Qazaqy saltty dáripteıtin múmkindikterdi jibermeýge tyrysamyz – Iordanııa ýnıversıtetiniń oqytýshysy
Bul týraly Iordanııa, Reseı, Túrkııa, Arab Ámirlikteri sııaqty álemniń birneshe memleketinde bilim alyp, jumys istep, sol elderdiń salt-dástúr, mádenıetimen etene tanys Iordanııa ýnıversıtetiniń oqytýshysy, jerlesimiz Baǵdagúl Musany sózge tartqan edik.
Siz birneshe memlekette ómir súrdińiz, ol elderde Naýryzdy qalaı qarsy alady?
Túrkııada Naýryz merekesin ár aımaq ózinshe atap ótedi. Men oqyǵan bes jylda Ankarada túrki elderiniń ortaq jasaǵan memlekettik deńgeıdegi resmı is-sharalary bolmasa Qazaqstandaǵydaı halyqtyń toılaǵanyn kórmeppin. Múmkin eldiń basqa aımaqtarynda Naýryzdy atap ótetin shyǵar, biraq el astanasynda ondaıdy baıqamadym. Biraq Ahmet Iasaýı Ýnıversıtetiniń Ankaradaǵy ókilettigi bolyp tabylatyn Ahmet Iasaýı bilim oshaǵynda sol kezde Ankaranyń ár túrli ýnıversıtetterinde magıstratýrada, doktorantýrada oqyp júrgen qazaq stýdentteri jáne sol mekemede qyzmet atqaryp júrgen túrik azamattary bolyp kishigirim deńgeıde atap ótetinbiz. Degenmen jańa aıtyp ótkenimdeı, atap ótetin keıbir aımaqtarynda naýryz merekesi túrikterdiń, dálirek aıtqanda kók túrikterdiń, temir taýdy eritip, Ergeneqonnan shyǵýymen baılanystyrylyp, kóp jerde temir soǵylyp, ot jaǵylyp ottyń ústinen attaıtyn ádet-ǵuryptary basym. Odan basqa mal soıylyp, as beriletin, bir-birine syılyq tartý etetin ádetteri de bar.
Al Taıaý Shyǵys elderiniń bárinde bolmaǵandyqtan, tek Iordanııa týraly ǵana aıta alamyn. Iordanııada turyp jatqanyma 10 jyldaı boldy. Naýryzdy bul jaqta da toılanǵanyn kórmedim. Túrkııada keıbir aımaqtarynda toılanatynyn biletinmin. Al Iordanııada múldem toılanbaıdy. Sondyqtan biz, osy jaqta turyp jatqan qazaqtar ne bolmasa Iordanııanyń ár túrli ýnıversıtetterinde bilim alyp jatqan qazaq stýdentter bolyp kishigirim deńgeıde atap óteýge tyrysamyz.
Shetelde júrip qazaqy salt-dástúrden qol úzip qalǵan joqsyz ba ?
Otbasymda qazaqtyń bar saltyn ustanýǵa múmkindik bola bermeıdi, degenmen qoldan kelgenshe ustanýǵa tyrysamyn. Mysaly, úsh balamdy qyrqynan shyqqanǵa deıin kúnde birde tuzdy, birde sabyndy, birde terige emdik qasıeti bar shóp qaınatyp, sýyna alma-kezek shomyldyryp, maılap-sylap, jaýyryny jabysyp qalmasyn, moıny tez qataısyn, bulshyq etteri bos bolmasyn dep anamnan kórgen jattyǵýlarymdy jasap ósirdim. Bul ádetti túrikterde de, arabtarda da kezdestirmedim. Qyryq kún boıy osylardy jasaǵanyma tań qalatyn. Ekinshi balam táı-táı basyp júre bastaǵanda Qazaqstanda edik, tusaýyn kestik. Balalarymdy anamnan estigen qarapaıym besik jyrymen áldılep uıyqtatynmyn. Osylaı az da bolsa qolymyzdan kelgenshe ádet-ǵuryp, salt-dástúrimizdi saqtaýǵa tyrysamyz.
Ýnıversıtette qazaqy salt-dástúrimizdi dáripteıtin múmkindikterdi jibermeýge tyrysamyz. 2017 jáne 2018-jyldary ýnıversıtette bolǵan shet eldik stýdentterdiń jármeńkesine qatysyp, kıiz úıimizdi tigip, ulttyq kıimderimiz, buıymdarymyz, taǵamdarymyzdy tanyttyq. 2018 jyly mamandyǵyma baılanysty túrki respýblıkalary men Iordanııa arasyndaǵy mádenı qarym-qatynasty nyǵaıtý, túrki respýblıkalaryn jergilikti halyqqa tanytý maqsatymen ótkizgen úlken is-shara kópshiliktiń kóńilinen shyqty. Osy jerdegi Qazaqstan, Túrkııa, Ázerbaıjan elshilikteri, Ózbekstan konsýldyǵy, Qyrǵyz stýdentteriniń at salysýymen ótkizilgen is-sharada da kıiz úı tigip, ulttyq buıym, kıim, taǵamdarymyzdy tanytyp, asyq atý, qol kúres, arqan tartý sııaqty ulttyq oıyndarymyz oınatylyp, utqan jandarǵa syılyqtar, qazaq táttileri taratyldy.
