«Qazaqy oıýmen bezendirilgen kilemge suranys joǵary» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda densaýlyq saqtaý salasynyń úzdigi, táńiri qalaǵan dáriger, altyn qoldy hırýrg, kásibı akýsher-gınekolog Elmıra Jaqyshevamen aradaǵy suhbat berilgen. «Kesar tiligi - eń ejelgi, sondaı-aq, qazirgi zamanda álemde neǵurlym jıi qoldanylatyn akýsherlik operatsııanyń biri. Biraq, tabıǵı bosanýda qandaı da bir kedergiler bolsa, bosandyrýdyń osy balamaly tásilinen basqa jol joq. Ol árbir jaǵdaıda qatań medıtsınalyq kórsetkishter boıynsha jáne jeke túrde sheshiledi. Bul rette, barlyq yqtımal qaýip dárejesin eskerý kerek. Balany kesar tiligimen alý jónindegi shyǵarylǵan oń sheshim áıel men náresteniń densaýlyǵy úshin tabıǵı bosaný úderisinen bolatyn joǵary qaýip jaǵdaı kezinde qabyldanady. Sońǵy on jylda birqatar faktorlar kesar tiligi jıiliginiń ósý sebepterine tikeleı áser etti. Máselen, birinshi ret bosanatyn jasy kelgen áıelder sanynyń, kúrdeli aýrýlar jıyntyǵy nemese jatyrynda tyrtyǵy bar, biraq kelesi júktilikti josparlaıtyn áıelder sanynyń, sondaı-aq, qosalqy reprodýktsııa ádisteriniń kómegimen júkti bolǵan patsıentter sanynyń kóbeıýinen. Bul rette barlyq kórsetkishterdiń absolıýtti jáne salystyrmaly bolyp bólinetinin atap ótken jón. Absolıýtti kórsetkishter - eger tabıǵı bosandyrý múmkin bolmaı, ana men balanyń ómirine qaýip tóngende. Mundaı jaǵdaıda kesar tiligi máselesi talqylanbaıdy, qarsy kórsetkishter men qajetti jaǵdaılar esepke alynbaı-aq oryndalady. Hırýrgııalyq aralasý týraly sheshimdi barlyq faktorlar negizinde akýsher-gınekolog dáriger qabyldaıdy», - deıdi Elmıra Jaqasheva. Bul suhbat «Áıel baqytynyń ǵajaby - bala súıip, ana ataný...» degen taqyryppen basyldy.
Osy basylymda «Ońtústiktegi oraq» atty maqala berilgen. Ońtústikte oraq qyzǵan shaq. Jalpy, darhan dalasy da, shóli men shóleıti de, qyp-qyzyl qumy da, asqaraly taýlary men qyrmyzy qyrattary da qyzyqtyratyn ózgeshe óńirińizde bıylǵy egin oraǵynyń erekshelikteri barshylyq. «Ońtústik dıqandarynyń qabaǵynda qalyń kirbiń joq. Kúzdik bıdaı men arpanyń dáni aýyńqyrap ketse de, ár gektarynan 11-12 tsentnerden ónim jınalatynyna senimdi. Ysyrapqa, yrǵalyp-jyrǵalýǵa jol bermeı, tap-tuınaqtaı tirlik jasap jatyr. Shilde basynda jappaı oraq bastalǵan. Aıdyń ortasy aýa oblystaǵy 196 myń gektar masaqty daqyldyń 50 myń gektardaıynyń ónimi jınaldy. Oblystyq aýyl sharýashylyǵy basqarmasy basshylarynyń málimdeýine qaraǵanda, 245 myń tonna astyq qambaǵa quıylady dep josparlanýda»,-dep jazady gazet.
***
«Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, qazaqstandyqtar kelesi jyldan bastap, uıaly baılanys operatorlarynyń «quly» bolmaıdy. Keshe el Úkimeti «mobıldi quldyq» dep atalatyn qubylysty joıǵaly otyrǵandaryn jarııalady. Astanada Óńirlik dostastyqtyń baılanys ákimshileri basshylarynyń keńesi óziniń 49-otyrysyn ótkizgen bolatyn. Mundaı jıyn elimizde alǵash ret uıymdastyrylyp otyr. Oǵan TMD-ǵa qatysýshy elderdiń aqparattandyrý jáne baılanysqa jaýap beretin mınıstrleri men agenttik basshylary, sondaı-aq Qytaı, Ulybrıtanııa, Koreıa, Polsha, Túrkııanyń ókilderi qatysty. Otyrysta sóz alǵan Úkimet basshysynyń birinshi orynbasary Baqytjan Saǵyntaev Qazaqstanda azamattarǵa 2015 jyldan bastap «uıaly telefon nómirin porttaý qyzmetin paıdalaný» múmkindigi beriletindigin málimdedi. ıAǵnı qarapaıym tilmen aıtqanda, qazaqstandyqtar bir uıaly baılanys operatorynan ekinshisine kóshkende, nómirin aýystyrmaýyna da bolady. Bul jaıynda «Mobıldi quldyqtan qutylasyz» degen maqalada tolyq berilgen.
Osy basylamda «Bal Tekstıl» JShS-nyń dırektory Talǵat Júnisbekulymen aradaǵy suhbat «Qazaqy oıýmen bezendirilgen kilemge suranys joǵary» atty taqyryppen jarııalandy. «Jyldyq qýattylyǵy - 15 mln. sharshy metr kilem jáne 8000 tonna polıpropılen kilem jibin óndirý. Qazirgi josparymyz boıynsha, shyǵarylǵan ónimniń 60 paıyzy ishki naryqqa, 40 paıyzy eksportqa baǵyt talǵan. Bolashaqta jumys ornyn berý múmkindigimiz 700 adamdy quram a q . Jobamyzdyń negizgi úsh kezeńine sáıkes, birinshi kezeńde kilem fabrıkasy tolyqtaı qurylysy aıaqtalyp, jobaǵa salynǵan ınvestıtsııa quny 940 mln teńgeni qurady. Bul kezeńde 2,3 sharshy metr kilem buıymdaryn óndiremiz. Qazirgi tańda 150 jumys orny ashyldy», - deıdi T. Júnisbekuly.
***
«Ekspress-K» gazetiniń búgingi sanynda «Prodam ýchastok na Lýne. Torg ýmesten» degen maqala berilgen. Kýpondyq jeńildikterdiń qazaqstandyq tanymal saıtynda Aıda, Marsta, Venerada jáne ózge de planetalarda jer telimderi satylatyndyǵy habarlanǵan. Jer seriginde 30 sotyq ýchaskeniń qunyn halyqaralyq deńgeıde jumys isteıtin alǵyr pysyqtar 2 250 teńgege baǵalaǵan kórinedi. Jerge uqsas planetalarda osyndaı qarjy kólemine 60 sotyq ýchaskeni alýǵa bolady eken.
