«Qazaqtyń hımııasy nege qınalyp tur?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanynda Májilis depýtaty Álıhan Toıbaevpen bolǵan suhbatty jarııalady. Onda halyq qalaýlysy álemdegi qalyptasqan ahýal men Qazaqstannnyń saıası, ekonomıkalyq jetistikteri jónindegi oılarymen bólisedi. Depýtattyń pikirinshe, qazirgi dúnıejúzindegi jerasty baılyǵy azaıýǵa aınalyp, álemdegi jaǵdaı jyldan jylǵa kúrdelenip barady. Sońǵy kezderdegi birqatar arab elderindegi qaqtyǵystardy qozdyrýshy syrtqy kúshterdiń maqsaty da solardyń qazba baılyǵyn paıdalaný bolyp otyrǵandyǵy sondyqtan. Shıelenister kúsheımese, azaıatyn túri kórinbeıdi. Mine, osyndaı kúrdeli jaǵdaıda Elbasynyń halyqqa arnaǵan bıylǵy «Áleýmettik-ekonomıkalyq jańǵyrtý - Qazaqstan damýynyń basty baǵyty» atty Joldaýy kóńilge senim uıalatady. Nelikten? Bul saýaldyń jaýabyn bilgińiz kelse, «Elimiz damysyn desek, óńirlerdi órkendeteıik» atty suhbatty oqyńyz.
Atalmysh basylymnyń jazýynsha, Qazaqstanda jumyssyzdyqpen kúres máselesi álemniń kóptegen elderimen salystyrǵanda jaqsy jolǵa qoıylǵan. Onyń sebebin nemen túsindiremiz? Eń birinshi aıtarymyz, sońǵy 10 jyldyń ishinde Qazaqstan ekonomıkasy qýatty qarqynmen alǵa basyp keledi. Damý qarqyny jaǵynan alǵanda bizdiń elimiz, halyqaralyq sarapshylar atap kórsetkenindeı, Qytaı jáne Katarmen birge álemdegi birinshi úshtiktiń ishinen oryn alady. Qazaqstanda kapıtaldaný úderisi óte shapshań júrdi de, qarjysynyń kólemi 44 mıllıard AQSh dollaryna jetip otyrǵan Ulttyq qor qalyptasty. Daǵdarysty jaǵdaıda ol Elbasynyń sheshimimen iske qosylyp, ekonomıkamyzdyń shaıqalmaýyn qamtamasyz etip keledi. Bul másele «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanynda «Jumyspen qamtý: jańa strategııa» atty taqyryppen basyldy
***
«Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda «Qazaqtyń hımııasy nege qınalyp tur?» atty maqala jarııalap, úlken másele kóterdi. Basylymnyń jazýynsha, bıylǵy jyl «Otandyq ımport almastyrǵysh óndiristi memlekettik qoldaý týraly» baǵdarlama máresine jetpek. Osydan bes jyl buryn baǵdarlama qabyldanǵan tusta «Elimizde hımııa ónerkásibiniń myzǵymaıtyn negizin qalaýǵa múmkindik ashyldy dep»,- keýde kere keń tynystaǵanbyz. Áıtse de hımıkterdiń óndiriske suranyp turǵan jańalyqtary qaltarysta qalyp, ózge elden tasymaldanatyn ımporttyń qasynda otandyq ımport almastyrǵysh taýarlarymyz ógeı balynyń kúıin keship júrgeni jasyryn emes. Kezinde Kremldiń ózin tamsandyryp, Máskeýdiń azýly ǵalymdarymen teketireske túsken mamandarymyzdyń eńbegi bul kúni eleýsiz-eskerýsiz qalǵan jaıy bar.
Osy basylymnyń jazýynsha, muhıttyń arǵy jaǵyn jaılaǵan elde semiz adamdar qalypty kóriniske aınalyp ketkeli qashan. Oǵan qazir eshkim de tańqala qoımaıdy. Al biz buryn ondaı jaǵdaıdy bastan ótkizip otyrǵan jandar ilýde bir bolmasa, kóp kezdese bermeıtin. Búgingi tańda bizdiń elimizdiń dárigerleri de atalmysh máseleni kún tártibine qoıyp, qarastyra bastady. Qazaqstan da semizder eline aınalyp barady eken. Bul másele jóninde «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Qazaqstan semirip barady» atty maqaladan egjeı-tegjeıli bilýge bolady.
***
Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Qazaqstan qoǵamynyń ókilderimen merekelik kezdesý barysynda Ana kúni - merekesin belgileýdi usyndy. Elbasy áıel azamat otbasynyń uıtqysy ekendigin, sol sebepti bizdiń ómirimizdegi áıelderdiń róli erekshe ekendigin atap ótti. «Sondyqtan da memleket qoǵamnyń irgetasyn qalaýshy otbasy men otbasylyq qarym-qatynasqa jiti nazar aýdarý kerek»,- dep atap kórsetti. «Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń jazýynsha, óskeleń urpaqty tap osy dástúr negizinde tárbıleý kerek. Osy dástúr elimizdiń azamattaryn dostyq pen baýyrmaldylyqqa, birlik pen teńdikke jetkizedi. «Óıtkeni Qazaqstan - bizdiń ortaq Otanymyz. Sondyqtan da Ana kúni mindetti túrdi jalpyulttyq merekege aınalady»,- dep jazady basylym. Atalmysh bastama týraly «Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Ana kúni» atty maqaladan bilýge bolady.
