Qazaqstannyń ıadrolyq qarýsyzdanýǵa qatysty ustanymy jyl ótken saıyn durystyǵyn dáleldep keledi

áýirdiń 6-sy. QazAqparat /Ernur Aqanbaı/ - ıAdrolyq qarýdy taratpaý, tek beıbit maqsattardy kózdeıtin ıadrolyq baǵ­dar­la­many damytý HHI ǵasyrda búkil dúnıe júziniń aldynda turǵan mańyzdy problemalardyń birine aınalyp otyr. Bul problema jańa dáýirde is-qımyldar baǵyty burys dinı kózqarastardy jeleý etip, beıbit jurttyń ómirin qııýǵa, ulttar men halyqtardy ózara arazdastyryp, dúnıe júzindegi beıbitshilik pen kelisimdi shaıqaltýǵa baǵyttalǵan túrli lańkestik uıymdardyń ordaly jylandaı bas kóterip jatqan tusynda ótkirlene túsýde.

Qazirgi tańda jappaı qyryp-joıatyn qarýdy taratýǵa qarsy shyǵyp jatqan, ıadrolyq otyndy tek beıbit maqsatta paıdalanýdy jaqtaıtyn ozyq oıly saıası tulǵalar, jalpy sarapshylar alda-jalda ıadrolyq qarýlar lańkesshilerdiń qolyna túse qalǵan jaǵdaıda jer betiniń qandaı kúıge ushyraıtyndyǵyna qatty alańdaýly. Qazaqstan Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń jýyrda reseılik «Izvestııa» gazetinde jarııalanǵan «Alyp aýqymdy álem jáne ıadrolyq qaýipsizdik» atty maqalasynda da bul máselelerge aıryqsha nazar aýdarylǵan. «Álemde búginde tutandyrýshy materıaldar eki myń tonna tóńi­reginde artyq jınaqtalǵanyn qa­per­ge sala ketkenniń artyqtyǵy joq. Olar ásker júıesinde paı­da­lanylyp otyrǵan joq, biraq ıadro­lyq jarylǵysh qurylǵylar daı­yn­daýǵa ábden jaraıdy. Lańkester ózderiniń qoldaryna tipti qara­baıyr ıadrolyq arsenal tıgen jaǵ­daıda salmaqty memleketaralyq janjaldarǵa arandatýdy júzege asyra alatynyn sezine alyp otyr­myz ba?» deıdi N. Nazarbaev maqalasynda.

Rasynda da, qazirgi tańda álemdik deńgeıdegi jaýapty tulǵalar «lańkesshiler ıadrolyq qarýdy qoldaryna túsirýleri múmkin be, túsire qalǵan jaǵdaıda álem qandaı kúı keshedi», - degen saýal tóńireginde qanshalyqty tereń tolǵanyp júr eken? Lańkesshilerdiń 2001 jylǵy qyrkúıektiń 11-i kúni AQSh-ta jasaǵan oıranyna, sodan keıingi kezderde de álemniń kóptegen elderin jazyqsyz jandardyń qandaryn tógip jatqan is-qımyldarynan oı qorytatyn bolsaq, bar arman-maqsattary adamnyń ómirin qııýǵa baǵyttalǵan lańkesshilerdiń ıadrolyq qarýdy qoldaryna túsirýi ábden múmkin ǵoı. Sebebi, 11-shi qyrkúıek oqıǵasy lańkesshilerdiń álemdegi qaýipsizdigi eń myqty sanalatyn memlekteterdiń biri, tipti biregeıi - amerıkanyń júıesin buza alǵanyn kórsetip berdi. Buǵan aqyl-oılary jetken, bul kúrdeli is qoldarynan kelgen lańkesshilerdiń, ıadrolyq qarýdy da ýystaryna túsirýge qarekettenip jatpaǵandaryna sirá eshkim de kepildik bere almas.

