Qazir jańa dep tanylǵan ádistemelerdiń kópshiligi Ahmet Baıtursynov eńbekterinen bastaý alady
* * *
Ahmet Baıtursynuly – qazaq tilin meńgertýdiń ádistemesiniń negizin qalaǵan ǵalym-ádisker ekendigin búgingi urpaqqa qaldyrǵan ádistemelik muralarynan belgili. Uly ustazymyzdyń óz zamanynda qarapaıym qazaqtyń saýatyn ashqan «Álippe», «Saýat ashý», «Tilashar» t.b. oqý-quraldary kúni búginge deıin ádistemelik jáne tiltanymdyq turǵydan óz mánin joımaǵan qundy eńbekter ekeni daýsyz. Ǵalymnyń «Ádis – kerekshilikten shyǵatyn nárse. Ádistiń jaqsy-jaman bolmaǵy jumsalatyn ornynyń kerek qylýyna qaraı» degen sózderi árbir pedagogqa buljymas qaǵıda bolary sózsiz.
Búgingi bilim berý keńistiginde sheteldik jáne otandyq ádiskerler «Syn turǵysynan oılaý» tehnologııasy, «Insert» strategııasy sııaqty taǵy basqa oqytýdyń túrli ádisteriniń erekshelikteri men ustanymdaryn aıqyndap kóterip júr. Ótkenge barlap qarasaq, búgingi jańashyl dep tabylǵan oqytý tehnologııalarynyń Ahmet Baıtursynulynyń joǵaryda atalǵan eńbekterinen bastaý alatynyn atap ótken jón bolar. Buny biz ǵalymnyń óz zamanyndaǵy balalar men eresekterdiń saýatyn ashýǵa arnalǵan oqý quraldarynan da, shaǵyn maqalarynan da ańǵaramyz. Máselen, Ahmet Baıtursynulynyń bastaýysh mektepterine arnalǵan «Álipbıi» (Jańa qural) oqýlyǵyn jazýda kórnekilik, túsiniktilik, júıelilik, ómirmen baılanystylyq, t.b. dıdaktıkalyq ustanymdardy, damyta oqytý ıdeıasyn basshylyqqa alǵanyn anyq ańǵarýǵa bolady. Sebebi, avtor bul eńbekte bilim belgili bir júıemen, retpen berilýin eskerip, balaǵa áli keletin bilimdi ǵana usynǵan. Balanyń oılaý qabiletin damytýmen qatar, olardy is-áreketke jattyqtyrý qajettigin de eskergen.
Qazirgi tańda eresekterdi oqytatyn oqytýshylar men mektep muǵalimderi jalpy bilim berýdiń eń utymdy tásili retinde Blým taksomonııasyn basshylyqqa alady. Blým taksomonııasynyń 6 túrli erejesi kez kelgen aqparatty úıretýdiń eń utymdy tásilderi retinde tájirıbede dáleldenip júr. Sebebi Blým taksomonııasynyń
· bilý – maǵlumattar men aqparattardy eske túsirý;
· túsiný – jańa ıdeıany túsiný, ondaǵy negizgi ıdeıalardy salystyrý, sıpattaý;
· qoldaný – jańa bilimdi túrli nusqada paıdalaný;
· taldaý – dáıekter men sebepterge baılanysty aqparatty tekserý jáne jikteý;
· jınaqtaý – aqparattardy júıeleý;
· baǵalaý – aqparat boıynsha qorytyndy jasaý jáne jumys sapasyn baǵalaý» sııaqty 6 erejesi syn turǵysynan oılaýda, ıaǵnı oılaý daǵdylaryn qylyptastyrýda, jetildirýde sony ádistemelerdiń biri delinedi.
Bir qyzyǵy, osy Blým taksonomııasyndaǵy tanymdyq úderisiniń eń qarapaıymnan bastap kúrdelige birtindep ótý barysy jaıynda óz zamanynda san jyldar buryn aıtylyp ketken A.Baıtursynulynyń eńbekterinen bastaý alady. Aǵartýshy ádisker «Ana tiliniń ádisi» atty maqalasynda ana tilin úıretý ádisterin bylaısha bóledi:
1) Keı ádisterdiń negizi qosý, jınaý bolady, barsha ol negizdi ádister jalpylaý (sıntez) nemese jıylyńqy ádis tep atalady.
2) Keı ádisterdiń negizi taldaý, aıyrý bolady. Ol negizdi ádisterdiń biri jalqylaý (analız) nemese aıyryńqy ádis dep atalady.
