Kınoepopeıaǵa qazaqtyń qaı hany laıyq - bacpasózge sholý
***
«Qazpochtanyń» basshylyǵyna osydan bir jarym aı buryn jas ta bolsa bas bolyp Baǵdat Mýsınniń kelgenin kópshilik jaqsylyqqa balaǵan. Sebebi, oqyrmanǵa belgili, sońǵy kezderi atalmysh alpaýyt kompanııanyń qyzmetine kóńili tolmaıtyndar kóbeıip, ásirese, jergilikti jerlerdegi poshta bólimsheleriniń jabylýy, qazaq gazetteriniń qajetti jerine jete almaı, aptalap jatýy aýyldaǵy aǵaıynnyń ashýyna tıe bastaǵan edi, dep jazady "Egemen Qazaqstan" búgingi sanyndaǵy «Qazpochta» túıtkildi máseleler túıinin qalaı sheshpek?» atty maqalada.
Basylymnyń atap ótýinshe, osyny eskergen Baǵdat Batyrbekuly jańa qyzmetiniń alǵashqy bastamalarynyń biri retinde qazaq baspasóziniń qara shańyraǵy «Egemen Qazaqstanǵa» atbasyn burýdy jón kóripti. Osyǵan oraı keshe «Qazpochta» aktsıonerlik qoǵamy basqarma tóraǵasy redaktsııaǵa arnaıy kelip, «Egemen Qazaqstan» respýblıkalyq gazeti» aktsıonerlik qoǵamy prezıdenti Saýytbek Abdrahmanovpen kezdesti.
Kezdesý barysynda túrli máseleler talqylanyp, "Qazpochtanyń" bolashaq josparlary, aýyldarǵa qazaq baspasózin taratý joldary tilge tıek etilgen.
Baǵdat Mýsınniń aıtýynsha, «Qazpochtada» qazir 22 myń adam jumys isteıdi. Onyń bes myńnan astamy - poshtashylar. Bir jarym myńǵa jýyǵy suryptaýshylar. Qazirgi tańda kompanııaǵa «Transformatsııa» baǵdarlamasy engizilip jatyr, osy baǵdarlama boıynsha joǵary bilikti mamandar shaqyrylady dep josparlanyp otyr. Onyń ústine, kompanııa óz mamandarynyń biliktiligin arttyrýda úzdiksiz oqýlar júrgizedi. Osy oqýlar arqyly qazirgi tańda 162 maman óz biliktiligin arttyrdy. Kompanııada «Mentorlar ınstıtýty» degen baǵdarlama júzege asyrylýda, onyń da basty maqsaty mamandardyń biliktiligin arttyrý.
Keshe elordadaǵy Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylary sezi Hatshylyǵynyń HІІІ otyrysy bolyp, oǵan Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylary sezi Hatshylyǵynyń basshysy - Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti Senatynyń Tóraǵasy Qasym-Jomart Toqaev jetekshilik etti. Bul týraly "Egemen Qazaqstan" búgingi sanyndaǵy "Adamzat týystyǵyn umytpasa" degen maqalada jazdy.
Q.Toqaev qonaqjaı qazaq jerindegi ıgi dástúrge aınalǵan kezdesýlerdiń Sezd bedeli men yqpalynyń kún sanap ósýine sebin tıgizip jatqanyna erekshe toqtaldy. Ótken jyly biz Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen shaqyrylǵan Sezdiń 10 jyldyǵyn atap óttik. Tarıhı turǵydan osyndaı qysqa merzim ishinde bizdiń Forým mádenıetter men órkenıetterdiń jahandyq únqatysýy júrgiziletin bedeldi halyqaralyq alańǵa aınaldy, dedi Qasym-Jomart Kemeluly. Derkezdilik, ózektilik jáne syndarly únqatysý Astana Forýmy jetistiginiń kepiline aınalyp, barsha álem qoǵamdastyǵynyń nazaryn aýdartty. Sezd kórnekti dinı qaıratkerler men saıasatkerler jáne halyqaralyq uıym basshylary tarapynan qoldaýǵa ıe boldy.