Al táýelsizdiginiń alǵashqy jyldarynan bastap-aq óńirdegi, jalpy álemdegi qaýipsizdik pen turaqtylyqty qamtamasyz etýdi syrtqy saıasatynyń basym baǵyttarynyń birine aınaldyrǵan Qazaqstan úshin ıadrolyq qarýdy taratpaý, ıadrolyq otyndy tek beıbit maqsatta paıdalaný máselesinde dúnıe júzindegi memleketterdiń «bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol shyǵarǵandyǵy» asa mańyzdy. Sebebi, Qazaqstan sııaqty, qazaq eli tárizdi ıadrolyq qarýdyń zulmatyn, zardabyn álemdegi birde-bir el tartqan joq, tartpaı-aq ta qoısyn. Sondyqtan da ıadrolyq qarýdyń qorlyǵyn bir kisideı biletin Qazaqstan úshin álemniń tatýlyqtyń tal besiginde terbelgendigi asa mańyzdy. Keńestik dáýirdiń tusynda Qazaqstan aýmaǵynda qyryq jyldan astam ýaqyt boıy 456 ıadrolyq jáne termoıadrolyq jarylystar jasaldy. Al bul ıadrolyq zarıadtardyń jıyntyq qýatty 1945 jyly Hırosımaǵa tastalǵan atam bombasynyń qýatynan 2,5 myń ese asyp túsedi eken. Elý jylǵa jýyq Qazaqstan aýmaǵynda júrgizilgen ıadrolyq jarylystar halyqtyń densaýlyǵy men qorshaǵan ortaǵa teńdesi joq zııan keltirdi. Beıbit zamanda adam qolymen jasalǵan bul qııanattan myńdaǵan jandar kóz jumyp, mıllıondaǵan taǵdyr zardap shekti, halyq onyń zulmatyn áli kúnge deıin tartyp keledi. Semeı polıgonyndaǵy synaqtan radıatsııalyq sáýle alǵan qazaqstandyqtardyń jalpy sany bir mıllıon adamnan asyp túsedi. Al polıgonynyń tóńiregindegi ekologııalyq apattyń tek lokaldi zonasy 300 myń sharshy shaqyrymnan asqan. Qazaqstan aýmaǵynyń Germanııa aýmaǵymen teń keletin toǵyzdan bir bóligi ýlanǵan taqyrǵa aınaldy. Mamandardyń baǵalaýy boıynsha, ıadrolyq synaqtar júrgizilgen jerlerdiń topyraǵynyń ónimdi áleýetiniń tolyqtaı qalpyna kelýine kem degende 300 jyl qajet eken.

Mine, aıdyń-kúnniń amanynda basynan osyndaı náýbetti ótkergen Qazaqstan táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynan bastap álemge ózin beıbitsúıgish memleket retinde tanytty. Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń 1991 jylǵy tamyzdyń 29-y kúngi Jarlyǵymen Semeı ıadrolyq polıgony jabyldy. Bul tarıhı qadam bizdiń memlekettiń jahandyq qaýipsizdik salasyndaǵy strategııasyn aıqyndady. Onyń artyn-ile shala Qazaqstan qýaty jaǵynan álemdegi tórtinshi zymyrandyq-ıadrolyq arsenaldan óz yqtııarymen bas tartyp, onyń ınfraqurylymyn joıdy. Al resmı túrde ıadrolyq qarýy bar memleketter: AQSh, Qytaı, Anglııa, Frantsııa jáne Reseı Qazaqstanǵa basqa bir memleket tarapynan qaýip tóngen jaǵdaıda, bizdiń elimizdiń táýelsizdigin qorǵaımyz degen shartqa qol qoıdy. «Polıgon zardabyn tartyp, ıadrolyq qarýdan paıda bolǵan qaıǵy-qasiretten kóz ashpaı kelgen halqymyz bul bastamany zor rızashylyq sezimmen qabyl aldy. Bizdiń bul sheshimimiz jer sharynyń beıbitshilikti súıetin mıllıondaǵan adamdaryna qýanysh syılady. Olardyń boıynda ıadrolyq qarýdy synaýdy toqtatýǵa bolatyndyǵy týraly senim paıda boldy. Semeı polıgonyndaǵy jarylystar halqymyz úshin orny tolmas aýyrtpashylyqtar ákeldi. Bizdiń balalarymyz babalarymyz bastan keshken taǵdyr soqqysyna eshqashan dýshar bolmaq emes. Uly dalamyzǵa azapty qasiret ákelgen oqıǵa eshýaqytta qaıtalanbaýy tıis», dep atap kórsetken bolatyn N. Nazarbaev 2009 jylǵy maýsymnyń 18-de Semeı ıadrolyq polıgonyndaǵy synaqtyń toqtatylýynyń 20 jyldyǵyna arnalǵan saltanatty jıynda sóılegen sózinde.

