Qazaqstannyń Qorǵanys mınıstrleri nesimen este qaldy
ASTANA. KAZINFORM – 1992 jyly 7 mamyrda Qarýly Kúshteri jáne Qorǵanys mınıstrligi quryldy. Sodan beri Táýelsizdik jyldary Qorǵanys mınıstrligin 13 adam basqardy. Kazinform agenttigi ár mınıstrdiń nesimen este qalǵanyna sholý usynady.
Halyq qaharmany, Táýelsiz Qazaqstannyń tuńǵysh Qorǵanys mınıstri, Keńes Odaǵynyń Batyry, armııa generaly Saǵadat Qojahmetuly Nurmaǵambetov 1924 jyly 25 mamyrda Aqmola oblysy, Eńbek aýylynda dúnıege kelgen. Ol 1942 jyly ásker qataryna shaqyrylyp, 1-Belorýs maıdanynda, Soltústik Kavkaz, Ýkraına, Moldavııa, Polsha, Germanııa maıdandarynda soǵysqan. Pýlemet vzvodyn, rotany, 5-ekpindi armııanyń atqyshtar batalonyn basqarǵan. Al 1945 jyly 27 aqpanda Polsha aýmaǵynda myqtap bekingen jaý qorǵanysyn buzyp ótip, jaýyngerlik tapsyrmany erlikpen oryndaǵany úshin «Keńes Odaǵynyń Batyry» ataǵyn aldy. Keıinirek Gıtler kantselıarııasyn shabýyldaýǵa qatysyp, soǵysty Berlınde aıaqtaǵan.
Soǵystan keıin S. Nurmaǵambetov 1946 jyly Máskeýdegi M.I.Frýnze atyndaǵy Áskerı akademııany támamdap, Orta Azııadaǵy Túrkistan áskerı okrýgine polk basqarýǵa jiberildi. Ár jyldary túrli shtabtyq, komandalyq laýazymdarda, onyń ishinde Qazaq SSR Azamattyq qorǵanys shtabynyń bastyǵy, Orta Azııa áskerı okrýgi qolbasshysynyń orynbasary, Ońtústik top áskerleri qolbasshysynyń birinshi orynbasary qyzmetin atqardy. 1971-1994 jyldary birneshe márte Qazaqstan Joǵarǵy keńesiniń depýtaty bolyp saılandy. Al 1989 jyldan bastap – Qazaq SSR soǵys jáne eńbek ardagerleri keńesiniń tóraǵasy, Qazaq SSR Joǵarǵy Keńesindegi Ardagerler men Qarýly Kúshter múgedekteri isteri komıteti tóraǵasy qyzmetterin atqarsa, 1991 jyly – Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik Qorǵanys komıtetiniń tóraǵasy boldy.
1992 jylǵy 7 mamyrda S. Nurmaǵambetov jańa respýblıkanyń Qorǵanys mınıstri bolyp taǵaıyndaldy. Oǵan Táýelsiz Qazaqstannyń áskerin qurý mindeti qoıylǵan edi.
«Osy oraıda mol əskerı bilim men təjirıbe ıesi Saǵadat Qojahmetuly təýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda elimizdiń Qarýly Kúshterin qurýǵa, sondaı-aq onyń jańa zańdy qujattaryn, alǵashqy qorǵanys doktrınasyn qalyptastyryp, kúrdeli salanyń negizin qalap, júzege asyrýda aıryqsha qyzmet etti. Jas memleketimizdiń Qarýly Kúshterin kəsibı turǵydan bəsekege laıyqty sapaǵa beıimdedi. Sóıtip óziniń daryndy qolbasshy ekendigin beıbit ómirde de kórsetip, urpaqtar umytpaıtyn ulaǵatty is atqardy», - dep eske alady áskerı jýrnalıst Saparǵalı Jaǵyparov.
S. Nurmaǵambetov mınıstr laýazymynda 1995 jyldyń qazanyna deıin qyzmet etti. Sodan keıin armııa generaly ataǵymen otstavkaǵa shyǵyp, el Prezıdentiniń keńesshisi boldy. 1994 jylǵy 23 mamyrda Memleket basshysynyń Jarlyǵymen S. Nurmaǵambetovke Halyq Qaharmany ataǵy men №1 «Altyn Juldyz» tabys etildi. Sondaı-aq, Almaty, Astana, Donetsk (Ýkraına) qalalarynyń, Aqmola oblysynyń, Aqkól aýdanynyń qurmetti azamaty atandy.
Dańqty batyr 2013 jyly 90 jasqa qaraǵan shaǵynda Almaty qalasynda dúnıe saldy. Úkimet Qaýlysymen Astana qalasyndaǵy «Jas ulan» mektebine armııa generaly Saǵadat Nurmaǵambetovtiń esimi berildi. Al bıyl sáýir aıynda «Aıbyn» ordeniniń I dárejesi Saǵadat Nurmaǵambetovtiń esimimen ataldy.
