«Kereký» deý qazaq tilin qorlaý» - baspasózge sholý
***
«Sengiń kelmese de amal ne, senýge kónesiń. Ǵasyrlar boıǵy dástúrli taǵamymyz túrlerin jappaı daıyndaý, ejelden qasıetti azyǵymyzdy óndirýdi ıelený endi sheteldikter enshisine kóshipti. Qymyzdan bastap qurt, jentke deıin. Birer kún tatylmasa túske kiretin áıgili qazy-qarta, jal-jaıa da alystan ákelinetin bolypty. Ashyp aıtqanda, apyr-aý, mynaý bizdiń baıyrǵy asyl asymyz ǵoı deıtin eshteńe qalmaı barady eken. Aı-kúnniń aman-saýynda bárinen aıyrylyp otyrǵanymyzǵa ne joryq?.. Pálenbaı tonna et, pálenbaı tonna sút óndiredi delinetin sharýashylyqtardyń ónimderi qaıda? Álde básekelese almaı ma? Nemese ózgeniń jyltyraǵyna áýestik jeńip júr me? Áıteýir, bul syrdyń basy-qasyndaǵylar bolmasa basqalarymyzǵa túsiný qıyn.Al túsiný tipti qıyndaı túsýi taǵy bar. Keshe álemdik ǵalamtor habarlary ishinen jylqy etin Kanadada óndiretini, bir bóligin qaıda deısiz ǵoı, bizge, Qazaqstanǵa jóneltýi málim bolyp qaldy. Sıyr eti Argentınadan, qoı eti Mońǵolııadan tasylýyn estýshi edik. Jylqy eti de alystan ákeline bastaýyna jetippiz. Shúkir, qınap bara jatqan qysylshań jaǵdaı joq sııaqty edi, munshalyqty kiriptarlyqqa nege kirdik. Túsinip kórińiz»,-dep jazady «Egemen Qazaqstan» basylymy «Kanadadan... soǵym keled i» degen maqalada.
Osy gazettiń búgingi sanynda «Kereký» deý qazaq tilin qorlaý» degen maqala berilgen. «Keıingi kezde Pavlodar qalasynyń ataýyn ózgertip, qazaq tilinde qate qalyptasqan «Kereký» ataýyn qaıta berý kerek degen pikirler aıtylyp júr. Menińshe, osy pikirdi qoldap júrgen avtorlar tarıhqa úńilip, qazaqtyń jer-sýǵa, eldi mekenge ataý berýiniń zańdylyǵy men tapqyrlyǵyn eskere bermeıdi. Qazaqta «Kereký» degen sóz eshýaqytta bolmaǵan, eshbir sózdikte mundaı sóz joq»,-dep jazady Geografııa ınstıtýtynyń aǵa ǵylymı-qyzmetkeri, QR Úkimeti janyndaǵy memonom komıssııasynyń múshesi Slamqul Ábdirahmanov bul maqalada.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, ústimizdegi jyly 35 myń 53 túlek memlekettik bilim tapsyrysymen tegin bilim alý múmkindigine ıe bolady. «Bul ótý balyn jınaǵan talapkerlerdiń bar bolǵany jartysy ǵana, qalǵan jartysy oqýyn óz qaltasynan tóleýge májbúr. Sonymen, qazaqstandyq JOO-larda bakalavrıattyń baǵasy qansha?»,-dep jazady maqala avtory. Batysta bedeldi sanalatyn medıtsına mamandyqtary qazaqstandyq oqý oryndarynda da eń qymbat mamandyqtar qatarynda eken. Máselen, Qaraǵandy memlekettik medıtsına ýnıversıteti talapkerlerdi ózderine shaqyra otyryp, jylyna 621 500 teńge tóleýdi usynady. Al Asfendııarov atyndaǵy Qazaq ulttyq medıtsına ýnıversıtetinde bilim alý odan da qymbat - jylyna 800 000 teńge. «Premıým» tizimine kiretinderge - halyqaralyq qatynastar, ekonomıka jáne quqyq fakýltetteri jatady. Máselen, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-da olardyń quny 635 800 teńgege teń. Halyqaralyq bıznes akademııasy da arzan emes - munda bilim alý úshin 597 myńnan (quqyq fakýltetine) 707 000 teńgege deıin (ekonomıka fakýlteti) shyǵyndalý qajet. Halyqaralyq bıznes ýnıversıteti (UIB) bolashaq ekonomısterge 455 000 teńgelik planka qoıǵan, «Turan» bolsa - 390 000 teńge. Mansabyn halyqaralyq qatynastarmen baılanystyrýdy jáne Súleımen Demırel atyndaǵy ýnıversıtette bilim alýdy sheshken stýdentter anaǵurlym kóbirek tóleýge májbúr - 825 000 teńge. Abylaı han atyndaǵy halyqaralyq baılanys jáne álem tilderi ýnıversıtetiniń «Halyqaralyq qatynastar» fakýlteti úshin bir jyldyq oqý quny - 600 myń teńge. Dál osy oqý ornynda júrip, Qytaı Halyq Respýblıkasy joǵary oqý ornynyń da dıplomyn qosa alǵyńyz kelse, onda 650-700 myń teńge tóleýge týra keledi. «Halyqaralyq qatynastar» mamandyǵy Turar Rysqulov atyndaǵy QazEÝ-de - 325 000 teńge. Sońǵysy halyqaralyq baılanys mamandyǵymen birge halyqaralyq quqyqtaný mamandyǵyn qosa usynady.
