Kıberqarý atom bombasynan da qaýipti - baspasózge sholý
***
Elimizdiń tuńǵysh ýnıversıteti Ál-Farabı atyndaǵy bilim ordasynyń qurylǵanyna 80 jyl toldy. Osy kezeńde QazUÝ Qazaqstan ekonomıkasynyń, mádenıetiniń, ǵylymy men bilim salasynyń qalyptasýy men damýyna úlken úles qosyp, Otanymyzdyń barlyq joǵary mektep júıesiniń tiregine, barlyq ortaazııalyq aımaq boıynsha kadrlardyń iri ustahanasyna aınaldy. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» búgingi sanyndaǵy «Tuńǵysh ýnıversıtet» atty maqalasynda jazyp otyr.
Basylymnyń atap ótýinshe, HH ǵasyrdyń kúrdeli 30-jyldarynyń basynda Qazaqstannyń halyq sharýashylyǵyna ulttyq kadrlar daıyndaý máselesi turǵanda Halyq Komıssarlar keńesi Almaty qalasynda Qazaq memlekettik ýnıversıteti - QazMÝ-dy uıymdastyrý týraly sheshim shyǵarady. Nátıjesinde 1934 jyldyń 15 qańtarynda oqytýshy-professorlar quramy týraly jáne alǵashqy 54 stýdentti fızıka-matematıkalyq jáne bıologııalyq fakýltetterge qabyldaýǵa buıryq shyǵaryldy. Artynan hımııa, shet tilderi jáne fılologııa fakýltetteri ashylyp, qazaq jastary úshin daıyndaý bólimderi uıymdastyrylady. Osy kúrdeli kezeńderde basshylyqta bolǵan tuńǵysh dırektor Fedot Trofımovıch Olıkov ózin joǵary mekteptiń talantty uıymdastyrýshy retinde tanytty.
«QazUÝ-dyń zamanaýı damý kezeńi Elbasynyń Qazaqstandy 2020 jylǵa deıin damytýdyń strategııalyq josparymen, «Qazaqstan-2050» strategııasynda qoıǵan jańa mindettermen tyǵyz baılanysty. Memleket basshysy atap kórsetkendeı, bilikti mamandardy daıyndaý eldiń ınnovatsııalyq-ındýstrııalyq damýymen sáıkes kelýi kerek. Joǵary bilim berý sapasy halyqaralyq eń joǵary talaptarǵa jaýap berýi qajet. Barlyq joǵary oqý oryndary álemniń úzdik ýnıversıtetteri reıtıngine enýge talaptanýy tıis. Elimizdiń jetekshi joǵary oqý orny retinde, QazUÝ Elbasy qoıǵan mindetterdi oryndaýǵa belsene kirisip, klassıkalyq ýnıversıtetten álemdik deńgeıdegi zamanaýı zertteý ýnıversıtetine aınalýdyń keń kólemdi baǵdarlamasyn iske asyrý jumysyn bastady. 2011 jyly ýnıversıtettiń keshendi qurylymdyq jetildirý jumystary bastalyp, klasterlik ádis negizinde fakýltetter damyp, kafedralar irilendirildi. Nátıjege negizdelgen basqarý júıesi belsendi júrgizilýde, ǵylym men ınnovatsııanyń damýyna, materıaldyq jáne ǵylymı-zerthanalyq negizderge, bilim berýge qajet jaǵdaı jasalýda. Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ joǵary halyqaralyq standarttarǵa jáne álemniń jetekshi joǵary oqý oryndarynyń oqý-bilim baǵdarlamalaryna saı negizdelgen eksperımentaldi bilim berý baǵdarlamalaryn jasaý bazasyna aınaldy. Maman daıarlaý úderisi pánaralyq oqytý bilikti tásildeme negizinde quryldy. Álemdik bilim berý júıesinde qabyldanǵan talaptarǵa jaqyndaı túsý bizdiń bilim berý baǵdarlamalarymyzǵa AQUIN jáne ASIN jetekshi sheteldik agenttikterden halyqaralyq akkredıtteý alýǵa múmkindik berdi. Halyqaralyq deńgeıde moıyndalýymyzdyń bir kórinisi ol qosdıplomdyq bilim berý baǵdarlamasynyń iske asýy boldy. Búginde QazUÝ dıplomy birneshe mamandyqtar boıynsha álemdegi bedeldi ýnıversıtetter deńgeıine jetti», - deıdi maqala avtory, atalǵan oqý ordasynyń rektory Ǵalym Mutanov.
