«Qytaı óneriniń altyn táji» atanǵan qazaq áni
ASTANA. KAZINFORM – 1948 jyly túsirilip, qytaıdyń kıno tarıhyna klassıkanyń bıik shyńy retinde engen «Qalashyqtaǵy kóktem» fılminde qazaqtyń eki halyq áni oryndalyp, kórermendi tánti etkenin bilesiz be? Agenttik tilshisi osy týraly tarıhı derektermen bólisýdi jón kórdi.
Klassıkanyń klassıkasy
«Qalashyqtaǵy kóktem» fılmi 1948 jyly túsirilgen. Fılmniń rejısseri – Feı Mý (1906-1951). Ol - qytaıdyń poetıkalyq kıno mektebiniń negizin qalaǵan asa talantty óner ıesi. Qamshynyń sabyndaı qysqa ǵumyr keshse de, Feı Mý áıel janynyń názik ıirimin, ishki bulqynysyn, júrek tolǵanysyn kıno tilimen sheber sýretteı bilgendigimen ańyzǵa aınalady.
Fılm Qytaıdy jaılaǵan qarjylyq daǵdarysqa baılanysty shanhaılyq Venhýa kıno kompanııasynyń jobasyna sáıkes tómen bıýdjetpen túsirilgen. Aq-qara tústi fılmniń sıýjeti men dekoratsııasynyń mınımalıstik sıpatta bolýynyń basty sebebi osynda. Fılmde nebári bes-aq keıipker bar. Kartına keıipkerlerdiń sezim álemi men shynaıy ómir arasyndaǵy bitispes qaıshylyqtan syr shertip, adamnyń moraldyq sanasynyń tereń qyrlaryn ashýǵa talpynyp, qytaı ıntellıgentsııasyn dástúr sabaqtastyǵy men etıkalyq qaǵıdalardy berik ustanýǵa shaqyrady.
Sıýjet bylaı órbıdi: úı-ormany qańyrap, keteýi ketken eski aýlada ómir keshken jas kelinshek ıÝıven men onyń syrqat kúıeýi Lııannyń arasyn belgisiz salqyndyq jaılaǵanyna uzaq jyldar bolǵan edi. Ekeýi bir-birinen tym alshaqtap, til tabysa almaıtyn halge jetken. ıÝıven jalǵyz ózi qala qorǵanynda serýendep, oıǵa shomǵandy unatatyn. Al soǵys saldarynan quldyraǵan sharýashylyǵyn aıaǵynan turǵyzýǵa jalǵyzilikti dármensizdigi men boıyn meńdegen syrqaty qol baılaý bolǵan Lııan jubaıymen aradaǵy salqyndyqty qabyldaı almaı, ońashada ah uratyn. Olardyń qasynda súreńsiz ómirge ıneniń jasýyndaı jyly sáýle sepken jarqyn júzdi Daısıý (Lııannyń qaryndasy) jáne jumysyna adal qart qyzmetshi Laohýan da bar edi.
Lııannyń jan aıaspas dosy, ıÝıvenniń sóz baılasýǵa úlgermegen bala ǵashyǵy – bilikti dáriger Chjıchenniń on jyldan keıin aıaq astynan elge oralyp, osy shańyraqta on kún boıy qonaqta bolýy siltideı tynǵan buıyǵy tynyshtyqqa tas laqtyryp, barsha jannyń kóńilinde tolqyn týdyrady. Sóngen sezim qaıta oıanyp, qos júrekte súıispenshilik oty qaıta laýlaıdy. Jaýqazyn júrek jas sulý – Daısıý de Chjıchenniń jarqyn beınesi men parasat tunǵan sypaıy minezine qulaı ǵashyq bolady. Sóıtip fılm sıýjeti taǵdyr tabystyrǵan tórteýdiń sezim tolqynystary negizinde ári qaraı órbı beredi...
