Keıingi 5 jylda aılyq alatyndardyń sany kemip, járdemaqy alatyndardyń sany artqan - sarapshy
«Bul halyqtyń aqshalaı tabysyn kóterýge baılanysty tuńǵysh qabyldanǵan baǵdarlama dep esepteýimiz kerek. Sebebi bizdiń qazirgi halyqtyń tabys deńgeıi tústi dep eseptese bolady. Bul jerde ataýly nomınaldy tabyspen naqty aqshalaı tabystyń ara jigin ajyratyp alýymyz kerek. Nomınaldy nemese ataýly tabys ınflıatsııany eskermeı esepteledi. Inflıatsııany eskerip eseptesek, bizdiń ınflıatsııany eskergendegi naqty aqshalaı tabys deńgeıi 3,1 paıyz boldy. Eń jaqsy kórsetkish 2011 jyly bolǵan – 8,7 paıyz. 2019 jyly bul kórsetkish 6,4 paıyz edi. Eń basty sebep – eldegi ekonomıkalyq ósimniń tómendeýi jáne ınflıatsııalyq kórsetkishterdiń artýy. Eger 2020 jyly ınflıatsııa 7,5 paıyz bolsa, 2021 jyly 8,4 paıyzdy quraǵan. Demek, osy jaǵdaıdyń sebebinen bizdiń aqshalaı tabysymyz tústi», - deıdi sarapshy.
Ekonomıkalyq zertteýler ınstıtýtynyń dırektory keıingi jyldary el tabysyndaǵy eńbekaqynyń úlesi azaıǵany da alańdaıtyn másele ekenin aıtady.
«2015 jyly halyqtyń aqshalaı tabysynyń ishindegi eńbekaqynyń úlesi 80 paıyz bolǵan. Qazir sol úles 60,5 paıyzǵa deıin tústi. Al áleýmettik transfert 2015 jyly 16,6 paıyz bolǵan. Qazirgi tańda, 2021 jyldyń úshinshi toqsanymen eseptegende 25 paıyzǵa deıin kóterildi. Bul taza aqshalaı tabysty eńbekpen taýyp jatqan adamdardyń ósimi tómendedi degen sóz. Bul memleket bıýdjetine qosymsha júkteme artady.
Jalpy bizde 8,8 mln adam jaldamaly jumys isteıdi. Sonyń 42,5 paıyzyn bilim, aýyl sharýashylyǵy salalaryndaǵy qyzmetkerler quraıdy. Sonda olardyń eńbekaqysy respýblıkalyq orta deńgeıli kórsetkishten 21,1 paıyz tómen. Áleýmettanýda «jumysy bar kedeıler» deıtin sanat bar. Jalpy eńbekaqysy 42 myń men 100 myń teńgeniń arasyndaǵy jumysta isteıtin adamdar osy sanatqa jatady. Olardyń úlesi – 32,7 paıyz. Osy obektıvti faktorlardyń bárin eskerip, memleket halyqtyń aqshalaı tabysyn joǵarylatýǵa baılanysty búgingideı qadamǵa baryp otyr», - deıdi zertteýshi.
Maman Prezıdenttiń halyqtyń aqshalaı tabysyn arttyrý baǵdarlamasyn daıyndaý týraly tapsyrmasy der kezinde berildi dep esepteıdi.
Jalpy atalǵan baǵdarlama 4 baǵytta jumys isteıdi. Birinshisi – halyqtyń eńbekpen tapqan tabysyn kóterý. Ekinshisi – aýqymdy jumyspen qamtýdy damytý arqyly halyqtyń tabysyn arttyrý. Úshinshisi – tabystyń tólem qabiletin qorǵaý. Tórtinshisi – aqparattyq túsindirý jumystary.
