«Kelimbetov meńzegen bir-eki oıynshy kim?» - baspasózge sholý
***
«Qazaq handyǵy tarıh sahnasyna shyqqanda oǵan qyzmet etken til - qazaq tili boldy, óıtkeni, bul til - osy handyqty quraǵan qańly, qypshaq, alshyn, arǵyn, naıman, kereı, jalaıyr, taǵy basqa da rý-taıpalar sóıleıtin til edi. Qazaq tili atalǵan rý-taıpalardy bir-birimen tabystyratyn uıytqy handyqty quraǵan kúshterdiń biri bolǵan deımiz. Sonymen qatar, bul til qatynas quraly ǵana emes, handyqtaǵy jurtshylyqtyń (adamdardyń) mádenı-rýhanı talabyn óteıtin tolyqqandy ádebı til. Til bul sıpatqa handyq qurylǵan kezden buryndary ıe bola bastaǵan. Óıtkeni, til jáne onyń ózi nemese qarapaıym til, ádebı til, aýyzsha til, jazba til degen túrleri bir sátte, bir jylda paıda bolmaıtyny málim», - dep jazady «Egemen Qazaqstan». Osy jaıynda tolyq bilgińiz kelse, gazettegi «Qazaq handyǵy kezindegi qazaq tili» atty kólemdi maqalany oqyp shyǵyńyz.
Bas basylymda «Bıýdjet qarajaty qatań baqylaýdy qajet etedi» degen materıal berilgen. Aqordada Memlekettik hatshy Gúlshara Ábdiqalyqovanyń tóraıymdyq etýimen Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń janyndaǵy Sybaılas jemqorlyqpen kúres máseleleri jónindegi komıssııanyń otyrysy bolyp ótti. Otyrystyń kún tártibine sáıkes, bıýdjet qarajatyn «Aq bulaq» pen «Bıznestiń jol kartasy - 2020» baǵdarlamalaryn iske asyrý baǵytynda ıgerilýi barysynda sybaılas jemqorlyqqa qarsy jasalǵan sharalar talqylandy. Otyrysty ashqan sózinde Memlekettik hatshy Prezıdenttiń álemniń joǵary damyǵan 30 eliniń qataryna enýdi kózdegen «100 naqty qadam» Ult josparyn iske asyrýǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamalardy oryndaýǵa jumsalatyn bıýdjet qarajatyna qatań baqylaý qoıýdy tapsyrǵanyn atap ótti. Memleket halyqtyń ómir sapasyn jaqsartýǵa jáne kásipkerlikti damytýǵa qolaıly jaǵdaılar jasaýǵa baǵyttalǵan aýyz sýmen qamtamasyz etý jáne «Bıznestiń jol kartasy - 2020» baǵdarlamalaryn iske asyrý úshin iri mólsherde qarjy bólýde. Al jasalǵan taldaýlar baǵdarlamalardy júzege asyrý barysynda bıýdjet qarajatyn jumsaýda sybaılas jemqorlyqtyń qaýip-qateri joǵary bolatynyn kórsetti, deı kelip, Memlekettik hatshy osy salalardaǵy baqylaý jumystaryna qatty nazar aýdarý kerektigin eskertti. Sonymen qatar, memlekettik organdar nazaryn jer qatynastary salasynda sheshimder qabyldaýdyń aıqyndyǵyn qamtamasyz etý boıynsha qosymsha uıymdastyrýshylyq-quqyqtyq tetikter ázirleý, jalpy halyqqa elektrondyq pishimde memlekettik qyzmet kórsetý aıasyn keńeıtý qajettigine nazar aýdardy. ***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, «Nur Otan» partııasynyń qoldaýymen Býrabaı baýraıynda uıymdastyrylǵan búrkitshilerdiń ІІ Halyqaralyq festıvali óz máresine jetti. Oǵan ár elden kelgen, qyran quspen ań aýlaýdyń qupııa-syryna qanyq jıyrmaǵa jýyq qusbegi qatysty. Osy sharaǵa jıylǵan jurtshylyq kók seńgirine samǵaǵan qustarmen birge qııaldaryn sharyqtatyp, qıqý salyp, ulan-asyr emotsııaǵa bólendi. Qazaqstan, Ózbekstan, Qytaı, Mońǵolııa, Reseı, Qyrǵyzstan sekildi on memlekettiń 20-ǵa tarta búrkitshisi bar ónerlerin ortaǵa saldy, baqtary men baptaryn qatar synady. Eń aldymen, olar qusbegilik jaraqtaryn jasandyryp kórsetti. Kelesi aınalymda qusyn kókke erkin ushyryp, qolǵa shaqyrdy, qyran qustyń úıretilý, jattyǵý deńgeıin pash etti. Odan keıin shyrǵaǵa saldy, sońynda qoıan qaqtyrdy. Osy barlyq synnan súrinbeı ótken astanalyq qusbegi, ataqty búrkitshi Kúntýǵan Toqtybaıdyń balasy Serikbek Kúntýǵanuly top jaryp, bas júldeni oljalady. Ekinshi orynǵa tarazdyq Jalǵas Ákimbekov kóterilse, aqmolalyq búrkitshi Oljas Bekhojın úshinshi tuǵyrǵa taban tiredi. Osy jaıynd «Festıvalda búrkitshi shyǵady ańǵa...» atty maqaladan tolyq oqı alasyzdar.
