi sonymen qatar plıtka jáne keramıka óndirisi bólimsheleriniń sany 10-nan 140-qa deıin óskenin aıtady.
Atap aıtqanda, Irannyń keramıkalyq ónerkásibi sońǵy jyldary 20 ese ósip, qazir onyń jyldyq ónimi 450 mıllıon sharshy metrdi quraǵan.
«Irandaǵy keramıka ónerkásibiniń 10 myń jyldyq tarıhy bar jáne bizde bul eldiń keramıka jáne qysh ónerkásibinde álemniń eshbir jerinde kórinbeıtin ıslam mádenıetiniń tamasha týyndylary bar», -deıdi Abbasalı Qasaı.
«ARÝ» brendimen óndirilgen sapasy joǵary suıyq sabyndar — Jańa dáýir
Taǵy bir jaqsy jańalyq — «Maral Infınıt» kompanııasy 2023 jyldan bastap «ARÝ» brendimen suıyq sabyn, qol jýatyn suıyq sabyn, ydys-aıaq jýatyn suıyqtyq, «Húıtnıı orgıl» brendiniń turmystyq jylý peshterine qoldanylatyn tosol, antıfrız, kólik jýatyn suıyqtyqtardy óndirip naryqqa shyǵarýda. Bul ónimder — mamandar tarapynan laborotorııalyq zertteýlerden ótip, standarttyq talaptardan shyqqan ónim. Arnaıy ruqsat berilgen. Qazirgi tańda Mońǵolııada satylyp jatqan osy tárizdes ónimderden 30-40 paıyz arzan. Naryqtaǵy suranysyna kelsek qazirgi tańda aımaǵymyzdyń kóptegen sýpermarket, dúkenderinde, keıbir sumyndarda saýdalanýda.
Bul týraly osy aptada Mońǵolııanyń Baıan-Ólgıı aımaǵynda shyǵatyn «Jańa dáýir» basylymy habarlady.
Atalǵan BAQ-tyń dereginshe, bul kompanııanyń aldaǵy maqsaty — naryq kólemin keńeıtip, Mońǵol eliniń astanasy Ulanbatyr qalasynda, sonymen qatar basqa aımaqtarda satylymǵa shyǵarý. Sondaı-aq, qazir suıyq sabyndardyń syrtqy qaptamasyn Qytaı elinen ımporttaıdy. Bolashaqta osy qapty ózderi óndirýdi josparlap otyr. Eger bul joba júzege assa, aımaqtaǵy sýsynnyń qaptary, kereksiz bolyp qalǵan barlyq plastmassalar qaıta óndiriledi.
Kompanııa dırektory Stýdent Ábilulynyń aldaǵy jospary — qazirgi tańda 4 jumysshysy bar «Maral Infınıt» kompanııasy óndiristi keńeıtip, tolyq avtomattandyrmaq.
Qazaqstan men Túrkııanyń Týrızm jáne sport mınıstrleri kezdesti — TRT
Qazaqstan men Túrkııanyń Týrızm jáne sport mınıstrleri bas qosty. Túrkııanyń Jastar jáne sport mınıstri Osman Ashkyn Bak Qazaqstannyń bas qalasy Astanada Týrızm jáne sport mınıstri Erbol Myrzabosynovpen kezdesti.
Bul týraly osy aptada Túrkııa Radıo Televızııa portaly habarlady.
Túrkııanyń Jastar jáne sport mınıstri Osman Ashkyn Bak bul jolǵy kezdesýdiń sebebin aıtqan.
«Biz Astanada Qazaqstannyń Týrızm jáne sport mınıstri, baýyrym Erbol Myrzabosynovpen kezdestik. Eki dos el arasyndaǵy jastar men sport salasyndaǵy berik yntymaqtastyqty odan ári jalǵastyramyz», — deıdi mınıstr Bak.
Sondaı-aq osy aptada TRT-da «Qazaqstan prezıdenti Túrkııa Qorǵanys mınıstrin qabyldady» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
Kezdesýde eki el arasynda qaýipsizdik salasyndaǵy taqyryptar qolǵa alyndy.
TR Ulttyq Qorǵanys mınıstri ıAshar Gúler Qazaqstan prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev tarapynan qabyldandy. Toqaev pen Gúler Astanada Aqordada kezdesken.
Kezdesýde eki el arasynda qaýipsizdik salasyndaǵy taqyryptar talqylanǵan.
Túrkııalyq BAQ-tyń málimetinshe, Toqaev kezdesýde Qazaqstan men Túrkııa arasynda qarym-qatynastyń ekijaqty jáne jan-jaqty jetilgenin aıtqan. Ol prezıdent Rejep Taıyp Erdoǵanǵa ıgi tilekterin jetkizip, eki el arasyndaǵy strategııalyq yntymaqtastyq jáne seriktestiktiń nyǵaıa túsýiniń mańyzdylyǵyna toqtalǵan.
