Qazaqtyń «demografııalyq kartasyn» jasaıtyn kez jetti - baspasózge sholý

ASTANA. QazAqparat - «QazAqparat» halyqaralyq aqparat agenttigi 3 qyrkúıek, sársenbi kúni jaryq kórgen respýblıkalyq buqaralyq aqparat quraldarynda jarııalanǵan ózekti materıaldarǵa sholýdy usynady.

***

2014 jyldyń 3 qyrkúıeginde Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forým (DEF) 2014-2015 jylǵy Jahandyq básekege qabilettilik týraly jyl saıynǵy esepti jarııalady.

Osy jyly reıtıngti sońǵy 6 jyl qatarynan tu­raq­ty pozıtsııaǵa ıe bolyp otyrǵan Shveıtsarııa bas­tap otyr. Odan keıin Sıngapýr, AQSh, Fınlıandııa jáne Ger­manııa ornalasqan. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanyndaǵy « Qazaqstan damý deńgeıi joǵary elder tobynda» degen maqalada jazylǵan.

Basylymnyń atap ótýinshe, Dúnıejúzilik ekonomıkalyq forýmnyń 2014-2015 Jahandyq básekege qabilettilik ındeksinde (JBI) baǵalanatyn elder sany 144 eldi qurady (ótken jyly - 148). Osy jyly reıtıngke Tájikstan qaıta oraldy, al Benın, Bosnııa jáne Gertsegovına, Brýneı, Ekvador, Lıberııa sııaqty 5 el kirgen joq.

Reıtıng nátıjeleri boıynsha Qazaqstan ótken jyl­ǵy nátıjelerdi turaqty usta­nyp 4,4 ortasha balmen qaıtadan 50-orynǵa ıe boldy. Qazaqstan damý deńgeıi álde­qaıda joǵary elder tobynda or­nalasqan, munda tıimdilik jáne ekonomıkalyq damý faktorlary úlken rólge ıe bolyp otyr.

DEF sarapshylarynyń baǵa­­laý­ynsha , Qazaqstannyń báse­keles artyqshylyqtary eńbek naryǵynyń tıimdiligi (15, 2013 - 15) jáne makroekonomıkalyq orta (27-oryn, 2013 - 23) bolyp tabylady. Qazaqstannyń eń álsiz pozı­tsııa­lary densaýlyq saqtaý jáne bas­taýysh bilim (96, 2013 - 97), qarjy naryǵyn damytý (98, 2013 - 103), kompanııalardyń bá­se­ke­ge qabilettiligi (91, 2013 - 94) já­ne ınnovatsııalar (85, 2013 - 84) sııaqty faktorlar boıynsha baıqa­lady. Qalǵan alty faktor boıynsha, DEF baǵalaýyna sáıkes, Qa­zaq­­stannyń básekege qabilet­tili­gi ortasha deńgeıde: ınstı­týt­­tar 57-oryn (2013 - 55), ınfra­­qurylym - 62 (2013 - 62), jo­ǵa­ry bilim jáne kásibı daıar­lyq - 62 (2013 - 54), taýarlar nary­ǵy­­nyń tıimdiligi - 54 (2013 - 56), teh­no­logııalyq daıar­lyq- 61 (2013 - 57) jáne naryq mólsheri - 52 (2013 - 54). Eń kúrt ósý kelesi kór­set­­­kish­ter boıynsha baı­qal­ǵan: básekeles artyqshylyq tabı­ǵaty (2013 jyly 118-oryn­ǵa qarsy 84-oryn), ven­chýr­lyq kapıtalǵa qoljetim­di­lik (72-orynǵa qarsy 47-oryn), mem­lekettik qyzmetkerler sheshim­derindegi favorıtızm (77-orynǵa qar­sy 53-oryn), bıznesti ashý úshin qa­jetti kúnder sany (82-orynǵa qarsy 62-oryn), kredıtti alý jeńildigi (61-orynǵa qarsy 43-oryn), náresteler ólimi (98-orynǵa qarsy 81-oryn), ınvestıtsııa­laý úshin salyq salý tıim­diligi (54-orynǵa qarsy 37-oryn), aılaq ınfraqurylymynyń sa­pasy (135-orynǵa qarsy 123-oryn).