Ókinishke qaraı, Qazaqstannyń polıgondy jaýyp, japaı qyryp-joıatyn ıadrolyq qarýdan bas tartqan bul qadamynan úlgi alǵandardyń qatary ázirge az bolyp tur. Kerisinshe, qazirgi tańda dúnıe júzinde ıadrolyq qarýdy ıelengen elderdiń sany azaıýdyń ornyna, beıresmı túrde jyl sanap kóbeıip keledi. Sodan da bolar álem mazasyz bolyp barady. Búginde dúnıe júzindegi memleketterdi Soltústik Koreıa, Iran, Úndistan, Pákistan syndy elderde júrgizilip jatqan ıadrolyq synaqtar qatty qobaljytyp otyr. Bul memleketterdiń ıadrolyq qarýdy taratpaý jónindegi kelisim-shartta qoldary joq ekenin eskersek, olardyń jańaǵydaı áreketteri álemdegi alpaýyt eldermen aradaǵy saıası qarym-qatynastaryna kesirin tıgizýde. Qudaı onyń betin ary qylsyn, eger alda-jalda ıadrolyq qarýǵa qatysty soǵys oty tutanatyn bolsa, budan saıyp kelgende esh kinási joq qarapaıym halyq, tabıǵat ana zardap shegedi. Buǵan Iraktaǵy qazirgi ahýal aına-qatesiz dálel. Sebebi, kishi Dj. Býshtyń kezindegi Iraktaǵy soǵys bastapqyda «bul elde ıadrolyq qarý bar ma, joq pa?» degen máseleden bastalǵanyn álem jurtshylyǵynyń esinde. Osy oraıda N. Nazarbaev «Izvestııadaǵy» maqalasynda ıadrolyq derjavalar klýbynyń baqylaýsyz keńeıý qateri - HHІ ǵasyrdaǵy asa kókeıkesti proble­ma­lardyń biri ekenin aıtyp, eger halyqaralyq qoǵamdastyq ıadrolyq qarýǵa ıe memleketter aýqymynyń keńeıýine qarsy saıası kúsh-jiger tanyta almaıtyn bolsa, onyń saldarlary úlken aýyrtpalyqtarǵa alyp kelýi ábden múmkin ekenin eskertedi. «Biz keıbir aıtarlyqtaı yq­pal­dy elderdiń kúni búginge deıin ıAdrolyq synaqtarǵa jan-jaqty tyıym salýǵa qol qoıýdan jáne ra­tı­fıkatsııalaýdan qashqaqtap otyr­ǵanyna ókinishtimiz. Mundaı jaǵdaı resmı ıadrolyq memleket­ter­ge ıadrolyq qarýdy synaqtan ótkizýdi jalǵastyrýǵa, al sonyń tabaldyryǵynda turǵan elderge ózderiniń zymyrandyq-ıadrolyq baǵdarlamalary boıynsha jumys­tar­dy eshbir jazasyz júrgizýge múmkindik berip otyr», deıdi N. Nazarbaev.