3) Keı ádistiń negizinde qosý da, taldaý da bolady. Ondaı ádister jalqylaýly-jalpylaýly nemese aıyryńqy-jıylyńqy dep atalady.
ıAǵnı, ǵalym úırenýshige daıyn aqparatty bergennen góri, aldyna qoıylǵan máseleni zertteýine, taldaýyna jáne salystyrýyna, oı tolǵaýyna jáne baǵalaýyna múmkindik berý asa mańyzdy dep kórsetedi. Bul kategorııalar qazaq tilin oqýlyqtaryn qurastyrýda da, sabaq ázirlemelerin jasaýda da basshylyqqa alǵan jón.
Sondaı-aq, Ahmet Baıtursynulynyń bul eńbeginde qazirgi ádistemede bilim alýshynyń fýnktsıonaldyq saýattylyǵyn qalyptastyrý, damytý maqsatynda sóıleý áreketteriniń 4 túri (jazylym, oqylym, aıtylym, tyńdalym) arqyly tildi meńgertýdiń ádisteri jaıynda oı-pikirlerin de tabýǵa bolady. Ǵalym «úıretýdi» óner dep baǵalaıdy. «Úıretý óner bolǵan soń, ana tilin úıretý – bul da óner. Olaı bolsa ónerlerde bolǵan syndar munda bolmaq» – degeni sózsiz aqıqat. Ádisker til úıretýge mynalardy jatqyzady: 1) oqylym – oqý úıretý; 2) jazylym – jazý úıretý; 3) aıtylym – sóıleý úıretý.
Sóıleý áreketiniń tórt túri Ahmet Baıtursynulynyń «Oqý quralynyń» ón boıynda kezdesedi. Máselen, oqylym áreketi býyndap oqý, tutas oqý arqyly; jazylym áreketi sózderdi býyndaý, tasymaldaý, kóshirý, qurastyrý, sózden sóz týdyrý arqyly; aıtylym áreketi suraqtarǵa jaýap berý arqyly; tyńdalym áreketi jańyltpashtardy este saqtap, jatqa jazý arqyly júzege asyrylady.
Búgingi tańda qazaq tilin oqytýda jazbasha tildegi sózderdiń aýyzsha tildegi qatynasy eskerilmeı jatady. Bilim alýshylar árip pen dybysty ajyrata almaı, bir úılesimmen, bir yrǵaqpen aıtylatyn sóz tirkesterin jazba tildegi nusqamen aıtatyn dárejege jetken. Aýyzsha til men jazba tildegi normanyń araqatynasy jaıynda Ahmet Baıtursynulynyń eki bólimnen turatyn «Til jumsary» men «Oqý quralynda» baıandalǵan. Ádisker-ǵalym ótilgen maǵlumattardy aýyzeki tiline jeńil de qysqa aýyzsha saýaldarmen bekitýdi de esten shyǵarmaǵan. Mysaly, 1) árip pen dybys bir me? 2) qaısysy kórinedi, qaısysy estiledi ? 3) uqsas dybystardyń áripteri uqsas bola ma?
Ǵalym «Jaza bilý úshin tildegi dybystardy tanı bilý kerek. Ol dybystarǵa arnalǵan áripterin tanı bilý kerek. Tanyǵan áripterin jaza bilý kerek. Jazǵan áripterin dybysymen ataı bilý kerek» dep árip pen dybysty aıyrýdyń ádis-tásilderin naqty mysaldarmen kórsetedi.
Sonymen qatar qazirgi tańda dástúrli oqytýdan jańartylǵan bilim mazmunyna aýysqan bilim berý júıesinde «bilim alýshylardyń alǵan bilimderin kúndelikti ómirde qoldaný» qaǵıdasy basshylyqqa alynyp júr. Oqytýdyń bul júıesi de Ahmet Baıtursynulynyń «Baýlý mektebi» atty maqalasynda» baıandalady: «Óli oqýdan» kóri «tóte oqý» beretin bilim jandyraq. «tóte oqýdan» góri «kórneki oqý» beretin bilim jandyraq, «baýlý» beretin bilim bərinen de jandyraq. «Baýlý» asylynda daǵdyly
shaǵyndaǵy tipti «bala oqytý» emes, tirshilik isine tigileı
túsirý».
Osylaısha qazirgi jańashyl dep tanylyp júrgen tehnologııalardyń túr túrin ǵulama aǵartýshynyń eńbekterinde kórinis tabady. Budan biz san jyldar boıy jurtshylyqqa usynylmaı, ádil baǵalanbaı kelgen Ahmet Baıtursynulynyń oqý aǵartý salasyndaǵy ádisteriniń ómirsheńdigine kóz jetkizýimizge bolady.