Eýropalyq ekonomıkalyq komıssııanyń jedel málimetterine súıensek, jalpy alǵanda, elimizdiń syrtqy saýda-sattyq kólemi 2014 jylǵy qańtar-maýsymda 51,9 mlrd. AQSh dollaryn quraǵan. Bul týraly «Egemen Qazaqstan» gazetiniń búgingi sanyndaǵy «Ózimizge de, ózgege de óz taýarymyzdy usynatyn kez keldi» degen maqaladan oqı alasyzdar.

Basylymnyń atap ótýinshe, ótken jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda qazaqstandyq eksport 0,3 paıyzǵa azaısa, ımport 10 paıyzǵa tómendegen. Bul kezeńde Keden odaǵy jáne Birtutas ekonomıkalyq keńistik aıasyndaǵy ózara taýar saýdasynyń kólemi 27,6 mlrd. AQSh dollaryn quraǵan. Biraq bul da ótken jylǵymen salystyrǵanda kemshin. ıAǵnı, ózara saýda-sattyq kóleminiń jalpy qysqarýy 2014 jylǵy birinshi jartyjyldyqta ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 3 677,8 mln. AQSh dollaryn nemese 11,7 paıyzdy quraǵan. Statıstıka agenttiginiń málimetterine súıensek, 2014 jylǵy qańtar-maýsymdaǵy óndirilgen ІJÓ kólemi naqty shamada 3,9 paıyzǵa ulǵaıǵan. Sonymen birge, ónerkásiptik óndiris kólemi 0,4 paıyzǵa tómendegen. Jalpy, eksport kóleminiń tómendeýi Qazaqstan ekonomıkasy ósý qarqynynyń baıaýlaýymen túsindiriledi. Ulttyq ekonomıkanyń ósý qarqynynyń baıaýlaýy syrtqy turaqsyz jaǵdaılarǵa baılanysty, deıdi mamandar.

*** Qazaqstandyq jumys berý­shilerdiń 63 paıyzy QR JOO túlekteriniń daıarlyq deńgeıine qanaǵattanbaıtyndyǵy týraly derekti aqparat kózderiniń birinen kózimiz shalyp qaldy, dep jazady «Aıqyn» gazetiniń jýrnalısi «Kásibı biligi tómen túlek ózine laıyqty qyzmet taba almaıdy» atty maqalada.

Demek, joǵary oqý ornyn támamdap jatqandardyń kópshiligi óz kásibine saı emes degen sóz. «Kásipqor» holdınginiń stýdenttermen jumys departamenti dırektory Toǵjan Jumaǵulovanyń aıtýynsha, jumys berýshilerdiń 40 paıyzdan astamy túlekterdiń daıarlyq deńgeıine kóńili tolmaıtynyn, on segiz paıyzynyń, tipti olardyń zamanaýı talaptarǵa, ekonomıkalyq qajettilikterge saı kelmeıtinin jetkizipti. Jyl saıyn joǵary oqý oryndaryn myńdaǵan bala bitirip shyǵady. Qoldaryna dıplomyn qushaqtaǵan qyz-jigitterdiń daıarlyq deńgeıi tómen bolsa, qaıda baryp, jumys atqarady degen oı qylań beredi.

