Keıde ózimniń ultym basqa ekenin umytyp ketemin - ýkraın qyzy
Olga Osıpchýk úshin juma kúni baýyrsaq, shelpek pisirý jastaıynan qalyptasqan daǵdy. 32 jastaǵy kelinshektiń ákesi – qytaı, anasy ýkraın ultynan. «Al, men bolsam qazaqpyn deıdi», - eki balanyń anasy.
Abaı, Muqaǵalı Maqataev syndy birtýar tulǵalardyń óleńderin jatqa oqıdy. Tipti, «Kózimniń qarasy» ánin shyrqap, beıneklıp te túsirgen.
«Ortamyz qazaq boldy. Sabaq oqyǵanda ájemizden orys tilinde ǵana kómek alatynbyz. Ol kisi qazaqsha bilmedi. Tilim shyqqaly qazaqsha sóıleımin. Keıde, tipti basqa ult ókili qazaqsha sóılep jatsa, myna kisi qazaqsha sóıledi ǵoı dep tańǵalyp qarap qalatynym bar. Ózimniń ultym basqa ekenin umytyp ketemin keıde», - deıdi Olga.
Jastaıynan qazaq tilinde sóılep ósken Olga Shahtınsk qalasynda týǵan. Qarqaraly aýdanyna qarasty Qoıandy aýylynyń mektebin támamdaǵan. Sońǵy jyldary Astana qalasy ákimdiginde jumys istegen. Túrli baıqaýlarda jeńiske jetken. Bos ýaqytyn monolog oqyp, poezııa álemimen ótkizýdi qalaıtynyn aıtady.
Taǵy bir qyry – qazaqtyń kıeli dombyrasyn da meńgerip alǵan. Qazirgi tańda shertpe kúıdiń sheberleri qaldyrǵan mol murany sanasyna sińirip júr. Jaqyn kúnderde onǵa jýyq kúıdi úırenip, oryndamaq nıette.
«Balbyraýyn» kúıin oryndaǵym keledi. Qazirgi tańda «Jastar bıi» kúıin úırenip júrmin. Jastaıymnan dombyra tartýǵa qushtarlyǵym bar», - deıdi Olga Osıpchýk.
Keıipkerimiz búgingi tańda kommýnaldyq mekemelerdiń birinde eńbek etedi. Qazaqy salt-dástúrdi berik ustanǵan ýkraın qyzynyń endigi maqsaty – áleýmettik jeli arqyly Alash zııalylary qaldyrǵan murany jas urpaqqa nasıhattaý.