Qyrǵı-qabaq soǵys pen JEK: Kazinform 70 jyl buryn ne jaıynda jazdy
ASTANA. KAZINFORM – Agenttiktiń 105 jyldyq mereıtoıyna arnalǵan materıaldar toptamasyn jalǵastyramyz. Osy oraıda, muraǵat derekterinen 1953 jyly Jambyl oblysynyń Sverdlov aýdanyna qarasty «Trýd paharıa» keńsharynda sý sorý úshin jel qozǵaltqyshynyń ornatylǵany týraly aqparat agenttik taspasy arqyly búkil respýblıkaǵa taraǵany jaıly jazba tabyldy.
Muraǵatta taspalanǵan tarıh
Kazinform ǵasyrdan astam ýaqyttan beri Qazaqstannyń aqparattyq kún tártibin qalyptastyryp keledi. Bul rette agenttiktiń ár jyldary túrli ataýmen jumys istegenin atap ótken oryndy. Naqtyraq aıtqanda, agenttiktiń negizgi sulbasy 1920 jyldyń tamyz aıynda Reseı telegraf agenttiginiń Orynbor-Torǵaı bólimshesi retinde quryldy. Al 1937 jyly ataýy QazTAG bolyp ózgerip, TASS quramynda jumys istedi.
Alǵashqy jyldar jantúrshilerlik oqıǵalarǵa toly boldy. Azamattyq soǵystan bastalyp, asharlyq, ujymdastyrý, qýǵyn-súrgin jyldaryna ulasty. Odan keıin fashızmmen kúres bastaldy. Tek 50-jyldary ǵana keńester eli aıaǵyn nyqtaı bastady. Jumysshylar men sharýlar memleketti álemdik tóńkeris ıdeıasyn «tarıh sholanyna» jiberip, álemmen baılanys ornatýǵa tyrysty. Bul da ońaıǵa soǵa qoıǵan joq. 1952-1953 jyldary álemdi bólise almaǵan burynǵy odaqtastar arasynda jańa álemdik soǵys qateri eles berdi. Koreıa men Vetnamda órt oty tutanyp, Eýropada bólshekteý júrip jatty. Munyń bári aqparattyq soǵyspen ushtasa tústi. Sol kezeńde amerıkalyq jýrnalıstiń Stalınnen syrttaı alǵan suhbatynyń ózi talaı jaıtty ańǵartsa kerek. «Álem úshinshi álem soǵysynyń tabaldyryǵynda turǵany ras pa?» degen saýalǵa Stalın qysqa ǵana «joq» dep jaýap beredi. Al «kapıtalıstik jáne kommýnıstik júıe qatar ómir súrýi múmkin be?» degen saýalǵa «ıá» dep jaýap bere kele, onyń bir-biriniń ishki isine aralaspaý jáne múddelerine qurmet kórsetý jaǵdaıynda ǵana múmkin ekendigin eskertedi.
KSRO men AQSh teketiresi ekonomıkalyq básekelestik pen qarý-jaraq jarysynyń jańa shegine jeteledi. Keńes odaǵy búkil álemge damýdyń batystyq modeliniń «tozyǵy jetkendigin» dáleldep, óziniń jetistikterin pash etýge tyrysty. Eldiń ishinde aýqymdy qurylystar men tabıǵatty túrlendirý dáýiri bastaldy. Bul jaıt búginge deıin san alýan suraqtyń týyndaýyna túrtki bolyp tur. Biz «Kazahstanskaıa pravda» gazetiniń tsıfrlyq muraǵatyna súıene otyryp, 1952-1953 jyldary QazTAG-tyń iriktelgen aqparattyq materıaldary men foto jylnamasyn jasadyq.
Alyp qurylys dáýiri
Sonymen, osydan 70 jyl buryn Qazaqstan qalaı ómir súrdi? Sol ýaqytta baspasózde halyqaralyq ister, Koreıa men Vetnamdaǵy soǵys, Haderabadtaǵy polıtsııa qyzmetkerleriniń bassyzdyǵy, árıne sonymen qatar búkilodaqtyq qurylys barysy jaıly jıi jazyp turdy. QazTAG bulardan bólek respýblıkanyń kásiporyndary, mádenıeti men sporty jaıynda da maqalalar berip otyrdy.
Aqparattyq materıaldar men fotolardyń birazy qoǵamda oqyrman mádenıetin ilgeriletýge, jańa bilimge umtylýǵa, jumysshy adam mártebesin kóterýge arnaldy.
1952 jyldyń 4 qańtaryndaǵy jazbada Petropavldaǵy kitap dúkeniniń jazylym basylymdary bóliminde satyp alýshylardyń únemi kóp bolatyndyǵy atap kórsetilgen. Sonymen qatar jazylýshylarǵa jańa kitap berip jatqan satýshy F. Salaýtdınovanyń (sol jaqta) sýreti qosa usynylǵan.