«Birinshi baǵyt boıynsha jaldanyp jumys isteıtin adamdardyń eńbekaqysy men eńbek ónimdiligin kóterý kózdelip otyr. Sonyń aıasynda óndiristik mashyqtardy damytý qolǵa alynady. Byltyrdan beri memlekettik josparlaý júıesine ózgeris engizildi. Sol boıynsha 9 ulttyq joba qabyldandy. Sol 9 baǵdarlamadaǵy jobalar boıynsha 2 mln jumys ornyn ashý josparlanǵan.
Kez kelgen tabystyń kólemi eńbek ónimdiligi arqyly artady. Eńbek ónimdiliginiń ósý qarqyny Qazaqstanda eńbekaqynyń ósý qarqynynan tómen. Sondyqtan baǵdarlamada bul másele de qaralǵan. Naqtyraq aıtsaq, óńdeý ónerkásibindegi tehnologııalyq deńgeıi joǵary, eksportqa, ımportqa baǵyttalǵan jobalardyń tıimdiligin arttyrýǵa qosymsha qarajat bólinedi. Ol «Qazaqstan damý banki» jáne «Ónerkásipti damytý qory» arqyly iske asady. ıAǵnı eńbek ónimdiligi joǵary 23 myń jumys orny qalyptasady», - deıdi Baýyrjan Muqan.
Sarapshynyń sózine qaraǵanda, baǵdarlamada aýyldyq jerlerde jumyspen qamtý sharalary kózdelgen.
«Ósimdik sharýashylyǵy men mal sharýashylyǵyn, jeke bıznesti damytýǵa baılanysty jeke qosalqy sharýashylyqtar men saýda oryndarynyń arasyndaǵy deldaldardy qysqartýǵa baǵyttalǵan sharalar qolǵa alynady. Bul iste Jambyl oblysynyń tájirıbesi basqa óńirlerge taratylady. Aýyldaǵy jumyssyzdardy agrarlyq quzyretterge oqytý da kózdelip otyr. Ótkizý kooperatsııalary jandandyrylady. Sýarmaly jerlerdi damytý arqyly jumys oryndaryn kóbeıtý jobasy jáne bar. Osylardyń báriniń kómegimen aýyldarda 50 myń januıalyq bıznes nysanyn qurý josparlanyp otyr.
Óńirlerde ınjenerlik-ınfraqurylymdyq nysandar kúrdeli jóndeýden ótedi. Qosymsha qarajat ta bekitilgen. Soǵan sáıkes jumys oryndarynyń sany artady.
Sondaı-aq mıkro jáne shaǵyn kásiporyndardyń orta bıznes deńgeıine kóshýin yntalandyrý sharalary iske asady. Shaǵyn jáne orta bıznesti jergilikti bıýdjet esebinen qoldaý boıynsha jeke baǵyt júrgiziledi», - dedi ınstıtýty dırektory.
Sondaı-aq, ol halyq tabysynyń tólem qabiletin arttyrý baǵyty boıynsha azyq-túlik qaýipsizdigi týraly da aıtyp ótti.
«Bul jerde ımportqa táýeldilikti azaıtý úshin otandyq óndiristi damytýǵa basymdy berilgeli otyr. Qazir ıportqa qanshalyqty táýeldimiz, ımportalatyn taýardyń qanshasyn ózimizde óndire alamyz degen sııaqty esep joq. Sondaı taldaýdyń algorıtmi ázirelenedi.
Áleýmettik mańyzy bar taýarlardyń tapshylyǵyn boldyrmaýǵa jiti baqylaý engiziledi. Mysaly, kómir temirjol tuıyǵynan halyqqa deıin jetkenshe deldaldar baǵany birneshe ret kóteredi. Osyny boldyrmaý úshin «iKomek», «Indraıver» sııaqty baǵdarlama ázirlenedi. Aqparattyq túsindirý jumystarynyń basty qaǵıdasy halyqqa balyq bermeı, qarmaq berýge baǵyttalady», - dedi Baýyrjan Muqan.
