Qazaqtyń úrkinshilik tarıhy týraly Úndistandaǵy derek: tatar shapqynshylyǵynan keıin bolmaǵan mońǵol kóshi

ASTANA. QazAqparat – Búgin Mádenıet jáne sport mınıstrligi Arhıv isteri jáne qujattamany basqarý komıtetine qarasty Qoljazbalar jáne sırek kitaptar ulttyq ortalyǵynda «Qıly zaman kóshi – qujattyq derekterde» atty halyqaralyq ǵylymı-tanymdyq dóńgelek ústel ótti. Onda qazaqtyń úrkinshilik tarıhyna qatysty Úndistanda tabylǵan tyń derekter týraly sóz boldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Aıta keterligi, ǵylymı izdenister nátıjesinde, qazaq halqynyń jerinen aıyrylyp, talaı aýyr kezeńdi bastan keshirip, ejelgi turaǵynan údere kóshken kezeńderine qatysty mańyzdy derekter Úndistan Ulttyq arhıv qorlaryndaǵy qujattardan anyqtalǵan. Qytaıdyń Altaı jáne Barkólden bastalǵan kósh Gansý, Shynqaı, Tıbet, Úndistan, Pákistan jerlerinen turaq tappaı aman qalǵan ór rýhtylarymyz týysqan Túrkııa eline qonystanǵany belgili.

Tarıhı derekter boıynsha, Qytaı ımperııasynan qysym kórgen qazaqtar Tıbet asyp, Úndistanǵa ótýdi kózdeıdi. Sol joly Úndi elinen tabylǵan qujattar qıly zaman kóshine qatysty tyń derekter qataryna jatady.

Dóńgelek ústelde keltirilgen derekterge súıensek, HH ǵasyrdyń orta sheninde Qytaı ımperııasynan qysym kórgen Altaıdaǵy qazaqtar Tıbetti basyp, Gımalaı ústirtin asqan kezde 1941 jyly 3000 qazaq Úndistanǵa jetedi.

Úndistan ulttyq arhıvinde bosyp kelgen qazaqtardyń kóshi týraly «Kashmırge tatar shapqynshylyǵynan keıin bolmaǵan erekshe kerýen, mońǵol halqynyń kóshi keldi», dep kórsetilgen eken.

«Qarasha aıynyń sońyna qaraı Kashmırge tatar shapqynshylyǵynan keıin bolmaǵan erekshe kerýen, mońǵol halqynyń kóshi keldi. Musylmandar, erler, áıelder men balalar, olar ishinara dinı jáne saıası sebepterge baılanysty, sonymen qatar ekonomıkalyq yńǵaılylyqty izdep Úndistanǵa keldi. Olar Kashmırge 4000 jylqy, 3000 túıe jáne 2000 qoımen jetti», - delingen naqty derekterde.

Sonymen qatar qujattarda, 1948 jyly 14 aqpanda Kalkýttadaǵy Qytaıdyń Bas konsýldyǵy «Kashmırge 1941 jyly Shyńjań ólkesinen 3000 qytaılyq qazaqtar keldi, olar Úndistannyń aýa raıyna beıimdelmegendikten aýrýlardan jáne basqa da sebeptermen qaıtys boldy. 1943 jyly shamamen 500 qazaq Bhopal shtatyndaǵy bosqyndar lagerine ornalastyryldy» delingen qundy derekter de kezdesedi.

Halyqaralyq dóńgelek ústelge onlaın qatysqan Túrkııanyń Ystanbul qalasy Mımar Sınan kórkem óner ýnıversıtetiniń professory Ábdýaqap Qaranyń aıtýynsha, Altaıdan bastalǵan osy qaraly kóshtiń eń alǵashqy kezdegi adam sany týraly boljamdar ártúrli.

«Sonyń ishindegi eń az kórsetkishi - 18 000 adam. Olardyń ólgeni bar, jolda qalyp qoıǵany bar, Úndistan shekarasynan ótkeni - 3036 adam. Qazaqtar Úndistan jerine jetken soń da aýa raıy jaqpaı 2000-ǵa jýyǵy qaıtys bolǵan. Atalǵan elde 12 jyl turyp, keıinnen Túrkııaǵa jetkeni 1800 ǵana adam eken», deıdi ol.

Soǵan qaraǵanda bul qasiretti kóshte árbir on adamnyń tek bireýi ǵana Anadoly jerine jetken kórinedi.