Kisini syılaýdy, adaldyqty ata-ájemnen úırendim – Qarttar kúnine oraı saýalnama

ASTANA. QazAqparat – Búgin – halyqaralyq qarttar merekesi. Osy oraıda QazAqparat tilshisi elorda turǵyndary men qonaqtary arasynda úlkendi syılaý jáne ata-áje tárbıesi men ónegesi týraly saýalnama júrgizgen edi.

Kóshede júrgizilgen saýalnamada mynadaı suraqtar boldy:

- Búgin qandaı mereke?

- Ata-ájeńiz bar ma?

- Ata-ájeńizben baılanysty ómirlik máni bar nemese qyzyqty estelikti bólisseńiz?

- Ata-ájeńiz aıtqan tárbıelik máni bar qandaı aqyl-keńes nemese qanatty sóz esińizde?

«Búgin qandaı mereke ekenin bilmeıdi ekem. Endi estip jatyrmyn. Ókinishke qaraı, qazir ata-ájem joq. Atam erterekte ómirden ozdy. Ájem osyndan 4 jyl buryn qaıtys boldy. Ájem aıtqan áńgimelerdiń keıbiri áli esimde. Ájem «baryńmen bólis» deıtin. Kishkentaı kezimizde kámpıt berse dostarymyzben bólip jeıtinbiz. Ájem týraly tek qana jaǵymdy jaıttar esimde», - dedi Dıma esimdi elorda turǵyny.

«Búgin ata-ájeler meıramy. Meniń ata-ájem bar. Ájem óte aqkóńil, jaıdary jan. Sondaı-aq, ájem kúnde meni mektepke alyp baryp, alyp keledi. Ájem maǵan meıirimdi, keńpeıil bol dep únemi aıtyp júredi. Ájemniń aty Myrzagúl jáne men ájemdi jaqsy kóremin. Ata-ájemdi merekesimen quttyqtap, sálem joldaımyn», - deıdi 9 jasar Elnara.

«Meniń anam egde jasta. Sondyqtan anam da, ájem de sol kisi. Qazir anamdy merekesimen quttyqtaýǵa bara jatyrmyz. 7 jasyma deıin ájemniń tárbıesinde boldym. Ata-anam jumysta bolǵanda, maǵan ájem qarady. Ájem meniń alǵash saýatymdy ashqan jan. Ol kezde «Býkvar» bolatyn. 5 jasymda ájem býkvardy qolyma ustatyp, maǵan árip úıretti. Men úshin ol kez ómir boıy umytylmaıtyn sát. Ájeme basymdy ıem. Ol kisi negizinen Reseıde turǵan, meni baǵyp, tárbıeleý úshin Qazaqstanǵa keldi. Ájem maǵan únemi adal, ádil ári tózimdi bol deıtin»,- dep óz esteligin bólisti astanalyq Svetlana.

«Qarttar – asyl qazynamyz dep beker aıtylmaǵan. Ol kisilerdiń orny bólek jáne bar qurmetke laıyq. Ata-ana, aǵaıyn-týys, jaqyn adamdardyń qadirin ata-ájemizden úırendik. Men atamdy ónege tutamyn. Ol kisiniń ómirlik joly - men úshin úlgi. Atam ómiriniń sońyna deıin ózin jetildirip, damytýmen aınalysty. Qart bolsa da únemi oqyp, jańa dúnıeni úırenip júretin. Sondyqtan da atamdy úlgi tutamyn. Atam meni «eshkimniń ala jibin attama» dep ósirgen. Bul sóz ómir boıy esimde saqtalady», - deıdi elordaǵa qonaq bolyp kelgen Nurmuhamed.

«Meniń ata-ájem aýylda turady. Kanıkýl kezinde birden ata-ájemizge baratynbyz. Kishkentaı kezimizde atam bizdi ertip alyp ormanǵa baryp otyn jınaıtynbyz. Áli esimde. Qazir atam joq, ájem bar. Ájem Astanada turady, men Óskemende turamyn. Merekesi jáne týǵan kúni qarsańynda ájemdi quttyqtaýǵa arnaıy keldim. Erteń ájemniń týǵan kúni. Sondaı-aq, ájem maǵan as pisirý, úı tirshiligin jasaýdy úıretti», - deıdi Sánııa.

«Ájem aıtatyn úlgi, ónege, tárbıelik mán bar sózderi únemi esimde. Ájem «ómirde qansha bıikke kóterilseń de, adamgershiligińdi joǵaltpa» deıtin. Sol sııaqty adamdarmen únemi jaqsy qarym-qatynasta bol dep keńes beretin. Odan bólek, taǵy bir ónegelik sózi - «Adamdardyń tek jaqsy jaǵyn aıt, jaman jaǵyn bilseń úndeme». Ájem berip jatqan tárbıeniń orny bólek, Shúkir, ájemniń kózi tiri. Ájemdi jáne barsha qarttardy merekesimen quttyqtaımyn!», - deıdi astana turǵyny Saparbek.

«Bala kúnimde ata-ájemniń úıine jıi baratynmyn. Atam kúnde maǵan shokolad ákelip beretin. Árıne, ata-ájem týraly mende tek qana jyly estelikter bar. Ata-ájem bar, biraq birge turmaımyz. Jıi habarlasyp, baryp turýǵa tyrysamyn. Men negizi atama jaqyn boldym. Atamnyń balasy boldym. Atam únemi aqyl-keńesin beretin. Sonyń ishinde esimde qalǵany «artyńa qarama» deıtin. Sol sııaqty talpynýdan, úırenýden sharshama dep aqyl beretin», - dedi Názıra.