Endi beıbit maqsattardy kózdeıtin ıadrolyq baǵ­dar­la­maǵa qatysty birer sóz. Árıne, ıadrolyq otyndy beıbit maqsatta paıdalaný árbir táýelsiz memlekettiń quqyǵy. Joǵaryda biz aıtyp ótken Soltústik Koreıa nemese Iran ıadrolyq baǵdarlamany tek beıbit maqsat úshin paıdalanyp jatqandaryn aıtýda. Al resmı túrde ıadrolyq qarýy bar memleketter bolsa, olardyń bundaı ýájderimen kelispeıdi. Bir sózben aıtqanda qazirgi tańda dúnıe júzindegi memleketter arasynda ıadrolyq materıaldardy paıdalanýǵa qatysty ózara senimsizdik (múmkin baqtalastyq) qalyptasyp otyr. «Izvestııa» gazetindegi maqalasynda Qazaqstan basshysy beıbit baǵyttaǵy ıadrolyq baǵdarlamalardy damytý - egemen memleketterdiń ajyramas quqyǵy ekenin aıtyp,halyqara­lyq-quqyqtyq ke­ńistikte qalý jáne tek qana beıbit baǵyttaǵy ıadrolyq baǵdarlama­lar­dy damytý memleketter úshin eko­no­mıkalyq turǵyda tıimdi bolýy tıistigin atap kórsetedi. Sondyqtan da ıadrolyq terrorızmmen kúres salasyndaǵy jahandyq kúsh-jiger men halyqaralyq quqyq turǵysynan alǵandaǵy ashyq ıadrolyq baǵdarlamalar arasynda oılastyrylǵan tepe-teńdik qajet. «Tabıǵı ýrannyń iri qorlaryna, tehnologııalyq bazaǵa, damyǵan ınfraqurylymǵa ıe Qazaqstan da beıbit baǵyttaǵy ıadrolyq baǵ­dar­la­many damytýǵa degen óziniń zań­dy quqyǵyn paıdalanatyn bola­dy. Biz sheteldik áriptesterge shı­kizat jetkizýshi rólimen shektelip qalmaı, álemdik tehnologııalyq tizbekte neǵurlym laıyqty oryn alýǵa umtylatyn bolamyz», deıdi N. Nazarbaev. Osy oraıda Prezıdent bylaı málimdedi: «Qazaqstannyń beıbit baǵytta­ǵy ıadrolyq baǵdarlamany áskerı baǵyttaǵy baǵdarlamadan bólip tur­ǵan shekarany eshqashan atta­maı­tynyna sendire alamyn».

Aq úıge B. Obama jaıǵasqaly beri sońǵy jyldary AQSh pen Reseı arasynda qalyptasqpan salqyn qarym-qatynasqa jan bite bastady. Byltyr Anglııadaǵy kezdesýlerinde B. Obama men D. Medvedev ıadrolyq qarýsyzdanýǵa jáne strategııalyq shabýyldaýshy qarýlardy qysqartýǵa kelisip, strategııalyq qarý-jaraq­tar salasynda jańa kelisim-shart bekitý jóninde ýaǵdalasty. Bunyń ózi ıadrolyq qarýsyzdanýdy jaqtaıtyn memleketter úshin, sonyń ishinde Qazaqstan úshin jaqsy jańalyq boldy, álemdi tynyshtandyrýǵa jasalǵan bir batyl qadam retinde baǵalandy. Qazaqstan basshysynyń «Izvestııa» gazetindegi maqalasyn qysqasha túıindeıtin bolsaq, tek búkil álemdik qoǵamdastyqtyń syndarly jáne kelisilgen is-qımyldary ǵana ıadrolyq qaýipsizdik problemasyn sheshýdegi tıimdi quraldar bola alady.

Semeı ıadrolyq polıgonyndaǵy synaqtyń toqtatylýynyń 20 jyldyǵyna arnalǵan saltanatty jıynda sóılegen sózinde Elbasy: «Meniń oıymsha, aldaǵy onjyldyq barlyq álem úshin syndarly bolady. Bul jyldar bizder ıadrolyq ajal qylyshynan tolyq qutyla alamyz ba nemese ol budan keıin de adamzatqa odan ári qaýip tóndire bere me, sony kórsetedi. Sondyqtan ıadrolyq qarýdy taratpaý tetikterin qaıta qarastyrýǵa birden kirisý kerek», - dep atap kórsetken edi. Elbasynyń osy pikiri kún ótken saıyn ózekti bola túsýde. Álemdik qoǵamdastyq ta buny moıyndap otyr. Osy oraıda álemdik qoǵamdastyq jýyrda AQSh-ta ótetin ıadrolyq qaýipsizdik jónindegi sammıttiń qorytyndysynan ıadrolyq qarýsyzdanýǵa qatysty izgi jańalyqtar kútýde. ıAdrolyq qarýsyzdaný salasyndaǵy dúnıe júzi elderiniń keleshektegi qadamdary kóp jaǵdaıda osy sáýir sammıttinde qaralatyn máselelerge, onda qabyldanatyn sheshimderge baılanysty bolmaq.