Qazaqstannyń jeńil ónerkásip naryǵy shıkizat modelinen arylýǵa kómektese me

ASTANA. KAZINFORM — Ótken jyly Qazaqstannyń jeńil ónerkásip naryǵy 4,3 mlrd AQSh dollary bolyp, onda otandyq óndirýshilerdiń úlesi shamamen 6% boldy. Bul týraly Ónerkásip jáne qurylys mınıstrligi Ónerkásip komıteti tóraǵasynyń orynbasary Muhamed Andaqov aıtyp berdi.

Spıkerdiń aıtýynsha, bul sala kóptegen qıyndyqqa qaramastan damýyn jalǵastyryp, ekonomıkalyq jáne áleýmettik salalarǵa óz úlesin qosyp keledi.

− Jalpy ishki ónimdegi jeńil ónerkásiptiń úlesi 0,09% kórsetti. Bul rette 28 myń adamdy, onyń 60%-y áıelder qaýymyn jumyspen qamtylýyn qamtamasyz etip, memlekette joǵary áleýmettik ról atqaryp otyr. 2024 jyly Jeńil ónerkásip óndirisi shamamen 211,6 mlrd teńge boldy, − dedi Muhamed Andaqov Ortalyq kommýnıkatsııalar qyzmetinde ótken baspasóz máslıhatynda.

Sońǵy 3 jylda jeńil ónerkásip ónimderiniń eksporty 2,5 ese ósken. Salanyń negizgi kapıtalyna salynǵan ınvestıtsııalar 12,4 mlrd teńge.

Jeńil ónerkásip 20-dan astam qosalqy salany qamtıdy, onda toqyma ónerkásibi — 57% (maqta-mata, jún jáne aralas matalar, sıntetıkalyq jáne tabıǵı talshyqtar), kıim óndirisi — 34% (arnaıy jáne jumys kıimderi, kúndelikti jáne sándi kıimder, áskerı jáne sporttyq kıimder) jáne bylǵary ónimder óndirisi — 9% (aıaq kıimder, bylǵary buıymdary, bylǵary sómke, beldik jáne aksessýarlar).

− 2025 jylǵy 1 naýryzdaǵy derekke sáıkes, jeńil ónerkásipte 1411 kásiporyn, 803 tigin kásiporyny, 481 toqyma buıymdaryn óndirý jáne 122 bylǵary ónimderi kásiporyndary jumys isteıdi. Tutastaı alǵanda, ónerkásiptik saıasattyń negizgi maqsaty — ishki óńdeýdi ulǵaıtyp, shıkizattyq damý modelinen bas tartý. Bul maqsatqa ınvestıtsııa tartý, jobalardy iske asyrý jáne júıeli sharalardy iske asyrý arqyly josparly túrde qol jetkiziledi, − deıdi Muhamed Andaqov.

Buǵan deıin Kazinform agenttigi Atyraýda 9 jyl buryn ashylǵan toqyma fabrıkasy nege istemeı turǵanyn jazǵan edi.