«Kıikter qyrylýynyń sebepteri zerttelýde» - baspasózge sholý
***
Keshe Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary Baqytjan Saǵyntaev kıikterdiń Betpaqdala taralymynyń jappaı ólimge ushyraýyna baılanysty qalyptasqan oqıǵa boıynsha usynystar ázirleý úshin jumys tobynyń otyrysyn ótkizdi. Bul jaıynda «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Kıikter qyrylýynyń sebepteri zerttelýde» degen taqyryptaǵy maqalada baıandalǵan. Basylymnyń jazýynsha, jumys tobynyń otyrysyna birqatar mınıstrlikterdiń, ákimdikterdiń, ǵylymı uıymdardyń, ÚEU-lardyń ókilderi, táýelsiz sarapshylar qatysty. Ústimizdegi jyldyń 2 maýsymyndaǵy jaǵdaı boıynsha Betpaqdala taralymyndaǵy kıikterdiń 132 329 óli denesi joıyldy, onyń ishinde Qostanaı oblysynda 113 309, Aqmola oblysynda 9 386, Aqtóbe oblysynda 9 634. Kıikterdiń jańadan ólimge ushyraý jaǵdaılary tirkelgen joq. Kıikter qyrylǵan jerde mamandandyrylǵan laboratorııalar men ǵylymı uıymdar mert bolǵan janýarlardan patologııalyq materıaldar alyp, laboratorııalyq jáne ǵylymı-zertteýler úshin topyraqtyń, sýdyń, shóptiń synamalaryn aldy. Ulttyq referenttik veterınarııa ortalyǵynyń málimetteri boıynsha, janýarlardan alynǵan synamalardan pasterellez qozdyrǵyshy anyqtalǵan. Sonymen birge, sheteldik sarapshylar aldaǵy apta ishinde óz zertteýleriniń aldyn ala nátıjelerin usynbaq. «Otyrys qorytyndysy boıynsha Baqytjan Saǵyntaev Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligine ólim qushqan janýarlardyń ahýaly men olardy joıý jumystaryna ákimdiktermen birge monıtorıng júrgizýdi odan ári jalǵastyrýdy, sondaı-aq, Qazaqstannyń búkil aýmaǵynda, olardy ǵylymı maqsattarǵa paıdalanýdan basqa jaǵdaılarda, kıik aýlaýǵa tyıym salýdy uzartý týraly sheshim daıyndaýdy tapsyrdy», - dep jazady basylym.
«Premer-Mınıstrdiń orynbasary Berdibek Saparbaev Qyzyljar óńirindegi jumys saparynyń alǵashqy tanystyǵyn ejelgi adamdardyń mekeni bolǵan «Botaı» qonysynan bastady», - dep jazady «Egemen Qazaqstan» gazeti senbilik sanyndaǵy «Tabys tutqasy úzdiksiz damý» degen taqyryptaǵy maqalada. Basylymnyń jazýyna qaraǵanda, osy jerge atbasyn tiregen Berdibek Máshbekuly búginde álemge ortaq mádenı qazyna retinde ǵylymı, týrıstik qyzyǵýshylyqty arttyra túsken zertteý jumystaryna respýblıkalyq qazynadan 5 mıllıon teńge bólingenin, aldaǵy ýaqytta da qoldaý jalǵasatynyn jetkize kelip, ıgi istiń bastaýshysy V. Zaıbertke odan ári jaqsy nátıjelerge jete beretinine úmit bildirdi. Osydan keıin M.Qozybaev atyndaǵy SQMÝ-de elimizdiń bilikti ǵalymdary men tarıhshylary bas qosqan Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna arnalǵan ǵylymı-tájirıbelik konferentsııany ashqan Premer-Mınıstrdiń orynbasary Elbasynyń «tarıhyn bilmegen ulttyń bolashaǵy buldyr» degen sózin alǵa tarta otyryp, aıtýly sharanyń mán-mańyzyn ashyp kórsetti. Áleýmettik sala qyzmetkerlerimen ótken júzdesýde B. Saparbaev «100 naqty qadam» Ult jospary Qazaqstannyń aldaǵy jyldardaǵy damý qarqynyna erekshe serpin beretinin, bul oraıda, oblysta oń tájirıbeler men jaqsy úrdister qalyptasqanyn atap kórsetti. Densaýlyq saqtaý, bilim berý, jumyspen qamtý jáne áleýmettik baǵdarlamalar basqarmalary basshylarynyń esepteri tyńdaldy. «Aýmaqtardy damytý» jáne «Jumyspen qamtýdyń jol kartasy-2020» baǵdarlamalary aıasynda byltyr 92 joba júzege asyrylyp, 1331 adam eńbekke tartylǵan. 448 adam shaǵyn nesıe alyp, 322-si óz kásibin ashqan. Bıyl baǵdarlamany oryndaýǵa 2,1 mıllıard teńge baǵyttalyp, 7655 adam jumysqa ornalastyrylǵan. 3053 jańa jumys oryny qurylǵan. Budan keıin B.Saparbaev «Munaımash» AQ-ta bolyp, azamattardyń eńbek quqyqtaryn qorǵaý, qamtamasyz etý, óndiris oryndarynyń turaqtylyǵyn saqtaý, jańa jumys oryndaryn qurý máselelerine baılanysty keńes ótkizdi. Tıisti vedomstvolarǵa úshjaqty memorandýmdardyń qatań oryndalýyn tapsyrdy. Prezıdent N.Nazarbaev aıqyndaǵan maqsat-talaptar álemniń eń damyǵan 30 eliniń qataryna kirý mindetin júkteıtinin, óńirlerdiń órkendeýine de jan-jaqty qolaıly múmkindikter týdyratynyn bólip aıtty. Sóz sońynda óńirde atqarylyp jatqan órkendi isterge oń baǵa berdi.