***
«Nur Otan» partııasy azamattardyń muń-muqtajyn tyńdap, usynys-tilekterin eskerýde jańasha ádis qoldanýǵa kóshti. Keshe «Nur Otan» partııasynyń Ortalyq apparaty uıymdastyrǵan qoǵamdyq qabyldaýdyń onlaın formatynda ótýi - osynyń kórinisi, dep jazady «Egemen Qazaqstan» búgingi sanyndaǵy «Qoǵamdyq qabyldaýdyń jańa ádisi» atty maqalasynda.
Gazettiń jazýynsha, mundaı jańasha ádis arqyly azamattarǵa qyzmet kórsetý olardyń ýaqytyn únemdeýge de belgili bir deńgeıde yqpal etpek. «Qoǵamdyq qabyldaý bólmesiniń mundaı tájirıbesi ótken jyldyń 1 jeltoqsanynan bastap júzege asyryla bastaǵan. Sol kúni Elbasy, partııa Tóraǵasy Nursultan Nazarbaev arnaıy kelip, qoǵamdyq qabyldaý bólmesiniń jańa ǵımaratyn ashty. Búgingi tańda biz «elektrondy úkimet» arqyly halyqqa úlken múmkindik týǵyzyp otyrmyz. ıAǵnı, ár azamat eshqaıda shyqpaı, ortalyqqa kelmeı, beıne baılanysqa shyǵyp, ózin tolǵandyrǵan másele boıynsha partııanyń qoǵamdyq qabyldaý bólmesinde ótip jatqan memlekettik organdar basshylarynyń, Májilis depýtattarynyń qabyldaýlarynda bola alady, onyń kestesi «elektrondy partııanyń» portalynda jarııalanǵan», dedi «Nur Otan» partııasy Ortalyq apparaty qoǵamdyq qabyldaý bólmesi meńgerýshisiniń orynbasary Jumajan Qamkenuly.
Sonymen, keshe partııanyń qoǵamdyq qabyldaý bólmesine Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Tamara Dúısenova arnaıy kelip, áýelgi kezekte birqatar azamattarmen júzbe-júz kezdesip, olardyń talap-tilekterine qulaq túrdi. Atalǵan vedomstvo basshysynyń qoǵamdyq qabyldaýyna kelgen azamattardyń árqaısysyn san túrli másele tolǵandyryp, ártúrli saýal mazalaıdy eken. Máselen, mınıstr bul joly zeınetaqy, eńbekaqy, áleýmettik járdemaqy, áleýmettik materıaldyq kómek, jumysqa ornalasý, jeke kásip ashýǵa shaǵyn nesıe alý, múgedektik taǵaıyndaý, óndiristik jaraqat alǵan jumysshylarǵa tólenetin ótemaqy syndy máseleler tóńireginde jurtshylyqty tolǵandyryp júrgen saýaldarǵa jaýap berdi.
Sonymen qatar, bul kúni alǵash ret aımaqtarmen onlaın rejimi negizinde qabyldaý júrgizildi. Máselen, vedomstvo basshysy elimizdiń 3 óńiri - Aqmola, Aqtóbe jáne Qostanaı oblystarymen tikeleı baılanysqa shyǵyp, atalǵan óńirlerdiń 6 turǵynynyń talap-tilekteri men ótinishterin tyńdady. Onlaın baılanysqa shyqqan óńir turǵyndary elimizdiń «Zeınetaqymen qamsyzdandyrý týraly» Zańyna ózgerister engizý, eńbek ardagerleriniń dárejesi týraly zań jobasyn ázirleý, aýyl sharýashylyǵynda qyzmet atqarǵan zeınetkerlerdiń zeınetaqysyn ósirý, múgedek balalardyń kútimine qajetti áleýmettik kómek kórsetý týraly usynystaryn jetkizdi.
Azamattarǵa qoǵamdyq qabyldaý júrgizilgennen keıin T.Dúısenova muń-muqtajdarymen kelip, ótinish aıtqan azamattardyń máselelerin sheshý jóninde aımaqtyq organdarǵa birqatar tapsyrmalar berdi.
***
Búginde álem boıynsha soǵystyń túr-túsi kóp. Soǵys ta sandyq júıege túsken. Aqparattyq soǵys sonyń bireýi ǵana. Ol úgit pen nasıhattan, sana-sezimge áser etýden, júıkege salmaq salýdan turady. Bul týraly «Aıqyn» gazeti «Kıberqarý atom bombasynan da qaýipti» degen maqalasynda jazyp otyr.