Kelesi Qorǵanys mınıstri, general-polkovnık Álibek Hamıtuly Qasymov 1995-1996 jyldary vedomstvony bir jyl ǵana basqardy. Ol 1954 jyly 18 qyrkúıekte Almaty qalasynda týǵan jáne Almaty I.S.Konev atyndaǵy Joǵary áskerı komandalyq ýchılışesin, Máskeýdegi M.V.Frýnze atyndaǵy Áskerı akademııany bitirgen. 1975-1982 jyldary - Kalınıngrad oblysyndaǵy tank dıvızııasynyń vzvod, rota komandıri, batalon komandıriniń orynbasary,1985-1992 jyldary - Zakavkaze áskerı okrýginde shtab bastyǵy – motoatqyshtar oqý polki komandıriniń orynbasary, aǵa ofıtseri, bastyq orynbasary, bólim bastyǵy bolǵan.
Á. Qasymov 1992 jyldyń tamyzynan – jedel basqarma bastyǵy – Qorǵanys mınıstrligi Bas shtaby bastyǵynyń orynbasary, 1992 jyldyń qarashasynan – Qorǵanys mınıstriniń 1-inshi orynbasary - Bas shtabtyń bastyǵy, 1995-1996 jyldary – Qazaqstan Respýblıkasynyń Qorǵanys mınıstri boldy.
Á.Qasymov myrza serjanttyq korpýstyń mańyzdylyǵyna kóp kóńil bólgen jáne 1996 jyly Qarýly Kúshterge kásibı serjanttardy ázirleıtin Kadet korpýsynyń ashylýyna muryndyq bolǵan. Komandırlerdiń laıyqty jalaqy alýyn kótergen. Keıinirek 1997 jyly Á. Qasymov Qazaqstannyń Túrkııadaǵy áskerı attashesi bolyp taǵaıyndaldy. 2001-2003 jyldary – QR Qaýipsizdik keńesi hatshysynyń orynbasary, 2004 jyldyń sáýir aıynan jeltoqsanyna deıingi aralyqta – «Lapidim Project LTD» JShS-niń bas dırektory, 2004 jyldyń jeltoqsanynan – «Atameken Holding» Qarjylyq Ónerkásip Toby» dırektorlar keńesiniń tóraǵasy boldy.
Á.Qasymov ІІІ dárejeli «KSRO Qarýly kúshterinde Otanǵa sińirgen qyzmeti úshin», ІІ dárejeli «Dańq» ordenderimen jáne KSRO medaldarymen marapattalǵan.
Qorǵanys mınıstrligine eki ret taǵaıyndalǵan ári merzimi boıynsha uzaq basqarǵan mınıstr – áskerı-ushqysh, armııa generaly, Halyq qaharmany Muhtar Qapashuly Altynbaev. Ol 1945 jyly 10 jeltoqsanda Qaraǵandy oblysynda dúnıege kelgen. Eńbek jolyn Kırov atyndaǵy (Qaraǵandy) shahtanyń úńgýshisi bolyp bastap, keıinirek Krasnodar ólkesiniń Armavır qalasyndaǵy áýe qorǵanysy joǵary áskerı ushqyshtar ýchılışesin (1977), G.Jýkov atyndaǵy Áýe qorǵanysy áskerı akademııasyn (1985) bitirgen.
Bolashaq mınıstr Kınel-Cherkassk oqý-jattyǵý avıatsııa ortalyǵynyń kýrsant ushqyshy (1965-1966), Áýe qorǵanysy avıatsııalyq ıstrebıteldik polkynyń ushqyshy, aǵa ushqyshy, avıatsııalyq ıstrebıteldik polky avıatsııalyq zvenosynyń komandıri, avıatsııalyq eskadrılıasy komandıriniń orynbasary, komandıri, dıvızııa komandıriniń orynbasary, komandıri (1969-1985) bolyp qyzmet etken. Sodan keıin Áýe shabýylyna qarsy qorǵanys áskerı akademııasynyń tyńdaýshysy (1982-1985); Áýe shabýylyna qarsy qorǵanys dıvızııasy komandıriniń orynbasary (1985-1988); Áýe shabýylyna qarsy qorǵanys dıvızııasynyń komandıri (1988-1992) boldy.
1992 jyly Áýe shabýylyna qarsy qorǵanys korpýsynyń komandıri – QR qorǵanys mınıstriniń orynbasary, 1993 jyly – QR Áskerı áýe kúshteriniń qolbasshysy, 1996 jyly – QR Qorǵanys mınıstri atandy. Alaıda 1999 jyly otstavkaǵa jiberilip, QR Qarýly kúshteriniń Áýe qorǵanysy kúshteriniń qolbasshysy qyzmetine aýysady. Keıin 2001 jyly Qorǵanys mınıstri laýazymyna qaıta taǵaıyndaldy.