Aqtóbe oblysynda qyzyq otaýǵa qyzmet kórsetetin jyljymaly kitaphana jelisi quryldy.
Mádenıet qaıratkerleri marapattaldy. 1952 jyldyń 6 qańtarynda Qazaq KSR Mınıstrler keńesi Jambyl atyndaǵy ekinshi syılyqty – 10 myń rýbldi aqyn Hamıt Erǵalıevke «Bizdiń aýyldyq qyzyq» poemasy úshin, al Abaı atyndaǵy úshinshi syılyqty – 10 myń rýbldi aqyn Nurhan Ahmetbekovke «Jasaýyl qyrǵyny» poemasy úshin berilgeni týraly aqparat shyqty.
Dál sol ýaqytta Almatynyń bıik taýly muz aıdynynda Qazaq KSR Mınıstrler keńesi júldesine arnalǵan jarysqa Keńes odaǵynyń túpkir-túpkirinen sportshylar jınaldy.
Sol jyldyń 11 qańtarynda Qazaq KSR Ǵylym akademııasynyń Kaspıımańy keshendi ekspedıtsııasy Stalıngrad sýlandyrý arnasy aımaǵynda sý sharýashylyǵy is-sharalaryn jobalaý úshin alty myńǵa jýyq topyraq, gıdrohımııalyq jáne topyraq taldaýyn júrgizgeni týraly qyzyqty jazba jarııalandy.
Edil-Don keme júzý arnasy jobasynan shabyttanǵan odaq basshylyǵy Batys Qazaqstandy sýlandyrý úshin Edildi burýdy josparlady. Biraq bul ústirtin joba bolyp shyqty jáne oryndalmady.
1952 jyly Qazaq KSR Ǵylym akademııasy shyǵarǵan «Qazaqstannyń fızıkalyq geografııasy týraly ocherkter» kitabynda bylaı dep jazylǵan: «Tabıǵatty ózgertýdiń orasan zor jospary jáne elimizdiń partııasy men úkimeti qabyldaǵan, qazir, onyń ishinde Qazaqstan aýmaǵynda tabysty iske asyrylyp jatqan kommýnızmniń uly qurylystary týraly sheshimder sý resýrstaryn zerdeleý men paıdalanýǵa ózge kózqarasty talap etedi. KSRO-nyń Eýropalyq aýmaǵynyń ońtústik-shyǵys bólikterinde jáne Soltústik-Batys Qazaqstanda tabıǵatty ózgertýdiń stalındik josparyn iske asyrýǵa baılanysty Qazaqstan men Orta Azııanyń shóldi-dala jáne shóldi keńistikterin sýlandyrý, jasandy sýarý jaǵdaılaryn keńeıtý jáne jaqsartý, jańa sý joldaryn qurý problemalaryn ázirleý zor mańyzǵa ıe. Osyǵan baılanysty Qazaqstan úshin Stalıngrad sý torabynyń qurylysy erekshe mańyzdy. Onyń negizinde Batys Qazaqstan jáne Gýrev oblystarynyń edáýir aýmaqtaryn sýlandyrý jáne sýarý josparlanǵan».
Osynaý uıǵarymy jaǵynan aýqymdy joba uzaq ýaqyt boıy saıasatkerlerge maza bermedi. Eger Stalın 1953 jyly qaıtys bolmaǵanda, tabıǵatty bulaı ózgertýdiń túbi nege alyp kelerin kim bilsin... Óıtkeni, Aral teńizine qarasaq ta mundaı jospardyń nege aparary túsinikti. Aıtpaqshy, sol kitapta avtorlar Syrdarııamen jetetin jylyna 22 mıllıon tekshe metr sýdyń az ǵana bóligi sýarý úshin paıdalanylatynyn zor ókinishpen atap ótedi.
- Taıaý jyldary jaǵdaı qatty ózgeredi... Syrdarııa sýy aıtarlyqtaı kóp deńgeıde sýarýǵa jáne energetıkalyq qajettilikke qoldanylatyn bolady, - dep atap ótedi avtorlar.
Alaıda, odan keıingi jaǵdaıdyń ne bolǵanyn bilemiz. Araldy qutqarýǵa týra keldi. Al Syrdarııa ózeni sýalyp, keıbir jerlerin keship ótýge bolady.
Ideologııa jáne jumysshy adam mártebesi
Odaqta ıdeologııaǵa basymdyq berildi. 1952 jyly 18 qańtarda Lenınniń shyǵarmalary qazaq tiline aýdarylatyny týraly jazba shyqty.
1952 jyly 31 shildede Almaty kınostýdııasy qazaq tiline dýblıajdalǵan «Umytylmas 1919 jyl» fılmi respýblıka ekranyna shyǵarylǵany habarlandy.