«Al kıbersoǵys - jaqyn bolashaqta bolýy múmkin, qan tógilmeıtin, biraq qan tókkennen bir kem emes alapat soǵystyń túri. Adamzattyń damý satysynyń ósip bara jatqany sonshalyq, janyńyzdaǵy qarapaıym noýtbýktyń ózi kásipqoılardyń qolynda naǵyz qaharly qarýǵa aınalyp barady. Búginde kóp nárse kompıýter arqyly sheshiledi: munaı qubyrlaryndaǵy qysym, energetıkalyq júıeni turaqtandyrý, ushaqtardyń ushyp-qonýy, aýrýhanalar men jyldam qyzmet kórsetý oryndary, óndiris pen qarjy, áskerı qurylymdardyń jumysy degendeı, barlyǵy tikeleı kompıýterge táýeldi. Bir ǵana qaýipti vırýs arqyly osylardy isten shyǵarýdyń kádimgi qarýly soǵysqa qaraǵanda ekonomıkalyq jáne fızıkalyq zııany basym bolmasa, kem emes», - deıdi basylym.
Myna bir eksperımentke nazar aýdaryńyz. Kıbersoǵysqa 230 kompıýter paıdalanýshy qatynasqan tájirıbe júrgizilipti. Bári de - qorǵanys, qaýipsizdik oryndarynda jumys isteıtin óz salasynyń tisqaqqan mamandary. Eksperımentke qatysýshylar eldiń búkil energojúıesi men telefon baılanysyn isten shyǵarýdy piste shaqqan qurly kórmepti. Shabýyl jasaý barysynda basqa telefondarǵa belsendi túrde vırýstyq baǵdarlama jiberilip otyrǵan, olar basqalarǵa jibergen, olar taǵy da basqalarǵa degendeı. Nátıjesinde, júıe túsken salmaqty kótere almaǵan. Osy kıbersoǵystyń tájirıbesi kórsetkendeı, saýatty shabýyl jasalǵan jaǵdaıda AQSh-tyń qyryq mıllıon turǵynyn jarty saǵattyń ishinde jaryqsyz qaldyrýǵa bolatyny anyqtalǵan. Al buǵan qosymsha bir saǵattyń ishinde 60 mıllıon uıaly baılanys abonentiniń qolyndaǵy qalta telefonyn jaı ǵana plastmass oıynshyqqa aınaldyra salýǵa bolady eken. Taǵy bir saǵat ótken soń mundaı kózge kórinbeıtin shabýyl qarjy áleminiń ortalyǵyna jetedi eken. Eń soraqysy, mundaı shabýyl syrttan jasalmaı-aq, eldiń óz ishinen de jasala beretindigi. AQSh-tyń ulttyq qaýipsizdik salasynyń hatshysy moıyndaǵandaı, bul alpaýyt el mundaı kıberterrorızmnen qorǵalmaǵan eken. Barlyǵyn tehnıka iske asyrady degenmen, báribir adam faktorynsyz mundaı shabýyldy tolyqqandy júzege asyrý múmkindiginiń azdyǵy da dáleldengen.
Qazaqstanda da hakerlerdiń az emestigi, tutas mektepterdiń bary ras. Olar óz ishterinde shartty túrde «aqyldylar» men «aqylsyzdar» dep bólinedi. «Aqylsyzdar» júıeni buzýmen ǵana aınalysady. «Aqyldylar» júıeni buzyp qana qoımaı, ony qalaı qalpyna keltirýge bolatyny jóninde aqyl-keńes qaldyrady. Kez kelgen júıeni buzyp kirýge bolady, óıtkeni ony da jasaǵan jumyrbasty adam. Eń bastysy, aqparatty qorǵaý men hakerlik shabýylǵa der kezinde toıtarys bere bilý. Hakerler - kez kelgen baǵdarlamanyń uńǵyl-shuńǵylyn tap basatyn joǵary sanatty mamandar. Jalpy, bógdeniń bazasyn buzyp kiretin adamdar úshke bólinedi: hakerler, frıkerler, krekerler. Úsheýi de zańmen qýdalanady. Biraq hakerlerdiń utysqa shyǵatyn bir jeri, olar júıeni buzýmen qatar, qatyryp jóndep te beredi. Osy jerden aqparatty qorǵaýdy jetildirý (progress) shyǵady. Árıne, biz aıtyp otyrǵan máselege ár memlekettiń óz azamattaryn pornografııadan, qylmystyq, terrorıstik, ekstremıstik resýrstardan qorǵaý maqsatynda ınternetti qadaǵalaýy jatpaıdy. Ol - eldik turǵyda qolǵa alynatyn is. Bizdiń aıtyp otyrǵanymyz, kıberurylardyń jaıy.