Atyshýly «Mádenı revolıýtsııa» jyldarynda aıaýsyz syn tezine alynǵanmen, qytaılyq ónertanýshylar «klassıkanyń klassıkasy», «Qytaıdyń kıno tarıhyndaǵy teńdesi joq týyndy», «qytaıtildi kınolardyń úzdik júzdiginiń betke ustary» dep tamsanatyn «Qalashyqtaǵy kóktemniń» baǵyn jandyryp, baǵasyn arttyrǵan kúrdeli kórkemdik sheshimder qatarynda qazaqtyń halyq ánderi «Dýdar-aı» men «Qaıran jalǵan» (árıne, qytaısha aýdarmasy) da bolǵanyn aıtpaı ketý qııanat bolar edi.
Endeshe «Qıyrdaǵy qytaı kınosynda qazaq ánderi qalaısha saýndtrek retinde paıdalanylǵan?» degen suraq týýy daýsyz.
Buǵan jaýap tabý úshin Van Lobın jaıly sóz qozǵamaý múmkin emes.
«Batys Qytaıdyń án padıshasy»
Van Lobın (1913-1996) – qytaılyq kompozıtor jáne etnomýzykatanýshy. 1930 jyly Beıjiń pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń mýzyka fakýltetine oqýǵa túsken. Biraq oqýyn aıaqtaı almaı, 1934 jyly Manchjýrııa ólkesine ketip, temirjolshy bolyp jumysqa ornalasady. Keıinirek Harbındegi orys emıgranttarynyń konservatorııasynan syrttaı bilim alady. 1938 jyldyń sáýir aıynda Lanchjoý qalasyna jylystap, soltústik-batys Qytaı teatr trýppasyna jumysqa turady. Qarasha aıynda saıası qýdalaý saldarynan Tsınhaı (Kókkól) provıntsııasyna qashyp baryp, Sının dúngen mektebinde mýzyka pániniń muǵalimi bolady. 1941 jyly Lanchjoýǵa jeke saparmen baryp, 3 jyl boıy abaqtyda otyrady. 1944 jyly Tsınhaı provıntsııasynyń tóraǵasy Ma Býfannyń arasha túsýimen túrmeden bosap shyǵyp, Sınındegi jumysyna oralady. 1949 jyly úgit jumysyna tartylyp, Qytaı halyq-azattyq armııasynyń sabynda Shyńjańǵa jol tartady. Onyń qalǵan ǵumyry halyq óneriniń baı qazynasy tunyp jatqan Shyǵys Túrkistan topyraǵynda ótedi, úsh márte tutqyndalyp (1951, 1954 jáne 1965 jyldary), attaı 20 jyl boıy qamaýda, aıdaýda bolady. Tar esik, tas bosaǵada júrip-aq, týǵan halqynyń kóz qýanyshyna aınalǵan máńgilik ánderdi ómirge ákeledi. Ásirese, jergilikti qazaq, uıǵyr ulttarynyń halyq ánderin jınaqtap, jańǵyrtyp, qytaıtildi aýdıtorııaǵa nasıhattaý jolynda aıtarlyqtaı eńbek etedi. Qytaılyqtar ony tóbesine kóterip, «Batys Qytaıdyń án padıshasy» dep atap ketedi.
