Kemel Toqaevtyń 95 jyldyǵyna oraı: «Soldat soǵysqa ketti»
Romannyń bas keıipkeri Muhamed bar-joǵy on segiz jasynda alapat soǵysqa attanǵan jap-jas qazaq jaýyngeri elden, jerden tym jyraqtaǵy joıqyn maıdannyń qaq ortasyna baryp túsedi. Osylaısha, áli aldynan talaı shyǵar ot pen sýdy keship úlgirmegen saryaýyz soldattyń joryǵy olardy ákele jatqan eshelonǵa tutqıyldan shabýyldaǵan jaý ushaqtarynyń mazaq bombalary men oqtarynyń astynda qalǵan sátinen bastalýynyń ózi oqyrman boıyn tez jınatady. El demekshi, Muhamedtiń týǵan elinde búkil áýletinen - áke men shesheden, aǵa men qaryndastan eshkim qalmaǵan. Qazaq dalasynda qoldan uıymdastyrylǵan joıqyn ashtyqtan shoshyna qashyp, dúnıeniń túkpir-túkpirine bosyp ketken qalyń halyqtyń ishinde Jetisýdyń Qaratal boıyndaǵy qutty mekenderin amalsyz tastap shyqqan Muhamedtiń de áýleti bar edi. Alaıda, adam balasy úshin barsha ǵalamdaǵy eń qýatty tiregi - taban tirep turǵan týǵan jerinen amalsyz bezinip, jat jurtta panasyz qalǵandyqtan, aqyry úıirilgen zulmat qoımastan túbine jete, bir otbasy túgel apatqa ushyrap, Muhamed pen onyń aǵasy ekeýi ǵana balalar úıinen bir-aq shyqqan. Shyǵarmada osy sumdyq oqıǵa syrttaı ǵana baıandalyp, búkil bir halyqtyń oıranyn shyǵarǵan orasan tragedııa kezdeısoq oqıǵalardyń saldaryndaı, tym qysqa, syrttaı baıandalyp ótken. Bul túsinikti de - óıtkeni qylyshynan qan tamǵan keńestik tsenzýra kezinde mundaı genotsıd ashtyq týraly ashyq aıtýǵa qatań tyıym salynǵany málim. Soǵan qaramastan, avtor óz áýletiniń basynan ótken aýyr jaıtty amalyn taýyp áńgimelep ótýi arqyly búkil ult basyndaǵy náýbetti aıtýynyń ózin úlken batyldyq dep qabyldaǵanymyz abzal.
Muhamedtiń aǵasy bolsa, maıdanǵa budan buryn attanyp, kóp uzamaı erlikpen qaza tabady. Sóıtip, búkil bir januıadan jalǵyz basy qalǵan jaıaý ásker Muhamed endigi aldynan tosqan kezekti alyp synaq - alapat aıaýsyz soǵysqa boıyndaǵy barlyq kúsh-jigeri, qaırat-qýatyn sarqa jumsap, qaımyqpas qaharymen kirisedi.
Áke-shesheniń aıaly alaqanyn sezine almaı, januıalyq jylylyqtan zorlyqpen ajyratylǵan óńsheń jetimder jınalǵan balalar úıindegi jan baǵýdyń, tiri qalýdyń qatygez, qatal synaǵynan, rasynda, týǵan aǵasynyń janynda bolýynyń da septigimen shyńdalyp ósken Muhamedtiń soǵystyń sát saıynǵy úreıinen seskene qoımaýy da sondyqtan. Alǵashqy sátterden-aq bólekshe batyldyǵymen, órshil ójettigimen kózge túsken jas soldat bólimshe komanıdıri dárejesine de tez taǵaıyndalady. Deı turǵanmen, soldattyń, ıaǵnı avtordyń óziniń qan maıdan arasynda júrip jazǵan Kúndeligi negizinde dúnıege kelgen osynaý shynshyl shyǵarmada keńestik áskerdiń jasampaz erligi, jaý ataýlyny jaıpap kete beretin joıqyn qudyreti, ásker ataýlynyń barlyǵynyń qyp-qyzyl patrıottyǵy jónindegi kózjumbaılyq qurǵaq maqtaý, joqty bardaı etip burmalaýlar múlde kezdespeıdi. Kerisinshe, qyzyl ásker qatarynda, tipti komandır deńgeıindegi Vlasov, Gromov sııaqty alaıaq sumdardyń aram áreketteri, qyryq jerden qyrǵyn bolyp jatsa da, pıǵyly buzyq jandardyń pasyq nıetteri qalmaıtyny, aqyry solardyń qataryndaǵylardyń el ishine iritki salýy, otanyn tastap basqynshy jaý jaǵyna shyǵýy tárizdi baryp-turǵan satqyndyq beıneleri ashyq áshkerelenedi.
