Qazaqstannyń ǵylym salasy: perspektıvasy men kadrlyq áleýeti

None
ASTANA. QazAqparat – Qazirgi tańda órkenıet kóshinen qalmaý úshin elimizde bilim men ǵylym salasyn damytýǵa basa nazar aýdarylyp otyr. Memleket basshysynyń qoldaýymen ǵylym salasynda sońǵy jyldary birqatar ózgeris boldy. Atap aıtsaq, ǵalymdardyń jalaqysy ósti, jas ǵalymdardy qoldaý sharalary keńeıdi, sondaı-aq Qazaqstanda ǵylym salasyn damytýǵa bólinetin qarajat kólemi de artty.

Degenmen salada problema da joq emes. Máselen, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Almaty qalasyna sapary barysynda ǵylymdy basqarý isi jolǵa qoıylmaǵanyn basa aıtyp ótken edi. Sol úshin de ǵylymǵa múldem qatysy joq adamdardan arylý qajettigin aıtyp, salaǵa jaýapty mamandarǵa birqatar tapsyrma bergen bolatyn.

Osy oraıda Qazaqstandaǵy ǵylym salasynyń jaı-kúıi jaıly sóz qozǵaýdy jón kórip otyrmyz. Elimizdegi ǵylym salasynyń damýy, problemalary, jas ǵalymdardy qoldaý sharalary jóninde QazAqparat sarapshysynyń materıalynan oqı alasyzdar.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev Almaty qalasy jurtshylyǵymen kezdesýi barysynda ǵylymdy damytý máselesine erekshe nazar aýdardy. Qazirgi qoǵamda ǵylymdy damytý - ózekti máselelerdiń biri. Alaıda ǵylym salasynda jas mamandar óte az ekenin tilge tıek etti. Osy tusta, otandyq ǵylymdy damytý maqsatynda Prezıdent janynan Ǵylym men tehnologııa máseleleri jóninde ulttyq keńes qurylatynyn málimdegen edi. Prezıdenttiń aıtýynsha, Ǵylym akademııasyna ǵylymǵa jany ashıtyn, ǵylymı áleýeti zor azamattardy kóptep tartý qajet.

«Elimizge ómir jolyn ǵylymǵa arnaǵan, naqty ǵylymı jetistigi bar adamdar kerek. Otandyq ǵalymdar quramyn jasartý qajet. Bul – ýaqyt talaby. Sondyqtan Ǵylym Akademııasyna ǵylymǵa jany ashıtyn, ǵylymı áleýeti zor azamattardy ǵana kóptep tartý qajet. Sonda ǵana ekonomıkamyz damıdy. Osy oraıda men taǵy bir mańyzdy bastama – Prezıdent janynan Ǵylym men tehnologııa máseleleri jóninde ulttyq keńes qurý týraly sheshim qabyldadym», – dedi Qasym-Jomart Toqaev.

Ǵylymdy qarjylandyrý 70%-ǵa ósti

Memleket basshysynyń qoldaýymen sońǵy jyldary ǵylym salasynda aıtarlyqtaı ózgerister boldy. Ǵylymdy damytý baǵytynda baǵdarlamalyq qujattar bekitilip, qajetti resýrstarmen qamtamasyz etildi. Negizgi mindetter aıqyndaldy. Naqtyraq aıtqanda, eń aldymen ǵylymdy qarjylandyrý júıesi ózgerdi. Sonyń ishinde sońǵy úsh jylda ǵylymdy qarjylandyrý 70%-ǵa ósti.

2021 jylǵy derek boıynsha, ǵylymı zertteý jáne tájirıbelik-konstrýktorlyq jumystardy júzege asyratyn 438 mekeme bar. Onyń ishinde memlekettik sektorǵa jatatyndar sany – 101, joǵary kásiptik bilim berý sektorynda – 95, kásipkerlik – 202 jáne kommertsııalyq emes sektorda – 40. Ulttyq statıstıka bıýrosynyń derekterine sáıkes, Qazaqstanda atalǵan uıymdarda 21 617 ǵalym jumys isteıdi. Zertteýshilerdiń 35 %-y ǵylymı nemese akademııalyq dárejege ıe. Joǵary bilikti ǵalymdardy daıarlaý kadrlyq áleýetti damytýda mańyzdy ról atqarady. Jyl saıyn Qazaqstan bilim berý uıymdaryn orta eseppen 905 doktorant, 20 myńǵa jýyq magıstrant bitirip shyǵady.