Árıne, Van Lobın shyǵarmashylyǵy jaıynda ár alýan ótkir pikir bar. Ásirese, el aýzynda onyń aýyl úıdiń monshaǵyn kúndiz urlap, túnde taqqany – qazaq, uıǵyr ánderiniń asyl qazynasyna qol suǵyp, halyq óneriniń injý-marjanyn óz avtorlyǵymen jarııalaǵany týraly áńgime jıi aıtylady. Biz bul jazbamyzda atyshýly urlyq jaıly asyǵys pikir bildirýdi jón sanamadyq. Degenmen, Van Lobın shyǵarmashylyǵynyń shoqtyǵy sanalatyn «Sonaý alys shalǵaıda» áni jaıly etnomýzykatanýshynyń ózine sóz bersek:
- 1938-1939 jyldary Shyńjańnyń bir qaýym qazaǵy jergilikti bıleýshimen (Shen Shıtsaıdy meńzep otyr – E.M.) arazdasyp, Gansýdyń Hesı óńirine qashyp bardy. Olardyń bir bóligi Tsılıan taýynyń (qazaqtar Shúlen taý dep ataǵan – E.M.) teriskeı qaptalyn jaılady da, endi bir bóligi Tsınhaıdyń Haısı aımaǵyna deıin jetti. (Qazaqtardan) otyz shaqty adam bıleýshimen (Ma Býfandy meńzep otyr – E.M.) «baǵyný» isin aqyldasý úshin Sınınge bardy. Olardyń arasynda ánshiler men dombyrashylar da bar eken... Qalanyń soltústik qaqpasynyń syrtyndaǵy saıabaqta úsh kún boıy saýyq-saıran qurdyq. Men 20-dan astam halyq ánin jazyp aldym. Aramyzǵa uıǵyr saýdageri Abdýqadyr aýdarmashy boldy. Tildik shektemege baılanysty án mátinderin buljytpaı aýdarýǵa múmkindik bolmady, aýdarma ústirt, shalaǵaı jasaldy. Qysqasy, 1939 jyldyń kókteminde ózim jazyp alǵan halyq ánderinen iriktelgen on shaqty týyndy soǵys maıdanynan alys ólkelerge tez tarap ketti. Olardyń qatarynda «Sonaý alys shalǵaıda», «Dýdar men Marııam», «Qosh keldiń», «Aýǵan qazaq», «Ymyrttaǵy tútin», «Tıanshan asqan», «Kóz baılanǵanda», «Jorǵa taı», «Jete almadym jer shalǵaı», «Sulý qyz» t.b. ánder bar, - dep eske alady Van Lobın 1980 jyly 1 tamyzda Sınındegi kónekóz dosyna jazǵan hatynda.
Osynda aıtylǵan «Dýdar men Marııam» (bul án Qytaıda kóbinese «Súıikti raýshan» degen atpen belgili) Marııam Jagorqyzynyń «Dýdar-aı» ániniń jańǵyrtylǵan, óńdelgen nusqasy ekenine bul kúnde eshkimniń talasy joq. Alaıda «Sonaý alys shalǵaıda» ániniń qazaqsha túpnusqasy jaıly qytaılyq ónertanýshylar arasynda daý bar. Keıde tipti, qazaqtyń halyq áni ekenine shúbá keltirip, «Tsınhaıdyń nemese Tıbettiń áni bolar» dep bura tartatyndar da joq emes. Degenmen, Van Lobınnyń jan dosy, 1939 jyly Sınınde mektep dırektory qyzmetin atqarǵan Chjoý Ikýı myrzanyń bergen kýáligi ólmes týyndynyń Tıbet jotasynda ómirge kelgen qazaq áni ekenine kóz jetkize túsedi:
- 1938 jyly Shyńjańnan Tsınhaıǵa myń shaqty qazaq aýyp keldi. Sınınge kelgen azyn-aýlaq qazaqtyń arasynda ánshiler de bar ekenin estip, Van Lobınnyń olarmen tanysqysy keldi... Shamamen (1939 jyldyń) mamyr aıy bolý kerek, ekeýimiz saıabaqqa bardyq. Ol eki uıǵyr saýdager men eki qazaq ánshini shaqyrypty. Kúni boıy saıabaqta án saldyq. Jasy úlkendeý qazaq ánshi ázilkesh, ashyq-jarqyn kisi eken, daýysy óte jaǵymdy, ándi asqaqtatyp, ynta-shyntasymen berilip oryndady. Biraq ánniń áýenin qalaýyna qaraı qubylta beredi eken. (Bir ándi) ekinshi márte oryndaǵanda, aldyńǵysynan basqasha túrlenip estiledi eken. Onyń ústine, kómeıinen qaıyratyn ózgeshe koloratýra bar. Van Lobın tań-tamasha qalyp, qatty qyzyqty. Qartań qazaq dombyramen alty-jeti án oryndady. Van Lobın «Tań atqansha kútemin» jáne «Dýdar men Marııam» degen eki ándi jazyp aldy. Jas qazaq Van Lobın Gansýde jazyp alǵan «Sen kútken jan qoıda júr» degen ándi oryndady. Áýeni birdeı bolǵanmen, sózi basqasha eken. Onyń izinshe uıǵyr ánshisi de qazaqtyń «Shopan ánin» shyrqap qoıa berdi, aldyńǵy ánmen saryndas, biraq áýeni jeńildeý, al sózi múlde bóten. Qartań qazaq «qazaq ánderi osylaı, ár ánshi ózinshe túrlendirip aıta beredi» dep túsindirdi. Ataqty «Sonaý alys shalǵaıda» ánine negiz bolǵan túpnusqa áýen osylaı jazyp alynǵan edi.
Demek, Van Lobınnyń ataǵyn asqaqtatqan «Sonaý alys shalǵaıda» ániniń de tórkini qazaqtan ekeni kúdik týdyrmaýǵa tıis. Alaıda án mátininiń qytaı tiline durys aýdarylmaýy, kerek deseńiz burmalanyp jetýi, áýeniniń de aıtarlyqtaı óńdelýi túpnusqany jazbaı tabýǵa qıyndyq týdyrsa kerek. Degenmen kóptegen zertteýshiler álemdik klassıkalar jaýharyna engen osy týyndynyń qazaqy nusqasy retinde «Qaıran jalǵan» ánin ataıdy.
«Bota bozdap, sorlaǵan el bosyp aýǵan...»
Qytaıda turatyn belgili jazýshy, Bulanaı (Gımalaı) asqan Uly kósh jaıly tolymdy eńbek jazǵan Ápetaı Muqarapulynyń keltirgen málimetteri biz usynǵan derekterdiń shúbásyzdyǵyn dáleldeı túsedi. Onda aıtylǵandaı, Sultanshárip Zýqauly (1891-1954) bastaǵan qazaq kóshiniń ókilderi Tsınhaıdyń jergilikti ákimshiligimen kelissóz júrgizý úshin Sınınge barǵan saparynda saıabaqta ótken saýyq keshinde «Qaıran jalǵan» ánin aldymen Jaqyp pen Bıbol, sosyn Gúlanda men Jıǵan degen aýyl ónerpazdary qos daýyspen shyrqap, jınalǵan jurtty tań-tamasha etedi. Ataqty sybyzǵyshy Elikbaıdyń kishi balasy Qoshanaı shertken keńes boıynsha, qazaq ókilderi qalada bir juma aıaldaıdy. Sapardyń besinshi kúni Tsınhaıdyń jergilikti ansambli osy ándi áýenin ózgertpesten qytaı tilinde qazaqtardyń ózine qaıta oryndap beredi. Qoshanaı aqsaqaldyń aıtýynsha, 1939 jyly Gansýdyń Súr ózeniniń boıynda Qazybek Bosjanuly degen ataqty baıdyń asy beriledi. Asta at shaptyrylyp, ánshi-kúıshiler óner kórsetedi. Sybyzǵyshy Muqamádı Elikbaıuly «Qaıran jalǵan» ánin sybyzǵymen oryndaǵanda, týǵan jerdi saǵynǵan búkil el qosyla jylapty. Qazaq kóshin bastaǵan el aǵalarynyń biri Zaıyp Aqypuly (1878-1939) dán razy bolyp, oryndaýshyǵa qarakók at mingizgen eken.