Mınıstr Gúler de Túrkııanyń Qazaqstanmen qatynastaryn senim jáne ózara qoldaý rýhymen tereńdetýge tabandy ekenin atap kórsetti.
Qytaılyq polıtseıler kúzeýge kóshken malshylarǵa kómektesti — Halyq gazeti
2024 jyldyń 10 qyrkúıeginde Shyńjańnyń kirý-shyǵý shekara ınspektsııasy termınalynyń Altaı shekarasyn basqarý otrıadyna qarasty Qom shekara polıtsııasynyń bólimshesi azamattyq polıtseılerdi uıymdastyryp, «shekara kúzeti jáne malshylarǵa kómektesý otrıadyn» qurdy, dep habarlaıdy Qytaıdyń Halyq gazeti.
Qytaılyq BAQ-tyń keltirgen málimetterine súıensek, kıiz úılerdi jyǵý jáne tigý, ártúrli qajetti zattarmen qamtamasyz etý, buıymdardy býyp-túıý, sondaı-aq mal aıdasý qyzmetterin kórsetip, kúzgi kóshte malshylar men maldardyń qaýipsizdigi jáne kóshtiń kedergisiz júrýine kepildik etken.
Sondaı-aq osy aptada Halyq gazeti basylymynda «Úrimji, Shyńjań: „Áýe Jibek jolyn“ salý qadamy jyldamdady» degen taqyryptaǵy aqparat jarııalandy.
Qytaılyq BAQ-tyń málimetinshe, Air China Úrimjiden Máskeýge tikeleı reıs ashqan. Sonymen qatar Kýala-Lýmpýrdan (Malaızııa) Úrimjige tikeleı halyqaralyq týrıstik charterlik reıs qaıta jandandy. Úrimjiden Bakýge halyqaralyq tolyq júk reıs baǵyty — «Tıanshan» resmı ashylǵan. Qyrkúıektiń birinshi aptasynda Úrimji Dıvopý halyqaralyq áýejaıy 4 halyqaralyq jolaýshylar men júk tasymaly baǵytyn qaıta qosty jáne jańadan ashty.
Halyq gazetiniń Úrimjdegi Dıvopý áýejaıynyń kedeninen alǵan aqparatyna sáıkes, Shyńjań osy jyldan bastap Úrimjiden Erevanǵa, Ystambulǵa jáne Kýala-Lýmpýrǵa 8 halyqaralyq jolaýshylar baǵyty men 9 halyqaralyq júk baǵytyn qosyp, qalpyna keltirilgen. Osynyń yqpalynda kóliktiń ózara baılanysy ilgerilep, «Áýe Jibek jolynyń» qurylysy keńeıýin jedeldetken.
Ózbekstanǵa ımporttalǵan elektromobıldiń kóbi Qytaıdan ákelingen — ÓzA
Ózbekstan 2024 jyldyń qańtar-shilde aılarynda shetelden quny 156 mıllıon dollardy quraıtyn 10 542 elektromobıl ımporttady. Statıstıka agenttiginiń habarlaýynsha, 7 aıdyń ishinde Ózbekstan eń kóp elektromobıl ımporttaǵan elder arasynda Qytaı birinshi orynda tur, dep habarlaıdy ózbekstandyq ÓzA aqparat agenttigi.
Atap aıtqanda bul kórsetkishter tómendegideı, Qytaı — 10 477 dana, Gonkong — 14 dana, Germanııa — 11 dana, BAÁ — 10 dana.
Sondaı-aq, aptanyń sońǵy kúni ÓzA saıtynda «Ortalyq Azııa memleketteriniń ekinshi parlamentaralyq forýmy óz jumysyn bastady» degen taqyrypta aqparat jarııalandy.
Horezm oblysynyń kóne Hıýa qalasynda Ortalyq Azııa memleketteriniń ekinshi parlamentaralyq forýmy óz jumysyn bastady.
Forýmda Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, Túrkimenstan jáne Ózbekstan parlamentteriniń jetekshileri men delegatsııalary, sonymen qatar, jastar parlamenti men toptary, jergilikti memlekettik bılik organdarynyń ókilderi qatysýda.
Іs-sharanyń basynda Ózbekstan Respýblıkasynyń Prezıdenti Shavkat Mırzıeevtiń forým qatysýshylaryna joldaǵan quttyqtaýyn Olıı Majlıs Senatynyń Tóraǵasy Tanzıla Narbaeva oqyp tyńdatty.
«Qazirgi ýaqytta is-shara 4 panel sessııasy aıasynda jalǵasýda.Forým nátıjeleri boıynsha Ortalyq Azııa elderi arasynda parlamentaralyq yntymaqtastyqtyń jańa formalary men baǵyttary ázirlenedi. Ortalyq Azııa elderiniń óńirlerin áleýmettik-ekonomıkalyq damytýda parlamentaralyq komıssııalardyń, dostyq toptarynyń jáne jergilikti ókildi organdardyń belsendi qatysýyn keńeıtýge arnalǵan usynystar jasalady» dep jazady ózbekstandyq BAQ.