Ortalyq kommýnıkatsııalar alańynda Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi Ǵylym komıtetiniń tóraǵasy Darhan Ahmed-Zákı ǵylymdy qarjylandyrý júıesi ózgergenin, ony qoldaýǵa arnalǵan qarajat kólemi keler jyly taǵy ulǵaıtylǵanyn atap ótti.

«Cońǵy úsh jylda ǵylymdy qarjylandyrý 70%-ǵa ósti. Eger buryn granttyq jáne nysanaly qarjylandyrýǵa arnalǵan baıqaýlar úsh jylda bir ret jarııalansa, endi jyl saıyn ótkiziledi. Granttyq qarjylandyrýǵa arnalǵan jalpy konkýrstyń kólemi aldyńǵy konkýrstarmen salystyrǵanda 1,5 esege ulǵaıdy», - dedi Darhan Ahmed-Zákı.

Jas ǵalymdardy qoldaý sharalary

Ǵylym komıteti tóraǵasynyń aıtýynsha, mınıstrlik 2023-2025 jyldarǵa arnalǵan granttyq qarjylandyrýǵa 3 konkýrs jarııalaǵan. Onyń jalpy bıýdjeti 86 mlrd teńgeni quraıdy.

«Bul bıýdjet kólemi 3 mlrd teńge bolatyn «Jas ǵalym» jobasy boıynsha jas ǵalymdardy granttyq qarjylandyrýǵa arnalǵan konkýrs. Qarajat kólemi 9 mlrd teńge bolatyn 2023-2025 jyldarǵa arnalǵan ǵylymı jáne ǵylymı-tehnıkalyq jobalar boıynsha jas ǵalymdardy granttyq qarjylandyrýǵa arnalǵan konkýrs. Bıýdjeti 74 mlrd teńgeden asatyn 2023-2025 jyldarǵa arnalǵan ǵylymı jáne ǵylymı-tehnıkalyq jobalar boıynsha granttyq qarjylandyrýǵa arnalǵan jalpy konkýrs. Bul burynǵydan 4 esege kóp qarajat», - dedi Ǵylym komıtetiniń tóraǵasy.

«Tsıfrlandyrý, ǵylym jáne ınnovatsııalar esebinen tehnologııalyq serpilis» ulttyq jobasynda jáne QR ǵylymyn damytý tujyrymdamasynda ǵalymdar sanyn 34 myń adamǵa deıin jalpy alǵanda 1,5 ese ulǵaıtý jáne jas ǵalymdardyń úlesin 50%-ǵa deıin arttyrý mindeti alǵa qoıylǵan. Osy tusta, jas ǵalymdardy qoldap, talantty jastardy ǵylymǵa tartý basymdyqqa ıe bolýy tıis. Postdoktoranttardy qoldaý úshin «Jas ǵalym» jobasy boıynsha myń grant bólý boıynsha konkýrs ótkiziledi.

«Postdoktorant ózi tańdaǵan kez kelgen ǵylymı uıym nemese ýnıversıtet negizinde zertteý jumysymen aınalysady. Onyń aılyq jalaqysy 3 jyl ishinde shamamen 500 myń teńgeni quraıdy. Osy grant aıasynda doktorantýra baǵdarlamasyn ıgergen, biraq ýaqytynda qorǵaı almaǵan zertteýshiler dıssertatsııany bir jyl ishinde qorǵaýǵa múmkindik alady. Mundaı múmkindikke otandastar, shetelde turatyn qazaq ultynyń ókilderi de ıe», - dedi ol.

Jalpy atalǵan sharalardyń barlyǵy qazaqstandyq ǵylymdy keshendi damytýǵa, onyń básekege qabilettiligin jáne eldiń ornyqty áleýmettik-ekonomıkalyq progresine qosqan úlesin arttyrýǵa baǵyttalǵan. Jan-jaqty qoldaý men barlyq qabyldanǵan sharalardyń nátıjesinde jas ǵalymdardyń úlesi 2025 jylǵa qaraı keminde 50%-ǵa jetýi tıis dep boljanyp otyr.

Aıta ketý kerek, konkýrsqa qatysýshynyń PhD dárejesi, ǵylym baǵyttary boıynsha jarııalanymdary bolýy tıis jáne jasy 40-tan aspaýy qajet. Bıyl barlyq baıqaýlar erterek jarııalandy. Ǵylymı jobalardy qarjylandyrý jańa kúntizbelik jyldyń basynan bastalady. Bul ǵalymdarǵa tıisti jalaqyny ýaqytyly alýǵa jáne jyl basynan beri ǵylymı jumystaryn tolyq oryndaýǵa múmkindik beredi.