Al Máýlihan Zaımollaulynyń el aýzynan jazyp alýy boıynsha, «Qaıran jalǵan» ániniń mátini kelesideı:
Sonaý alys Saýyrda qaldy-aý súıgen jar,
Attanarda «qosh» dese almaı boldym-aý zar, qaıran jalǵan.
Kerbalanyń shólindeı qulazıdy,
Keń deýshi edi bul dúnıe nedegen tar, qaıran jalǵan.
Aıdaı tatyr shetine jetemin be?
Qulager at aıańdaıdy tepeńimde, qaıran jalǵan.
Ázer tapqan alashtan, degdarym-aı,
Aq júzińdi bir kóre almaı ketemin be, qaıran jalǵan.
Kósh asady qaıqaıyp qarly taýdan,
Egeı-egeı el edik biz nardy saýǵan, qaıran jalǵan.
Aıyrdy ma shynymen týǵan jerden,
Bota bozdap, sorlaǵan el, bosyp aýǵan, qaıran jalǵan.
Azattyq ańsap, ata jurttan aýa kóshken bosqyn eldiń basyndaǵy aýyr haldy aınytpaı jetkizgen «Qaıran jalǵan» ániniń mátini, ókinishke qaraı, qytaısha nusqasynda múlde basqasha qubylyp, aı qabaq, altyn kirpik arýdyń sulý kórkin sıpattaǵan mahabbat lırıkasyna aýysqan. Bul kemistik Van Lobın jańǵyrtqan qazaq, uıǵyr halyq ánderiniń kópshiligine ortaq. Shyn máninde, bul halyq ónerine, folklorlyq muralarǵa jasalǵan qııanat jáne sýyq qol jıendikten de aýyr qylmys edi.
Meıli qalaı desek te, Van Lobın jazyp alǵan «Dýdar-aı» men «Qaıran jalǵan» ánderi jylǵa jeter-jetpes ýaqytta búkil Qytaıdy sharlap ketedi. 1947 jyly ataqty Pol Robson (1898-1976) Shanhaıda BUU-nyń qurmetine arnalǵan ulan-asyr kontsertte «Sonaý alys shalǵaıda» ánin Qytaıdyń halyq áni retinde aǵylshyn tilinde oryndaıdy.
Ánniń syrshyl, muńly áýeni sezimtal Feı Mýdyń da júrek qylyn shertip, «Dýdar-aımen» birge «Qalashyqtaǵy kóktem» fılmine saýndtrek retinde paıdalanylady.
Sondaı-aq án Rashıd Beıbýtov (1915-1989), Daıana Ross (1944), Plasıdo Domıngo (1941), Hose Karreras (1946), t.b. óner alyptarynyń repertýaryna enedi. (Aıtpaqtaıyn, «Dýdar-aı» burynǵy QHR Tóraǵasy Tszıan Tszemınniń, al «Sonaý alys shalǵaıda» Hý Tszıntaonyń súıikti áni bolǵan).
Án 1991 jyly Qytaıdyń «Altyn plastınka arnaıy syılyǵymen» marapattalsa, 1992 jyly «XX ǵasyrdaǵy qytaı mýzyka óneriniń klassıkalary» tizimine kiredi. 2007 jyly 24 qazanda Aıdy zertteýge arnalǵan «Chane-1» jer serigi Jerden 380 myń shaqyrym qashyqtyqta «Sonaý alys shalǵaıda» ánin oınatady.
«Qytaı óneriniń injýi, án tájiniń jaquty» atanǵan qazaq ániniń biz biletin tarıhy osyndaı.
Aıta ketsek, buǵan deıin 1911 jyldan bastap Gansý provıntsııasyna kóshe bastaǵan Shyǵys Túrkistandaǵy qazaqtardyń turmys-tirshiligin qytaılyq qylqalam sheberleri qalaı sýrettegeni týraly jazylǵan bolatyn.