Keńestik baspasózde eńbek adamdary kún saıyn madaqtaldy. Aldyńǵy qatarda bolý zor qurmet sanaldy. Máselen, 1952 jyly 20 qańtarda QazTAG Balqash mys balqytý zaýyty baıytý fabrıkasynyń eń úzdik jikteýishteriniń biri Jumash Bıgashevti foto jylnamasynda jaryqqa shyǵardy.
Sol jyly 5 aqpanda Óskemen GES qurylysynda janqııarlyqpen eńbek etken J. Kárimbaev bastaǵan betonshylar brıgadasynyń sýreti jarııalandy.
«Stahanovshylar kún saıyn tapsyrmalardy 20-50 paıyzǵa asyra oryndaıdy».
1952 jyly 20 aqpanda Qaraǵandy kómir kenishi shahterleriniń qalaı jarysatyny týraly aqparat tarady: «Jarysta Tórebek Qumkenov joǵary kórsetkishke qol jetkizdi. Ol bir aýysymda eki norma oryndaıdy», - dep habarlady agenttik.
Bir tańqalarlyǵy, sol jyldary shalǵaıdaǵy jaılaýda maldy sýmen qamtamasyz etý úshin jel energııasyn paıdalanýdy usynǵan ónertapqyshtar boldy.
Búkil respýblıkaǵa Jambyl oblysynyń Sverdlov aýdanyna qarasty «Trýd paharıa» keńsharynyń aty tarady. Onda fermalardyń birinde sý berý úshin jel qozǵaltqyshy ornatyldy.
Pavlodar MTS mehanızatorlary keńsharlarda úsh jel qozǵaltqyshyn ornatty.
Kelesi - 1953 jyldyń 30 mamyrynda Qazaq aýyl sharýashylyǵyn mehanıkalandyrý jáne elektrlendirý ınstıtýtynyń ujymy mal sharýashylyǵyna arnalǵan jel qozǵaltqyshyn qurastyrǵanyn habarlady.
- Ol 30 metr tereńdikten saǵatyna bir jarym tekshe metrge deıin sý sorady. Jel qozǵaltqyshy jeti toraptan turady, jegin malmen ońaı tasymaldanady, - delingen habarlamada.
Áleýmettik aspekt
Sol ýaqyttaǵy materıaldardy taldaý bilimge, jumysshy kadrlardy qalyptastyrýǵa, eńbek adamyna qanshalyqty kóńil bólingenin baıqaýǵa múmkindik beredi.
1952 jyldyń 1 aqpanynda Óskemen myrysh zaýytynyń jumysshylary, ınjenerleri jáne qyzmetshileri balalarynyń kópshiligi mýzyka mektebinde oqıtyny týraly aqparat berildi. (Sýrette: elektrıktiń qyzy Rımma Ohotnıkova sabaqta).
1953 jyly 28 aqpanda Qaraǵandynyń úsh myńnan astam shahteri sol jyly elimizdiń shıpajaılaryna barýy kerek ekendigi habarlandy.
1953 jyly 8 sáýirde kórkemóner sýretshileriniń stýdııasy jumys istegen Kırov atyndaǵy Qaraǵandy shahtasynyń klýby týraly aıtyldy. Materıalda ondaǵan shahterdiń darynyn shyńdaıtyndyǵyna mán berilgen: «Úıirmeniń bes qatysýshysy qazirgi ýaqytta óner mektepterinde oqıdy».
1952 jylǵy 13 maýsymda jarııalanǵan «Eńbekshi depýtattardyń oblystyq keńesi sessııasynda» delingen aqparatta Shyǵys Qazaqstanda bilim berýdiń damýy týraly baıandaldy.
- Mindetti jeti jyldyq oqytý tabysty júzege asyrylýda. Qazir oblysta júz myńnan astam bala oqıtyn 800 mektep bar, - delingen aqparatta.
Al 1952 jylǵy 8 tamyzdaǵy «Aýyl mektebinen joǵary oqý ornyna» delingen aqparatta Qyzylorda oblysy aýyldarynyń orta mektepteri túlekteriniń joǵary bilimge degen qushtarlyǵy týraly aıtyldy.
- Tek Qyzylorda pedagogıkalyq ınstıtýtyna bıyl 400-ge jýyq adam qabyldanady... Aýyl mektepteriniń 500 túlegi Máskeý, Lenıngrad, Tashkent, Almaty jáne basqa qalalardyń joǵary oqý oryndaryna túsý emtıhandaryn tapsyrýǵa attan, - delingen habarlamada.
Kórip otyrǵanyńyzdaı, soǵystan keıin halyq sharýashylyǵyn qalpyna keltirgen kóptegen qarapaıym jumysshynyń aty-jóni tarıhta saqtalyp qalǵan.
Aıta keteıik, 2025 jyly 13 tamyzda elimizdegi eń kóne medıaresýrstardyń biri - Kazinform halyqaralyq aqparat agenttigine 105 jyl tolady.