Qazaqstannyń EYDU komıtetine qabyldanýy damyǵan eldermen yqpaldasýdy kúsheıtedi - QR UEM
«Daýys berý 2016 jylǵy 17 maýsymda ótti. Qazaqstannyń básekelesteri sońǵy kezeńde Horvatııa jáne Fılıppın boldy. Qazaqstan Ortalyq Azııada Básekelestik jónindegi EYDU komıtetiniń múshesi bolǵan alǵashqy el bolyp tabylady», delingen habarlamada.
Qazaqstannyń EYDU básekelestik jónindegi komıtetine kirýi ozyq tájirıbeni ıelený jáne úzdik básekelestik praktıkalaryn engizý, álemniń asa damyǵan elderimen ıntegratsııany kúsheıtý múmkindigin ashady. EYDU qolda bar orasan zor zertteý jáne taldaý materıaldaryna sheksiz qol jetkizý yqtımal qatelikterdi boldyrmaýǵa jáne monopolııaǵa qarsy retteý júıesin reformalaý protsesin jedeldetýge múmkindik beredi.
Básekelestik jónindegi komıtet qatysýshysy mártebesi - bul monopolııaǵa qarsy organnyń josparly jumysynyń nátıjesi. Monopolııaǵa qarsy komıtet Básekelestik jónindegi komıtettiń barlyq talaptary men usynymdaryn tańdap aldy.
Tutastaı alǵanda uıymǵa 35 memleket kiredi, olardyń kóbi - EO músheleri: Germanııa, Shvetsııa, Shveıtsarııa, sondaı-aq AQSh, Japonııa, Avstralııa. EYDU múshe memleketterdiń álemdik ІJÓ úlesi 60% jýyq. Al, Básekelestik jónindegi komıtetke 35 tolyqqandy múshe jáne qosymsha 15 qatysýshy memleket kiredi.
QR Básekelestik quqyq jáne saıasatqa sholý nátıjeleri (Sholý) EYDU alǵash ret 2015 jylǵy qazanda Parıj qalasynda EYUD Básekelestik jónindegi jahandyq forýmynda tanystyryldy, sholý boıynsha resmı baıandama ústimizdegi jylǵy 25 mamyrda IX AEF usynyldy, onda EYUD sarapshylary Qazaqstandy básekelestik zańnamasy qarqyndy damyp otyrǵan elderdiń qatarynda atady.
Álemdik úderisterdi eskere ala otyryp, Qazaqstan úshin jahandyq ekonomıkany qalyptastyrýǵa áser etetin osy uıymnyń bir bóligine aınalý óte mańyzdy. Memlekettik organdardyń árqaısy nátıjesinde Qazaqstan EYUD tolyqqandy múshesi bolýy úshin beıini boıynsha óziniń jumysyn júrgizedi. Qazaqstan Respýblıkasynyń maqsaty - básekelestik máselelerinde EYUD qaǵıdattary men standarttaryna sáıkes kelýi, bul elimizdiń taýar naryqtarynda básekelestiktiń, atap aıtqanda EAEO jáne DSU aýqymdy básekelestiktiń básekege qabilettiligi úshin jetildirilgen jaǵdaılardy qurýdy bildiredi. Naryqtyq ekonomıkadaǵy básekelestik - tutastaı alǵanda elimizdiń ónimdiligi, bıznestiń básekege qabilettiligi, ekonomıkalyq damýy úshin qýatty draıver.
Shyn máninde básekelestik saıasattyń tarıhynda reformatorlyq dep 2014-2016 jyldar aralyǵyn aıtýǵa bolady, ol kezde mańyzdylyǵy boıynsha bıznestiń damýy jáne ıntegratsııa jaǵdaılaryna ońaı beıimdelýi úshin «Barlyǵy bıznes jumysyn jeńildetý úshin!» degen uranmen monopolııaǵa qarsy zańdy lıberızatsııalaý.
Básekelestik saıasatta naryq sýbektisi - bıznes ókili , onyń múddeleri men damýy basty orynda boldy.
Júrgizilip otyrǵan jumystyń negizi «Júz naqty qadam» 5 ınstıtýtsıonaldyq reforma sheńberinde Memleket basshysynyń tapsyrmalary. Onda monopolııaǵa qarsy qyzmet jumysynyń tujyrymdamasyn ózgertýdiń jáne ony EYUD standarttaryna sáıkes keltirý qajettiligi,sondaı-aq monopolııaǵa qarsy qyzmetti kúsheıtý jáne monopolııaǵa qarsy organ jumysynyń mártebesin men tártibin reglamentteý jónindegi Qazaqstan halqyna arnalǵan kezekti joldaýynyń mindeti aıqyndalǵan.
Zań shyǵarý jumysy eki kezeńge bólingen bolatyn. Ózgerister úshin Sholý negiz boldy.
І kezeńde (2015) - bazalyqta monopolııaǵa qarsy organ jumysynyń tujyrymdamasyn ózgertý jónindegi monopolııaǵa qarsy zańnamaǵa aýqymdy ózgerister engizilgen bolatyn. Osy jumys sheńberinde Kásipkerlik kodekske «Básekelestik týraly zań» ımplementatsııalandy, sondaı-aq birqatar jańa ózgerister men tolyqtyrýlar engizildi. Praktıkada kásipker eń aldymen bıznes-ahýaldyń jaqsarǵanyn kóredi. Monopolııaǵa qarsy organnyń jańa tujyrymdamasy - kásipkerge aıyppul salmaý, básekeles zańnamany buzýshylyqtardyń mańyzdy saldary týraly habardar etý jáne eskertý ekendigin túsiný mańyzdy.
II kezeńde (2016) monopolııaǵa qarsy organdy kúsheıtýge, onyń mártebesin jáne jumys tártibin reglamentteýge, sondaı-aq jekelegen normalardy pysyqtaýǵa baǵyttalǵan naqtylaýlar kózdelgen. 2-zań shyǵarý paketi qazir QR Parlamentinde.
Qazaqstannyń qazirgi zamanǵy kezeńdegi básekelestik saıasaty óziniń damýynda erkin naryq jáne memlekettiń aralasýyn múmkindiginshe azaıtý qaǵıdattaryn ustanýda kórinedi. Engizilgen jańalyqtar aldymen naryqtyń tıimdiligin arttyrýǵa járdemdesti jáne jumystyń eki jyldyq tsıklynyń basty qorytyndylarynyń biri monopolııaǵa qarsy retteý - monopolııalyq joǵary jáne monopolııalyq tómen baǵalardy belgileýmen baılanysty buzýshylyqtardyń jolyn kesý, karteldermen kúresti kúsheıtý, satylas kelisimderdiń jolyn kesý quraldaryn engizýmen memlekettik baǵa retteýden naryqtyq baǵa retteýge kóshý bolady.
Básekeles saıasatty sátti jyljytýdyń kýási monopolııasyzdandyrý jónindegi qabyldanǵan sharalar qanshalyqty tıimdi bolyp tabylatyndyǵy jáne ınvestıtsııalaý jáne bul jerde shynaıy damytý úshin «ashyq» oryndar túrinde bıznes úshin jasalǵan múmkindikter bolyp tabylady. Bul kórsetkishter sondaı-aq EYD/U úshin mańyzdy bolyp tabylady.
Básekelestiktegi barlyq jańa erejeler damý úshin úlken áleýetke ıe jáne bıznesti qoldaýǵa baǵyttalǵan.