Jalpy, otyrysqa qatysýshylar kún tártibine engizilgen máselelerdiń bárin qarap, Hatshylyqtyń HІІІ otyrysynyń Hattamasyn bekitti. Sonymen qatar, Álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylary sezi Hatshylyǵynyń HІV otyrysy 2015 jylǵy 9 maýsymda bolady dep sheshti.
***
Búgingi urpaqty memleketshildikke tárbıeleıtin, óz Otanyn, atamekenin qasterleýge jeteleıtin quraldyń biri - qazaqtyń ótken tarıhynan tamyr tartatyn shyǵarmalar. Árıne, kitap pen gazet oqýdan ada bola bastaǵan búgingi urpaqtyń jadyna qazaqtyń ótken tarıhyn, mádenıetin, júrip ótken soqtyqpaly soqpaqty jolyn, tar jol taıǵaq keshýin kıno arqyly sińirýge bolady. Sondaı-aq, «qazaqta memleket bolmady» degenderdiń aýzyna qum quıý úshin, tarıhymyzdy bezbendep, kıno arqyly jan bitirip, ózge jurtqa da jarqyratyp kórsete bilý lázim, dep jazady "Aıqyn" gazeti búgingi sanyndaǵy "Kınoepopeıaǵa qazaqtyń qaı hany laıyq" atty maqalada.
Osy oraıda Elbasynyń túrikterdiń Osman ımperııasynyń eń bir dáýirlegen tusyn sýretteıtin «Súleımen sultan» sııaqty qazaq handyǵynyń dáýirin qamtıtyn tarıhı kınoepopeıa túsirý» jónindegi bastamasy óte der kezinde kóterildi deýge bolady. Ras, qytaılar túsirgen kóp serııaly «Shyńǵys handy» jurt qyzyǵa kórdi. Uly qaǵandy halyq ózge qyrynan tanydy.
Qatygez zamanǵa saı qajet jerinde qatygezdik tanytqanymen, parasatty, kóregen, dana qolbasshy, suńǵyla saıasatker, saıyn dalada tarydaı shashylǵan jurtty bir shańyraqtyń astyna jıyp, qýatty memleket jasaqtaı bilgen uıymdastyrýshy retinde moıyndady. Bázbireýler aıtyp júrgendeı, álemdi kúıretýshi, qanisher emes ekenine kóz jetkizdi. Taǵy da sol qytaılar túsirgen, qazir elimizde júrip jatqan «Qubylaıhannyń» da ótken tarıh úshin orny erekshe. Ár bólimi júzdegen serııaǵa júk bolǵan túriktiń «Súleımen sultany» da túrikterdiń júrip-ótken jolynan derek-dáıek beretin ǵajap týyndy. Al bizde Osman ımperııasynyń kókjıegin keńeıtken, ózge álem sanasatyndaı dárejege kótergen Súleımen sultan sekildi suńǵyla handarymyz bolmady ma? Árıne, boldy! Biraq biz olardy dáripteı almaı otyrmyz. Endi sonyń oraıy kelgenge uqsaıdy. Máselen, qazaq memleketiniń qabyrǵasyn qalaǵan Jánibek hannyń uly Qasym hannyń ómiri naǵyz kınoepopeıaǵa laıyq. Ol bılik qurǵan jyldary qazaq halqynyń qazirgi meken turaǵy qalyptasty. Birsypyra qalalar qosyldy, soltústikte Qasym hannyń qol astyndaǵy qazaqtardyń jaılaýy Ulytaýdan asty. Ońtústik-shyǵysta oǵan Jetisýdyń kóp bóligi (Shý,Talas, Qaratal, Іle ólkeleri) qarady. Qasym hannyń tusynda Orta Azııa,Edil boıy, Sibirmen saýda jáne elshilik baılanys jasaldy. Orys memleketimen baılanys boldy. Batys Eýropa da qazaq handyǵyn osy kezde tanyp bildi. Qazaq handyǵynyń naǵyz dúrildegen tusy - osy. «El shetine jaý tıdi» degen uran tastalǵan kezde, Qasymhan bir aptada jeti júz myń áskerdi sapqa turǵyza aldy. Hannyń myqtylyǵyn, qazaqtyń qudirettiligin osydan baıqaýǵa bolady. Al onyń uly qazaqtyń ataqty handarynyń biri Haqnazar da qazaqtyń shekarasyn keńeıtti. Memlekettigin kúsheıtti. Jalpy, sonaý Aq Ordadan bastap qazaqta 40-qa tarta han ótken desedi. Solardyń qaı-qaısysy da eliniń, alash ulynyń azat, bostan bolýy úshin bir qolyna naıza, bir qolyna bılik tizginin ustap, syrtqy-ishki jaýlarmen alysyp ótti.
