«Qazaqtyń toıyn reformalaý qajet pe?» - baspasózge sholý
***
Táýelsizdik jyldarynda elimizde ornyqqan naryqtyq qatynastardan týyndaǵan jańa ekonomıkalyq ahýal jaǵdaıynda áleýmettik-eńbek máselelerin retteıtin negizgi qural áleýmettik seriktestik bolyp tabylady. Qazaqstan kásipodaqtary elimizdegi reformalardyń alǵashqy kezeńinen bastap-aq áleýmettik seriktestikti memleket, jumys berýshi jáne jumys isteýshiler arasyndaǵy ózara tıimdi múddelerdi is júzine asyrýdyń naqty múmkindigi retinde qabyl aldy. Búginde elimizdegi myńdaǵan eńbekkerlerdiń múddesin bildirip otyrǵan birqatar salalyq kásipodaqtar osy negizge súıenip, qyzmet atqarýda. «Egemen Qazaqstan» gazeti solardyń biri, elimizdegi mashına jasaý óndirisi salasynyń myńdaǵan eńbekkerleriniń áleýmettik-eńbek qatynastaryn rettep otyrǵan Qazaqstan Respýblıkasy Mashına jasaý qyzmetkerleri kásipodaǵynyń tóraǵasy Qaıyrbek Qusaıynovty áńgimege tartqan. Bul suhbat «Áleýmettik seriktestik - basty tuǵyr» degen taqyryppen berilip otyr.
«Jezqazǵan jerine aıaq basysymen el-jurttyń kóńil kúıindegi bir serpilisti ańǵardyq: keshe ǵana osy óńirge arnaıy kelip Ulytaý tórinde telesuhbat ótkizgen Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń sóziniń qyzýy tóńirekte áli basylmaǵan. Ekiniń biri «Keshe Elbasymyz Ulytaýǵa kelgende osylaı degen joq pa edi» dep jelpinetin bolypty. Ásirese, «Qazaqtyń Ketbuqasy» qoǵamdyq birlestiginiń tóraǵasy Tólegen Búkirov, Sátbaev atyndaǵy tarıhı-óndiristik murajaıdyń dırektory Kenjal Balkenov, istiń basy-qasynda júrgen Taǵambaı qajy Shambulov, Qadir qajy Úńgitbaev, Saǵyndyq qajy Qojamseıitov, qala ákimdiginiń, máslıhatynyń basshylary, «Qazaqmys» korporatsııasynyń qyzmetkerleri, ózge de jurtshylyq ókilderi eshkim qamshylamaı-aq «Ulytaý tórindegi suhbatqa» silteme jasap sóılegende kósile jóneledi», - dep jazady Qazaqstannyń eńbek sińirgen qyzmetkeri, belgili aqyn Júrsin Erman «Ketbuqanyń oralýy» degen esse-baıanynda. Bul tolǵaýda aqyn ulttyq qundylyqtarymyzdy áspetteýde Jezqazǵan óńirinde atqarylyp jatqan ıgi jumystardy tilge tıek etedi.
***
«Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda « Qazaqtyń toıyn reformalaý qajet pe?» degen maqala berilgen. Otbasy kúni qarsańynda batyr Baýyrjan Momyshulynyń kelini Zeınep Ahmetova Ońtústik Qazaqstan oblysynda bolyp, stýdenttermen kezdesý ótkizdi. Kezdesýde qalamger kóńilge qonymdy oı aıtty. Zeınep Ahmetova óz saltymyzdan jerinip, ózgenikine jerik bolyp júrgenderge sabaq bolar tálimin jetkizdi. Zeınep apa «Qazaqtyń toıynyń stsenarııin ózgertý kerek» degen pikirde. Jazýshynyń bul pikiriniń jany bar. Qazaqtyń toıy ulttyq bolmysynan ajyrap barady. Búgingi maqalanyń ózegi osy máselege arnalyp otyr.
Osy basylymda « Sýdıanyń qaı jasta zeınetkerlikke shyqqany durys?» atty maqala jarııalandy. Sýdıa qyzmeti Qazaqstandaǵy eń bir tartymdy jumysqa aınalýy múmkin. Munyń zańnamalyq tuǵyry endigi túzilýde. Qasym-Jomart Toqaevtyń tóraǵalyq etýimen ótken keshegi jalpy otyrystarynda senatorlar osy saladaǵy qos birdeı zań jobasyn da birinshi oqylymda maquldady. Degenmen qarsy pikir aıtqan depýtattar da tabyldy. Olar tól tájirıbelerine júginip, sottasqanda kezikken qıynshylyqtaryn, óz bastarynan keshken oqıǵalaryn alǵa tartty. Biraq aqyr sońynda sot bolyp qyzmet etý tájirıbesi bar senatorlardyń sózi basym tústi. Qyzý pikirtalastyń biri «nege sýdıa 40 jasta zeınetkerlikke shyǵýy kerek?» degen másele aınalasynda órbidi.
***
«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Habarsyz ketkenderdiń» aty-jónin anyqtaıyq» degen maqala kópshilik nazaryna usynylyp otyr. Jaqynda Polsha jerinde 1941 jyly maýsym-shilde aılarynda sheıit bolǵan keńes jaýyngerleriniń múrdeleri anyqtaldy. Solardyń arasynan qazaq jaýyngeriniń múrdesi tabyldy. «Medalony jaqsy saqtalǵan, endi týystaryn izdeımiz. Medalondaǵy jazýlardy qatesiz oqý múmkin emes bolyp shyqty. Ol medalonda jaýyngerdiń tegi - Jeleskaev, aty -Abdýveı dep jazylǵan. Maıdangerlerdiń qujattaryn toltyratyn jerde ózge ult ókilderi otyrǵandyqtan kóp adamdardyń tegi men aty qate jazylǵany belgili. «Habarsyz ketti» degenderdiń tabylmaı júrýiniń bir sebebi de osy, aty-jónderiniń qate jazylýynan. Sondyqtan bul jaýyngerdiń tegin anyqtaýda túrli nusqalar jasap kórdik. «Abdýveı» degen esimi «Ábdýáli» bolýy kerek. Soǵysta áldeqandaı jaǵdaı bolǵanda elge qaı týysqanǵa habar berý kerektigin de kórsetken eken. Onda Kımsaı Janbýbıev degen kisini belgilegen. Muny da birneshe nusqa jasaý arqyly anyqtaý qajettigi týyp otyr. Al týǵan jeri Qazaqstan ekeni anyq», - dep jazady maqala avtory.
***
«Ekspress-K» basylymynyń búgingi sanynda «Saýdovskýıý Aravııý ne bespokoıat tseny na neft» atty materıal basyldy. Saýd Arabııasy álemdik naryqta munaı baǵasynyń tómendeýine qatty alańdap otyrǵan joq, dep málimdedi osy eldiń munaı ónerkásibi mınıstri Alı an-Nýeımı.
«Munaı baǵasy árdaıym ózgerip otyrady jáne bul jaǵdaıdy qalypty dep sanaımyz», - dedi ol. Mınıstrdiń sózine qaraǵanda, baǵa máselesi boıynsha OPEK ókilderiniń kezdesýi qajettiligi jaıynda aıtý ázirge erterek. Saýd Arabııasy munaı óndirý boıynsha OPEK-tiń iri memleketi bolyp sanalady. Tamyzda olar munaı óndirý kólemin táýligine 330 myń barrelge qysqartty.