Degenmen, bes saýsaq birdeı emes. Joǵary oqý orny túlekteriniń daıarlyq deńgeıi qanaǵattanarlyq emes dep, aýyzdy qý shóppen súrtýge taǵy bolmaıdy. Otyz-qyryq jyldan astam joǵary oqý oryndarynda qyzmet atqaryp kele jatqan ustazdar jeterlik. Bilikti mamannan bilim alǵan stýdentterdiń de deńgeıi joǵary bolady. Gýmanıtarlyq bilim deńgeıi týraly áńgime bir basqa. Kadr tapshylyǵy kóbinde tehnıkalyq ǵylymdarǵa baılanysty týyndaı­tyny ras. Tehnıka mamandyǵyn meńgergen túlekterdiń keıbiriniń dıplomyna saı kelmeıtini de ja­syryn emes.

Keıbireýler munyń sebebi teo­rııalyq bilimdi praktıkamen ush­tas­tyrmaýynda jatyr degendi alǵa tartady. Praktıkadan alshaq bolǵan­dyqtan, keıbir kadrlardyń óz isin jete bile bermeıtini taǵy bar, deıdi maqala avtory. Sóz sońynda túrli sala mamandarynyń pikirleri keltirilgen.

TMD keńistiginde paıda bolǵan jas memleketter es jıǵan sátte-aq halqynyń sanyn túgendeı bastady. Óıtkeni «kóp qorqytady, tereń batyrady». Qazaqtyń ejelden kele jatqan maqalyna jalǵyz biz ǵana emes, ǵalamshardyń den qoıatyny táýelsizdiktiń kemesine mingen sátten bastap belgili bolyp qalǵan edi, dep jazady «Aıqyn» gazeti búgingi sanyndaǵy «Qazaqtyń «demografııalyq kartasyn» jasaıtyn kez jetti» atty maqalada.

Basylymnyń atap ótýinshe, qazir halqynyń sany mıllıardtyq mejeden áldeqashan asyp ketken alpaýyt memleketter Qytaı nemese Úndistanmen sanaspaıtyn el kemde-kem. Tipti 70 mln «balasy» bar túrik eli de kez kelgen alpaýyt eldiń sálemin oılanyp baryp qabyldaıtyn syńaı baıqatyp qoıady. Qudaıy kórshimiz 30 mln bolǵan ózbek baýyrlarymyzdyń keıbir áreketinen «biz kóppiz» degen astamshylyq baıqalap qalady. Osy tusta «TMD keńistigindegi musylman elderi - qazaq pen ózbekter táýelsizdik alǵanda halqynyń sany qansha edi, qazirgisi qalaı?» degen zańdy suraq týady.

1989 jyly túńǵysh sanaqta bizdiń elde 16 mln 600 myń bolǵany belgili boldy. Al jaqynda kúndelikti basylym betterinde 17 mıllıonnan asyp, qazaq ulty 65,5 paıyzdyq mejeden ótti degen súıinshi habar paıda boldy. Árıne, bul jaman emes. 2020 jyly 20 mln-dyq mejeni baǵyndyramyz dep otyrǵan qazirgi kóńil kúı úshin de jaman kórsetkish emes. 1911 jylǵy patsha úkimetiniń sanaǵy boıynsha, Qazaqstandaǵy qazaqtardyń úles salmaǵy 67 paıyzdy quraǵan bolatyn. Odan bergi ýaqytta tómen qaraı quldıladyq, tipti esigimiz aıqara ashylǵan tyń ıgerý kezinde 29 paıyzǵa deıin quldyraǵan zaman ótti. Arada bir ǵasyr ótkende 1911 jylǵy kórsetkishke jete aldyq. Biraq tómendegi derekterge kóz júgirtseńiz, qýanyshymyz sý sepkendeı basylatyny anyq. 1989 jyly Qazaqstanda halyq sany 16 mln 600 myń bolǵan. Ózbekstanda sol kezde 19 mln 810 myń bolypty. Bıyl Qazaqstanda azamat sany 17 mln 277 myń bolsa, Ózbekstan 30 mln-ǵa jetip qalypty. 25 jylda 700 myńǵa óstik. Al óz aǵalarymyz 25 jylda 10 mln 200 myńǵa ósip ketti!