***
«Alash aınasy» basylymynyń búgingi nómirindegi «Oı-kókpar» aıdarynda «Ártúrli qylmysqa baılanysty qyzmetinen bosatylǵan memlekettik qyzmetkerlerdiń «qara tizimin» jasaý kerek pe?» degen másele talqyǵa tústi. Keshe ǵana jaýapsyzdyq tanytyp jumystan bosatylǵan, memlekettik máselege salaq qaraǵan, qyzmet babyn asyra paıdalanǵan, jemqorlyq jasap isti bolǵan sheneýniktiń kóp uzamaı tanys pen dosty aldyǵa salyp, kelesi bir mekemeniń basyna órmelep shyǵyp alatynyn jıi kóremiz. Bul kórinis bıliktiń ımıdjine de keri áserin tıgizeri anyq. Jýyrda ǵana Qyrǵyzstan prezıdenti Almazbek Atambaev jumystan qýylǵan memlekettik qyzmetkerlerdiń «qara tizimin» jasaý týraly zań jobasyn maquldady. Zań jobasynda Qyrǵyzstan Respýblıkasy memlekettik kadr qyzmetine memlekettik qyzmetke saı bolmaı, jaǵymsyz áreketke jol bergeni úshin jumystan shyǵarylǵan adamdardyń tizimdemesin jasaý bekitilgen. Mundaı zańdyq talaptar Qazaqstanda da joq emes. Alaıda sol talaptardy kúsheıtip, atqarylýyn qatań qadaǵalap, «qara tizim» qurastyrýdyń qajeti bar ma? Sarapshylardyń bul týraly pikiri ártúrli. Osy máselege qatysty belgili saıası sholýshy Zamır Qarajanov «ıá» jaýap berse, al bul pikirmen mulde kelispeıtinin bildirgen «Táýekelderdi baǵalaý» tobynyń jetekshisi Dosym Sátpaev «joq» dedi. Qos maman pikiriniń tolyq nusqasyn gazet betinen oqı alasyzdar.
Osy basylymda «Jomarttyǵy sor bolǵan dalamdy aıtaqyrǵa aınaldyrǵan zaman-aı» atty maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr.
Qazirgi tańda álem jurtshylyǵyn shóleıttený protsesi alańdatyp otyr. Jáne bul másele jyldan-jylǵa ózektiligin arttyryp keledi. Aıtaqyrǵa aınalǵan jerdi kórgende kezinde atalmysh alqaptardyń jaınaǵan kelbeti kórkem ólke bolǵanyna sengińiz kelmeıdi. Árıne, mundaı keleńsiz kórinis tabıǵı qubylys saldarynan oryn alady. Degenmen, adamzat balasynyń jat ádetteri osyndaı jaǵdaıǵa alyp keldi. Qazaq elindegi shóleıttený degende eń aldymen Aral teńiziniń taǵdyry oıǵa oralary anyq. Ótken ǵasyrdyń 70-jyldaryna deıin teńiz tabany tartylyp, sonyń saldarynan 2,5 mln gektar jer jasyl jelek óspeıtin aıtaqyr boldy. Іlgeride tolqyny jaǵaǵa soǵyp, aıdyny kóz ushynda turatyn kórkem ólkeniń qas qaqqandaı qysqa ýaqytta surqaı kórinis basyna tústi. Árıne, onyń zalaly jaıly talaı márte aıtyldy da, baspasóz betterinde qanshama márte jaryq kórdi de. Endigi áńgimeniń aýany «biz shóleıttený protsesine qanshalyqty qarsy tura alamyz» degen saýalǵa jaýap izdeý bolyp turǵany belgili. Oǵan qarsy turmasaq, aldaǵy ýaqytta onyń jalǵasa beretini barshaǵa aıan. Ǵalymdardyń aıtýynsha, elimizdiń shamamen 75 paıyzǵa jýyǵy ekologııalyq turaqsyzdyǵy joǵary aımaqtardyń qataryna jatqyzylady.