Aqtóbe oblysynyń prokýrorlary buzaqy jankúıerlerdi elge kirgizbeý týraly normatıvtik aktiler ázirleý bastamasyn qolǵa aldy, dep jazady "Aıqyn" gazeti búgingi sanyndaǵy "Buzaqy jankúıer elge kirmeıdi" degen maqalada.
Basylymnyń atap ótýinshe, oblystyq prokýratýranyń І basqarma bastyǵy Maratbek Myrzamuratovtyń aıtýynsha, dál osy jolmen el ishinde bolatyn arazdyqtyń aldyn alýǵa bolady eken.
Tamyz aıynda Aqtóbe óz alańynda Polshanyń «Legııa» komandasyn qabyldap, oıynda jeńilgen bolatyn. Dál sol kúni túnde eki komandanyń jankúıerleri tóbelesip, ortalyqtyń astan-kestenin shyǵardy. Jaqyn mańdaǵy kafeniń oryndyqtaryn qıratyp, kásipkerdi shyǵynǵa batyrǵan bolatyn. «Osyǵan uqsas jaǵdaı ótken jyly kıevtik «Dınamo» komandasymen oıyn aldynda da boldy. Sol kezde jedel is-sharalar arqyly qaqtyǵysqa jol berilgen joq. Endi oblystyq prokýratýra fýtbol matchtaryn ótkizý kezinde quqyqtyq tártipti qamtamasyz etýdiń halyqaralyq tájirıbelerine júginýdi usynady. Anyqtalǵandaı, Eýropa elderinde asa joǵary qaýip týdyratyn jankúıerler men fanattar týraly derektermen almasý úshin fanattardyń qozǵalysyn baqylaý júıesi, ıaǵnı Ulttyq fýtboldyń aqparattyq pýnktteri bar eken. Aqparattarmen almasý maqsaty - osyndaı búldirgish fanattardy, olardyń elge kirýine tyıym salý arqyly halyqaralyq sporttyq is-sharalarǵa qatystyrmaý bolyp tabylady» deıdi M.Myrzamuratov. Onyń aıtýynsha, Reseıde aqparattyq pýnktter joq. Degenmen, olar derektermen almasý jumystarynda belsendilik tanytyp, jankúıerler týraly materıaldar halyqaralyq polıtseı arnalary boıynsha beriledi eken.
- Oblys prokýratýrasy qazaqstandyq komandalardyń halyqaralyq deńgeıdegi ártúrli chempıonattardaǵy belsendiligin eskerip, buzaqy, iritki salýshy jankúıerlerdiń jolyn kespek. Ol úshin Eýroodaq jáne TMD elderiniń quqyq qorǵaý qurylymdary arasynda aqparat almasý tártibin retteıtin normatıvtik aktilerdi ázirleý bastamasyn qolǵa aldy, - deıdi basqarma basshysy M.Myrzamuratov.
