«QazMunaıGaz» UK basshysy dızel otyny tapshylyǵyn joıý boıynsha tapsyrmalar berdi
Sapar barysynda M.Myrzaǵalıev salaǵa jaýapty basshylardyń basyn qosyp, jıyn ótkizdi. Jıynda «PetroQazaqstan Oıl Prodakts» JShS (PQOP) prezıdenti Erbolat Qojabaev zaýyt jumysynyń barysy men nátıjelerin, óndiristik baǵdarlamanyń oryndalý jaıyn jáne keler jylǵa shegerilgen josparly jóndeý jumystaryna daıyndyq týraly esep berdi.
Onyń sózinshe, qazir «PetroQazaqstan Oıl Prodakts» kompanııasy josparly túrde jumysyn atqaryp, qajetti kólemde munaı ónimderin óńdeýde. Al jóndeý jumystaryn keler jylǵa shegerý qandaı da bir qıyndyqtar týǵyzbaıdy.
«PetroQazaqstan Oıl Prodakts» JShS aǵymdaǵy jyly 6 mln 142 myń tonna munaı ónimderin óńdeý josparlanyp otyr. Jyl basynan bergi jeti aıda 3,6 mln tonna munaı óńdeldi. Bul rekordtyq kórsetkish deýge bolady. Ótken jylǵa qaraǵanda 1 mln tonnaǵa artyq óńdeldi. 1,2 mln tonnaǵa jýyq benzın, 1,1 mln tonna dızel otynyn shyǵardy. Sondaı-aq, 204 myń tonna avıaotyn jáne basqa da munaı ónimderin óndirdi. Bıylǵy qarasha aıynda josparlanǵan jóndeý jumystaryn qazirgi naryqtaǵy jaǵdaıǵa baılanysty kelesi jyldyń orta tusyna qaldyryp otyrmyz. Al 2021 jyly osyndaı kezeńde zaýyt 2,7 mln tonnaǵa jýyq munaı óńdep, 1 mln tonnadan astam avtobenzın shyǵarǵan bolatyn. 779 myń tonna dızel otynyn, 149 myń tonna áýe kerosınin óndirgenin atap ótken jón»,- dedi Erbolat Qojabaev.
Jıynda «QazMunaıGaz» basshysy Shymkent munaı óńdeý zaýytynyń turaqty jumys istep turǵanyn alǵa tartyp, qazirgi ýaqytta óndiristik baǵdarlamany tolyq oryndap otyrǵanyn atap ótti. Dızel otynyn óndirý josparyn 1100 tonnadan asyra oryndap kele jatqanyn jetkizdi.
«Janar-jaǵarmaı naryǵyndaǵy kúrdeli jaǵdaıdyń basty sebepteri retinde kórshi eldermen baǵa dısparıtetin jáne Qazaqstanda óndiriletin munaı ónimderin úlken kólemde quıyp áketý, sonyń ishinde dızel otynyn zańsyz áketý jaǵdaılaryn keltirýge bolady. Osyǵan baılanysty ýákiletti memlekettik organdar Qazaqstan shekarasy mańynda baqylaýdy kúsheıtýge jáne el aýmaǵynan munaı ónimderin zańsyz shyǵarýdy toqtatý máselesine qatysty shuǵyl túrde túbegeıli shara qoldaný kerek», - dedi Maǵzum Myrzaǵalıev.
Aıta keteıik, qazirgi ýaqytta elimizdegi úsh munaı óńdeý zaýyty da joǵary qýatynda jumys istep tur. Munaı ónimderin shyǵarý jónindegi bekitilgen josparlardy tolyq oryndaýda. Al, Shymkent zaýyty munaı ónimderiniń jóndeý jumystaryn keler jylǵa shegerýi elimizdegi tapshylyqty joıýǵa zor múmkindik beredi. ıAǵnı, dızel otynyn óndirý boıynsha bıylǵy qyrkúıek aıynyń jospary 70 myń tonnaǵa, al jyl qorytyndysy boıynsha 20 myń tonnaǵa asyra oryndalady.
Alaıda elimizde janar-jaǵarmaıdy zańsyz áketý jaǵdaılary toqtamasa, munaı óńdeýshilerdiń bul jumystary eshbir nátıje bermeıdi. Qazir tapshylyq máselesimen arnaıy qurylǵan komıssııa aınalysyp jatyr. Tekserý qortyndysyna sáıkes naqty sharalar qolǵa alynatyn bolady. Bul rette Maǵzum Myrzaǵalıev zaýyt basshylyǵyna «QazMunaıGaz» óńdeý blogymen birlesip, ýákiletti memlekettik organdarǵa joldaý úshin munaı ónimderin zańsyz shyǵarý máselesi tóńireginde qajetti materıal daıyndaýdy tapsyrdy.
«Zaýyt basshylyǵyna PQOP-tyń turaqty jáne apatsyz jumysyn qamtamasyz etýdi, óndiris baǵdarlamasynyń jáne barlyq kórsetkishterdiń oryndalýyn tapsyramyn. Sondaı-aq, qyzmetkerlerge qolaıly eńbek etý men turmystyq jáne saýyqtyrý jaǵdaılaryn jasaý boıynsha áleýmettik saıasatty júzege asyrýdy odan ári jalǵastyrý qajet. Úshinshiden, keler jylǵy josparly jóndeýge osy bastan daıyndyq júrgizilýi kerek. Tórtinshiden, «Qazaqstan Temirjoly» kompanııasymen tasymal jaǵyn der kezinde qamtamasyz etý máselesin pysyqtaýdy mindetteımin»,- dedi «QazMunaıGaz» UK AQ basqarma tóraǵasy.
Jıynda, sonymen qatar munaı ónimderin ýaqtyly jóneltý jáne logıstıka boıynsha seriktestermen ózara tıimdi is-qımyl máselesin baqylaý men uıymdastyrýdy kúsheıtý qajettiligi aıtyldy.
Sapar barysynda Maǵzum Myrzaǵalıev Túrkistan oblysynda «SAÝTS-OIL» JShS salyp jatqan K-5 motor otynyn shyǵaratyn kómir hımııasy jáne munaı hımııasy kombınattaryn da aralady. Kásiporyndar basshylyǵy QMG Basqarma tóraǵasyna eki kombınat ta munaıdan bólek gaz kondensatyn, munaı shlamyn, sondaı-aq kómir men torf óńdeýge múmkindik beretin tehnologııalardy tanystyrdy.