M. Altynbaev bılik etken jyldary Áýe qorǵanys kúshteri (1998) qurylyp, áýe qorǵanysyna reformalar júrgizilip, jańa aerodromdar ashylǵany aıtylady. Máselen, 2003 jyly Almaty men Almaty oblysyn qorǵaıtyn Jetigen áýeaılaǵy ashylǵan. Ekinshi taǵaıyndaý kezinde de 2001-2007 jyldary avıatsııanyń orasan zor qaıta qarýlanýy baıqalyp, ushaqtar men tikushaqtardy kóptep satyp alynǵan.
Sonymen birge, M.Altynbaevtyń kezinde Áskerı-teńiz kúshteri (2003), Qurlyq áskerleri (2009), «Astana», «Ońtústik», «Batys» jáne «Shyǵys» óńirlik qolbasshylyqtary qurylǵan, zymyran áskerleri men artıllerııa, Aeromobıldi áskerleri, Qarýly Kúshter Tyly sekildi jańa ásker túrleri engizilgen. Qazaqstandyq áskerıler BUU bitimgershilik mıssııalaryna qatysa bastady.
Mınıstr laýazymynan keıin ol Qorǵanys mınıstriniń birinshi orynbasary – Shtab basshylary komıtetiniń tóraǵasy (2007-2010); QR Parlamenti Senatynyń depýtaty (2010-2017) boldy, qazir QR Parlamenti Senaty janyndaǵy Senatorlar keńesiniń múshesi retinde qyzmet etip keledi. Muhtar Altynbaev ІІІ dárejeli «KSRO Qarýly Kúshterinde Otanǵa qyzmet etkeni úshin» (1978), ІІ dárejeli «Barys» (2003), «Halyqtar dostyǵy» (RF), TMD-ǵa qatysýshy memleketter Parlamentaralyq Assambleıasy Dostastyǵy (2015) ordenderimen; «Halyq Qaharmany» altyn juldyzymen, «Otan» ordenimen, QR jáne shet memleketterdiń kóptegen medaldarymen nagradtalǵan.
1999-2001 jyldar arasynda Qorǵanys mınıstrligi basshylyǵynda ulttyq qaýipsizdik organdarynyń ardageri, general-polkovnık Sát Besimbaıuly Toqpaqbaev boldy. Ol 1939 jyly Almaty oblysynda týǵan. 1963 jyly S.M. Kırov atyndaǵy Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń zań fakýltetin zańger mamandyǵy boıynsha, SSSR MQK №302 Mınsk mektebin, 1971 jyly SSSR Joǵary dıplomatııalyq mektebin támamdaǵan. Kásibı mansabyn 1963 jyldyń shilde aıynda Almaty oblystyq prokýratýrasynyń tergeýshisi bolyp bastady jáne 1963 jyldyń qyrkúıek aıynan – SSSR MQK №302 Mınsk mektebiniń kýrsanty; SSSR MQK kadrlyq ofıtseri, jedel ókilden QazKSR MQK Basqarmasynyń bastyǵy laýazymyna deıingi qyzmet jolyn ótken.
1991 jyldyń qarasha aıynan – Almaty qalasy jáne Almaty oblysy boıynsha QR MQK Basqarmasynyń bastyǵy, 1993 jyldyń maýsym aıynan – QR UQK tóraǵasynyń birinshi orynbasary, 1993 jyldyń jeltoqsan aıynan – QR UQK tóraǵasy, 1995 jyldyń qarasha aıynan – QR Prezıdenti Kúzet qyzmetiniń bastyǵy – QR Respýblıkalyq gvardııasynyń qolbasshysy mindetin atqarýshy, 1997 jyldyń naýryz aıynan – QR Respýblıkalyq gvardııasynyń qolbasshysy boldy. Al 1999 jyldyń qazan aıynan QR qorǵanys mınıstri bolyp taǵaıyndaldy. S. Toqpaqbaevtyń tusynda áskerı salany qarjylandyrý kólemi artyp, ekinshi ret Áskerı doktrına qabyldandy. Alǵashqy doktrına 1993 jyly Saǵadat Nurmaǵambetov tusynda qabyldanǵan bolatyn. Sondaı-aq, Qazaqstanda alǵash ret halyqaralyq áskerı jattyǵýlar ótkizile bastady.