***
«Tóbeden ý tókken «Protonnan» tek 10 jyldan keıin qutylatyn boldyq. Investıtsııalar jáne damý mınıstrliginiń Aeroǵarysh komıtetiniń tóraǵasy Talǵat Musabaev osyny málim etti. Qazirgi kezde bul komıtetke qalaýlylardyń da, qoǵamnyń da qoıar saýaly kóp bolyp tur. Úsh oblysty jaılaǵan kıik qyrǵyny búkil elimizdi alańdatýda. Halyq oǵan geptıl jáne basqa da zymyrandyq ýly zattardyń kók shópke jańbyrmen birge túsýin kináli sanaıdy», - dep jazady «Aıqyn» gazeti senbilik sanyndaǵy «Protonnan» tek 10 jyldan keıin qutylatyn boldyq» degen taqyryptaǵy maqalasynda. Basylymnyń jazýynsha, Senattyń Agrarlyq máseleler, tabıǵatty paıdalaný jáne aýyldyq aýmaqtardy damytý komıtetiniń múshesi Murat Baqtııaruly «halyq aıtsa, qalt aıtpaıtynyn» eskerte kele, bul joramaldyń nazardan tys qalmaı, tekserilip jatqandyǵyn durys sanaıdy. Senatordyń málimetinshe, Qyzylorda oblysynda bala týý jasyndaǵy qyz-kelinshekterdiń 73 paıyzy anemııadan zardap shegedi. Sonymen birge qan-tamyr júıesi men júrek aýrýlary jáne psıhıkalyq aýytqýlar, júıke aýrýlaryna shaldyqqan adamdar sany jyldan-jylǵa kóbeıip keledi eken. Osy aptada Baıqońyr qalasynda Qazaqstan men Reseı úkimetteri arasynda qol jetkizilgen ýaǵdalastyqqa sáıkes, «Angara» zymyrandaryn ushyratyn «Báıterek» ǵarysh kesheni «Baıqońyr» aılaǵy aýmaǵynda 2021 jyly salynatyn boldy. Al «Baıqońyrdyń» ózinen «Protondardyń» ushyrylýy tek 2025 jyly ǵana toqtatylady. «Biz «Proton» zymyrandaryn ushyrý sanyn qysqartý boıynsha, salmaqty jumys júrgizýdemiz. Bizdiń qolymyzda «Proton» zymyrantasyǵyshtaryn ushyrýdy kezeń-kezeńmen qysqartý boıynsha, qol qoıylǵan qujat bar. Soǵan sáıkes, aqyr sońynda geptılmen jáne amılmen ushatyn qorqynyshty zymyrandardy ǵaryshqa jiberýdi 2025 jyly toqtatý josparlanyp otyr. ıAǵnı «Protondar» ushyrý sonda tolyq toqtatylady»,- deıdi T.Musabaev.
Áleýmettik jelini árkim ártúrli maqsatta paıdalanady. Óz qyzmetine paıdalanyp, jeli arqyly jarnamasyn, menedjmentin jasap otyrǵandar da bar. Endi bireýler áleýjelide ýaqytyn bosqa sarp etedi. Qalaı desek te, áleýmettik jeliniń qazir qoǵamǵa yqpaly baıqala bastady. Túrli máselede top-topqa bólinip, daýlasyp jatqan jandardy kórdik. Ótkendegi Jamalıev oqıǵasyn alaıyq, jeli bolmasa, sony másele etip kóterer me edik? Kıikterdiń qyrylýy da feısbýktaǵy kún tártibinen túspedi. Demek, jeliniń qoǵamǵa yqpaly bar. Biraq keri yqpaly da joq emes. Jelini qalaı durys qoldanýǵa bolady, oǵan táýeldi bolmaýdyń joldary qandaı, qajetsiz aqparattardan qalaı qorǵanýǵa bolady, osy máseleler tóńireginde áleýmettik jelini qoldanyp júrgen ártúrli sala mamandaryn jınaǵan «Aıqyn» gazeti bul máseleni jan-jaqty talqylady. Dóńgelek-ústelde aqyn Temirǵalı Kópbaev, pedagog Sarash Qońyrbaeva, saıasattanýshy Elnur Beısenbaev jáne jýrnalıst Baýyrjan Káripov óz oılaryn ortaǵa saldy. Máselen, osy máselege qatysty B.Káripov: «Áleýmettik jelilerdiń paıdasy kóp. Óz basym jeli arqyly jańa adamdarmen tanystym. Sóıtip, ómirde kezdesip, aralas-quralas bolyp kettik. Áleýmettik jelini paıdaly iske aınaldyrǵan elderdi bilemin. Mysaly, Ózbekstan jelini paıdalaný arqyly bıznes salasynda belgili bir dárejege jetken», - deıdi. Al, T.Kópbaev áleýmettik jeliniń adamǵa keri áser etetindigin ashyq aıtqan. «Kóp jaǵdaıda keri áserin tıgizdi. Oılaý qabiletin shektedi, sóıtip, máńgúrttikke alyp bardy. Kózin ashqannan oıyn oınap ósken bala kitap oqýdan qaldy. Qazir kitap oqý óte sırek qubylys bolyp ketti. Balalardyń esil-derti ǵalamtor. Olarda kitap oqıtyn ýaqyt joq. Vkontakte, ınstagram sııaqty jeliler olardyń altyn ýaqytyn urlap jatyr. Mysaly, men feısbýkqa tirkelgen kúnnen bastap, múldem oqýdan, jumys isteýden qaldym. Shynyn aıtqanda, feısbýktan alǵan paıdam bolmady», - deıdi ol. Maqala « Jeliden keletin qaýip kóp» degen taqyryppen berilgen.