Ýnıversıtette jasalǵan osy is-sharalardyń barlyǵynda Qazaqstannyń Iordanııadaǵy Elshiliginiń qoldaýyn erekshe atap ótkim keledi. Taǵy bir esimde túsken jaı - 2019 - jyly dombyranyń qulaǵynda oınamasam da, ózim qyzmet atqaryp jatqan shet tilder fakýltetinde ótken is-sharada qazaqtyń dombyrasyn tanytyp, kúı tartqanym bar.
Túrki mádenıeti degen sabaǵym boıynsha da basqa túrki halyqtarymen qosa qazaq halqynyń da mádenıetin tanystyrý maqsatymen ótkizgen qorytyndy sabaǵym stýdentterimde umytylmastaı iz qaldyrdy degen oıdamyn.
Ókinishke qaraı, pandemııa kesirinen bıyl Naýryzǵa qatysty merekelik is-sharalar toqtatyldy.
Al pandemııaǵa deıin Naýryz merekesin qalaı qarsy aldyńyz?
Ótken jyldardy aıtatyn bolsaq, 2016-2018-jyldary arasyndaǵy Naýryz merekesine toqtalsaq bolady. 2016-jyly Iordanııa Ýnıversıtetinen ruqsat alyp, ýnıversıtettiń arnaıy osyndaı is-sharalarǵa arnalǵan kógaldy baqshasynda toılaǵan bolatynbyz. Basym kópshiligi Iordanııanyń ár túrli ýnıversıtetinde bilim alyp júrgen qazaq stýdentteri men keıbir osynda turyp jatqan qazaqtar bolyp at salysqanbyz. At shaptyryp, kókpar tartpaǵanymyzben naýryz kójemizdi pisirip, naýryzǵa saı dastarqan mázirin jasap, dombyrada án aıtyp, kúı tartyp, qol kúres, arqan tartys sııaqty ulttyq oıyndar oınadyq. Stýdenttermen toılaǵan osy merekeden basqa 2017 jyly jergilikti elshilik tarapynan uıymdastyrylǵan Naýryz toıyn atap ótpeske bolmas. Kıiz úıimiz tigilip, ulttyq taǵamymyz pisirilip, án aıtylyp, kúı shertilip, osynda júrgen qazaqtardyń basy qosylyp bir marqaıyp qalǵanymyz ras.
Elimizdi, ulttyq tamaǵyn, adamdaryn saǵynasyz ba ?
Iıa, árıne. Elin, kindik qany tamǵan týǵan jerin saǵynbaıtyn adam, onyń ishinde qazaq bolmaıdy dep oılaımyn. 15 jasymnan týǵan aýylymnan jyraqta júrip, saǵynysh degen sezimge boıyń úırengendeı bolǵanymen báribir de eldi saǵynasyń. Týǵan jerdiń qadirin bilý úshin múmkin osyndaı saǵynysh sezimi kerek te shyǵar...
Ulttyq taǵamdardyń bárin Iordanııadan tabý qıyn, degenmen qoldan kelgenshe aýyldan qazy ákelgende qazy qosyp pisirilgen et taǵam, tary, talqan, aýyldyń sary maıy, qurt-irimshik sııaqty ulttyq taǵamdar dastarqan mázirimizde oryn alady. Joldasym qazyny menen artyq jaqsy kóredi. Mánti, túshpara, palaý, (soǵym soımasaq ta :)) qýyrdaq pisirip turamyz. Odan basqa baýyrsaq, qytyrlaqpen sútti shaı ishemiz. Ózim aıran (kefır) uıytamyn. Balalarym baýyrsaqpen aıran ishkendi unatady. Negizi joldasym da, balalarym da qazaqtyń ulttyq taǵamdaryn súısine jeıdi.
Sózimniń sońynda elimizdiń naýryz merekesi qutty bolsyn deı otyryp, elimiz aman, jurtymyz tynysh bolsyn, kógildir aspanymyzdy esh ýaqytta bult torlamasyn, jer dúnıeni meńdegen indetten aman-esen shyǵaıyq degen izgi tilegimdi bildirmekpin.