«Soldat soǵysqa ketti» romanynyń mazmuny bas keıipkerdiń tikeleı basynan ótken oqıǵalar tizbeginen turǵanymen, ony tutas jelini quraıdy deýge kelmeıdi, ıaǵnı bir sıýjettiń óristep, shıratyla kelip, aqyrynda sheshimi tarqatylatyn ádettegi kórkem shyǵarmalardan bolmysy bólek. Bul túsinikti de. Óıtkeni soǵys taqyryby bolǵandyqtan, apta, aılar turmaq, erteń, tipti dál qazirgi sátte ne bolyp ketetinin eshkim bilmeıdi. Sondyqtan búkil roman birneshe qaterli de qaýyrt áskerı operatsııalardyń júzege asyrylýy: nemis áskeri basyp alýǵa jantalasa umtylǵan strategııalyq mańyzdy bıiktikti bar joǵy jeti jaýyngerdiń janqııarlyqpen bermeı ustap turýy, endi birde, tereń jaý tylynda qalǵan tank ekıpajyn qutqarý, batalondardy jaý qorshaýynan alyp shyǵý, tipti ishki dıversııalyq áreketterge qarsy barlaý jumystaryn júrgizý tapsyrmalaryn oryndaý kezindegi qarapaıym soldattar men komandırlerdiń is-qımyly, minez-qulyǵy men bolmysyn boıamasyz, ashyq hám naqty baıandaýmen erekshelenedi. Osyndaı árbir tapsyrmany oryndaý ústinde Muhamed jańa ǵana janynda júrgen, bir jutym sýdy bólip iship, bir shylymdy kezek tartyp, áńgimelesip otyrǵan qandykóılek joldastarynan aıyrylady. Aman qalý úshin, qasyńdaǵylardy joǵaltpaý úshin sát saıyn ajal oǵyn seýip jatqan dushpanyńdy joıý kerek. Bul jerde tastaı bekingen qaırat-jigermen qatar, aıanbas qatygezdiksiz bolmaıdy. Soǵys degenniń de shyndyǵy sol qatygezdik qoı, anyǵynda. Dese de, biz oq pen ot keship júrgen jaýynger Muhamedtiń urys dalasyndaǵy is-qımyldarynan, boıynan, baýyrmaldyq, adamgershilik, ádildik, qasıetteriniń jıi kýási bolamyz. Ol jaý ushaǵyn atyp túsirgen jaýynger Meıirmanovtyń erligin surqııalyqpen paıdalanǵysy kelgen aramzalarǵa ashyq qarsy shyǵyp, erliktiń shyn ıesin qorǵaýy, urys dalasynda osaldyq tanytqan Demın sııaqty qatardaǵy soldatqa janashyrlyq tanytyp, arashalap qalýy, óz ómirin qaýipke baılap qorshaýda qalǵan otrıadtardy qutqarýy taǵysyn taǵylar.
Eń surapyl soǵystyń ishinde eki minez, eki dúnıe, eki álem qatar tura alýy túsinikti. Onyń biri - etiń turmaq, súıekten ótetin syzdy okop, aldyńda, tóbeńde ajal tógip antalaǵan bitispes jaýyń, sóıte tura - árbir soldat-pendeniń shyr etip dúnıe esigin ashqan týǵan jeri, ymyrt qushaǵynda múlgigen tymyq dala, onyń aınakólinen kóterile ushqan qaz-úırektiń qanatynyń symsyly, alysta qalǵan týǵan aýylynyń tylsym demi kóz aldynan ketpeı, udaıy esine túseri kámil.
Sarbaz Muhamed te urys saıabyrsyǵan bir sátterde oıǵa ketip, jıi muńǵa batady, el-jurtyn, atamekenin ańsaıdy, ákeniń qamqorlyǵynan, ananyń meıiriminen tym erte aıyrylsa da, ásirese birge eseıip er jetken jalǵyz aǵasyn sheksiz saǵynady. Iá, shyǵarmanyń kózben júgirtip ótetindeı jeńil oqylmaıtyny, oıly, salmaqty, álbette muńdy ekendigin aıtýymyz da sondyqtan.
Bir kezde bala bolsa da, balalyq shaǵy bolmaǵan Muhamed ómirdiń aşy dámin molynan tatqanymen, týǵan eline, halqyna degen mahabaty men adaldyǵy joǵary. Sodan bolar, urys ústinde, jaýǵa attanar sátinde alystan jemtigin kórgen dala qyranyndaı, kózi kek otyna tola taısalmaı shúıligedi.
«Soldat soǵysqa ketti» romany soǵys ataýlynyń adamzat úshin orasan opat ekendigin, adam ómiriniń árdaıym qyl ústinde turǵandaı tym álsiz qorǵansyzdyǵyn, qatygezdik pen qııanattyń josyqsyzdyǵyn, mundaıda «qanǵa - qan» qaǵıdaty ústemdik qurǵanymen, dese de naǵyz azamat úshin gýmanızmniń, kisilik pen izgiliktiń eshqaıda joǵalyp ketpeýi qaǵıdasyn málimdeıtin, demek qansha qyrǵyn bolsa da, arǵy ata-babalardan muralyqpen jetetin tektilik, paıym-parasat, adamdyq qasıetterdi tý etip ustaǵanda ǵana, adam balasynyń almaıtyn, qamaly, jeńbeıtin qıyndyǵy bolmaıtyndyǵy týraly uly senimge bastaıtyn, eskirmeıtin aqıqat týyndy der edik.
Muhtar Káribaı