1990-2000 jyldary elimizdegi ǵylymı-tehnologııalyq salanyń quldyraýy, kóptegen tájirıbelik óndiristen, jobalaý ınstıtýttarynan aıyrylyp qalý, kadrlardyń ketýi, ǵylymı-zertteý jáne tájirıbelik-konstrýktorlyq jumystardy qarjylandyrý kóleminiń jetkiliksizdigi respýblıkanyń zııatkerlik áleýetiniń tómendeýine alyp keldi. Mamandardyń aıtýynsha, bul uzaq merzimdi sıpattaǵy ǵylymı-tehnologııalyq damýdy tıimsiz josparlaýdyń saldary.

Ǵalymdardyń kadrlyq jáne ǵylymı áleýeti

Ulttyq statıstıka bıýrosynyń dereginshe, dál qazir elimizde 22 655 ǵylymı kadr bar. Olardyń 36 paıyzy 35 jasqa deıingi jas ǵalymdar eken. Taǵy 39 paıyzy – orta jastaǵylar, ıaǵnı aıtarlyqtaı deńgeıdegi áleýeti bar ǵalymdar.

Elimizde bir mıllıon halyqqa 1172 ǵalymnan keledi. Alaıda, bul kórsetkish 1990 jylmen salystyrǵanda 2 ese az. Ǵylymı áleýet ǵylymdy qarjylandyrýmen tikeleı baılanysty ekeni belgili. 2021 jyly jalpy ishki ónimge shaqqandaǵy ǵylymnyń qarjylandyrý kólemi 0,13%-dy qurady. Álemdik tájirıbede ǵylymnyń nátıjeliligi – qarjylandyrý kólemi jalpy ishki ónimnen 1%-dan asqan kezde bolady dep sanalady. Damyǵan elderde bul qarajattyń úshten ekisi jeke ınvestıtsııalar esebinen qalyptasady. Aıta keteıik, Memleket basshysy Qazaqstan halqyna Joldaýynda tehnologııalyq jańǵyrtý men ǵylymı ázirlemelerge baǵyttalǵan bıznes úshin salyqtyq yntalandyrý tetikterin engizýdi usyna otyryp, naq osy jaıly aıtqan bolatyn.

QR Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstri Saıasat Nurbek Aqmola oblysyna jumys sapary barysynla Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi «Qazaqstan halqyna» qorymen belsendi yntymaqtastyq ornatqanyn jetkizdi. Sonymen qatar qazirgi kezde ınstıtýtsıonaldyq ınvestorlardy tartýda, qyzmetkerlerdi oqytý men basqarýda endaýment-qorlardy qoldaýdy, sondaı-aq salyqtyq yntalandyrýdy kózdeıtin birlesken is-sharalar jospary qabyldanǵanyn aıtyp ótti. Sonymen qatar AQSh, Sıngapýr, Reseı jáne basqa elderdiń tájirıbesi boıynsha ýnıversıtettik ǵylym men ınnovatsııany turaqty qarjylandyratyn «Nysanaly kapıtal qorlary týraly» jeke zań jobasyn ázirleý máselesi pysyqtalyp jatyr.

Sondaı-aq ol kadr máselesine de toqtalyp ótti. Mınıstrdiń málimetinshe, qazirgi tańda qazaqstandyq stýdentterdiń 90%-dan astamy bakalavrıat baǵdarlamasy boıynsha, 8-9%-y magıstratýrada, tek 1%-y ǵana PhD baǵdarlamasy boıynsha bilim alyp jatyr. ıAǵnı, otandyq joǵary oqý oryndarynda áleýetti ǵalymdar pýly óte shekteýli. Sondyqtan aldaǵy jyldary stýdentterdi ǵylymmen aınalysýǵa yntalandyrýǵa, ǵylymdy jastar úshin tartymdy ári perspektıvaly iske aınaldyrýǵa basymdyq beriletinin jetkizdi.

Aıta keteıik, 2020 jyly ǵalymdardyń ortasha jalaqysy 152 myń teńgeni qurasa, 2022 jyly eń tómengi jalaqy 257 myń teńgeden bastalady. Ǵalymdardy yńtalandyrý úshin 2021 jyldan bastap 6 mln teńge mólsherinde 50 ǵalymǵa «Úzdik ǵylymı qyzmetker» syılyǵy jyl saıyn tabystalady. Sonymen qatar doktorantýraǵa túsý úshin granttar sany kóbeıtilip, talaptary da kúsheıtildi. Olardyń shákirtaqysy 82 myńnan 195 myń teńgege deıin ósken bolatyn.


Сейчас читают
telegram