Osy basylymda « Qaıtarymsyz grant alyp, máseleni sheshti» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Jańashyldyǵymen jurtshylyqty tańdandyratyn Astanada taǵy da bir tyń tehnologııa kúndelikti tirshiligimizge enip otyr. «Aster Lab Solitions» JShS-y damyǵan Eýropa elderinde qoldanylatyn dárilerdi saqtaý men tabýdy jáne satýshynyń janyna jetkizýdi júzege asyratyn avtomatty tehnologııany usynǵan edi. Oǵan zamanaýı jetistikterdi júzege asyrýmen aınalysatyn «Astana Innovations» AQ-y qarjylaı qoldaý bildirip, alǵashqysyn qoldanysqa engizip te kóripti. Atalǵan avtomat arnaıy sóreler, ındıkatorlyq shamdar jáne taǵy da basqa tetikterden turatyn stellajdary bar qabyrǵalyq shkaf túrindegi apparat bolyp tabylady. Bul qurylǵy dári-dármektiń shtrıh-kody arqyly qajetti aqparatty oqıdy, apparatta ornyn kórsetedi jáne dári-dármekti izdegen kezde, onyń ornalasqan jerin arnaıy jaryqpen habarlaıdy. Degenmen, taıaýda tyǵyryqqa tirelgen kásiporyn «Damý» kásipkerlikti damytý Qory» AQ-tyń Astana qalasy boıynsha aımaqtyq fılıalyna shyǵyp, «Bıznestiń jol kartasy - 2020» baǵdarlamasy arqyly 3 mln teńge kóleminde qaıtarymsyz grant ala otyryp, máseleni sheshipti. Keshe «Damý» qorynyń basshylyǵy aqparat quraldarynyń ókilderimen birge elordadaǵy memlekettik qoldaýdyń kómegimen kásibin jolǵa qoıǵan kásiporyndardyń jumysymen tanysyp shyqty.
Sonymen qatar «Aıqyn» gazetinde «Kelimbetov meńzegen bir-eki oıynshy kim?» degen maqala basyldy. Ótken aptanyń sońynda Ulttyq bank tóraǵasy Qaırat Kelimbetov málimdeme jasap, jýrnalısterdiń «teńge-dollar baǵamynyń mol mólsherde aýytqýlaryn qalaı túsinýge bolady?» degen suraǵyna «Bul - bir-eki «oıynshynyń» quıtyrqy áreketi. Biraq biz teńgeniń asa iri kólemde qusyzdanýyna jol bere almaımyz. Sol maqsatpen satylymǵa eki ret dollar massasyn shyǵardyq» dep jaýap berdi. «Biz buǵan deıin de teńgeniń qunsyzdanýy múmkindigi joq ekenin naqty dáleldermen ǵylymı negizdep, oqyrmanǵa túsindirgen bolatynbyz. Bul joly Ulttyq bank tóraǵasy meńzegen «bir-eki oıynshy kim jáne olar ne isteı alady?» degen suraqqa jaýap berýdi jón kórdik», - dep jazady maqala avtory.
***
«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Mádenıet jáne sport mınıstri Arystanbek Muhamedıulymen aradaǵy suhbat «Ana tilimiz - arymyz, narymyz» degen taqyryppen berilgen. «Shynymen de, termınologııa salasynyń damýymen qatar, jekelegen kemshilikterdiń oryn alyp otyrǵandyǵy ras. Ózderińizge belgili, kez kelgen sózdik - bul avtorlyq eńbek. Sózdikter, negizinen, qurastyrylatyndyqtan, avtordyń jeke ustanymymen tikeleı baılanysty. Al bizdiń maqsatymyz - ár termınniń olarǵa qoıylatyn talapqa sáıkes bir uǵymdy bildirýi, bir tildik birlik ǵana bolýyn qamtamasyz etý. Osy rette termınderdi retteý, birizdendirý baǵytynda Úkimet janyndaǵy Respýblıkalyq termınologııa komıssııasynyń otyrystarynda múmkindiginshe kóbirek termın bekitip, solardyń negizinde salalyq termınologııalyq túsindirme sózdikter ázirlenýi, olardy qoldanysqa engizý qajet. Búgingi tańda Sh.Shaıahmetov atyndaǵy Tilderdi damytý respýblıkalyq úılestirý-ádistemelik ortalyǵy tarapynan Termınkomda qaralatyn termınderge lıngvıstıkalyq saraptama jasaý, termınderdiń defınıtsııasyn anyqtaý, salalyq termınologııalyq anyqtamalyqtar ázirleý jumystary qolǵa alynyp otyr. Termınkom sheshimderin kópshilik quptaıtynyn eskersek, bul jumystar termınderdi birizdendirýge yqpal etetini anyq. Termınologııa komıssııasynyń sheshimderi, óz kezeginde, respýblıkalyq BAQ-tarda, «til.gov.kz» portalynda jarııalanady. Aldaǵy ýaqytta qazaq tili termınderiniń biryńǵaı elektrondyq bazasyn qurý josparlanǵan jáne termınderdi ǵalym, mamandarmen birge jan-jaqty taldap, talqylap, bir sózben aıtqanda, súzgiden ótkizip baryp, sapaly termınderdi ǵana bekitý úshin termınologtar men aýdarmashylar pikir alysatyn elektrondyq alań qurý kózdelýde», - deıdi mınıstr.