S.Toqpaqbaev 2001 jyldyń jeltoqsan aıynan QR Prezıdentiniń keńesshisi – Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres jáne QR memlekettik qyzmetkerleriniń qyzmetti jónindegi komıssııanyń tóraǵasy – QR Prezıdeti janyndaǵy Azamattyq máseleleri jónindegi komıssııanyn tóraǵasy retinde jumys istedi. 2002 jylǵa deıin QR Qaýipsizdik keńesiniń múshesi, 2007-2011 jyldary – QR Parlamenti Májilisi 4-shaqyrylymynyń depýtaty, Halyqaralyq ister, qorǵanys jáne qaýipsizdik komıtetiniń múshesi boldy. «Dańq» (1997), «Barys» (2008) ordenderimen; 14 medalmen marapattalǵan. «Jyldyń áskerı adamy» nomınatsııasy boıynsha Jyl adamy (Altyn Adam) (2000, 2001). Otstavkadaǵy general-polkovnık І dárejeli «Barys» ordenimen (2019 jyl) marapattaldy.
2007-2009 jyldary Qorǵanys mınıstrligin basqarǵan Danıal Ahmetovtyń áskerı salaǵa qatysy az. Ol 1954 jyly 15 maýsymda Pavlodar qalasynda dúnıege kelgen jáne Pavlodar ındýstrııalyq ınstıtýtyn «Injener-qurylysshy» mamandyǵy boıynsha bitirgen. «Pavlodarturǵynúıqurylys» úı salý kombınatynyń sheberi, Ekibastuz qalalyq partııa komıtetiniń nusqaýshysy bolyp jumys istegen.1987-1991 jyldary – Ekibastuz qalalyq atqarý komıteti tóraǵasynyń orynbasary, 1991-1992 jyldary – «Ekibastuzturǵynúıónerkásipqurylys» tresiniń basshysy, 1992-1993 jyldary – Ekibastuz qalalyq ákimdiginiń basshysy, 1993-1997 jyldary – Pavlodar oblystyq ákimdiginiń basshysy, ákimi, 1997-1999 jyldary – Soltústik Qazaqstan oblysynyń ákimi bolǵan.
1999-2001 jyldary - QR Premer-Mınıstriniń orynbasary, birinshi orynbasary, 2001-2003 jyldary – Pavlodar oblysynyń ákimi, 2003-2007 jyldary – QR Premer-Mınıstri, QR Qaýipsizdik keńesiniń múshesi atansa, 2007 jyly – QR Qorǵanys mınıstri bolyp taǵaıyndaldy. Bul qyzmetinde D. Ahmetov áskerılerdiń baspana alýy úshin jańa baǵdarlamalardy ashty. Odan bólek, áskerı qoımalardaǵy jarylystar men saladaǵy sybaılas jemqorlyq faktileri de tirkelgen.
Qorǵanys salasynan keıin D. Ahmetov 2010-2012 jyldary ekologııalyq energetıka salasyndaǵy kompanııa basshysy, 2012-2014 jyldary Eýrazııalyq ekonomıkalyq komıssııanyń Qazaqstan tarapynan alqa múshesi, 2014 jyly – Shyǵys Qazaqstan oblysynyń ákimi bolyp jumys istep, 2023 jyly zeınetke shyqty. Mıneraldyq resýrstar akademııasynyń akademıgi, 3-shi, 2-shi dárejeli «Barys», «Qurmet belgisi» ordenderimen jáne medaldarmen marapattalǵan.
2009 jyly D. Ahmetovten keıin mınıstrlik basshylyǵyna Qazaqstannyń Resedegi Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi bolǵan Ádilbek Jaqsybekov keldi. Ol 1954 jyly 26 shildede Qostanaı oblysynda týǵan. 1977 jyly Máskeýdegi Búkilodaqtyq memlekettik kınematografııa ınstıtýtynyń ekonomıka fakýltetin bitirgen, 1987 jyly Plehanov atyndaǵy Máskeý halyq sharýashylyǵy ınstıtýtynda «materıaldyq-tehnıkalyq jabdyqtaýdy uıymdastyrýshy» mamandyǵy boıynsha qaıta daıarlaýdan ótti. Ekonomıka ǵylymdarynyń kandıdaty.
Ol Qazaq KSR Memkıno jáne Memjabdyqtaý júıesinde jumys istedi, birqatar kásiporyndardy basqarǵan. 1988-1995 jyldary «Tsesna» kópsalaly korporatsııasyn basqardy. 1995 jyly QR Parlamentiniń Senatyna saılandy, 1996 jyly – Aqmola oblysy ákiminiń birinshi orynbasary, 1997-2003 jyldary - Astana qalasynyń ákimi boldy. 2003-2004 jyldary – QR Indýstrııa jáne saýda mınıstri, 2004-2008 jyldary - QR Prezıdenti Ákimshiliginiń Basshysy, 2008 jylǵy qańtar men qazan aralyǵynda - «Nur Otan» halyqtyq-demokratııalyq partııasy tóraǵasynyń birinshi orynbasary - QR Prezıdentiniń keńesshisi jáne 2008-2009 jyldary - Qazaqstan Respýblıkasynyń Reseı Federatsııasyndaǵy Tótenshe jáne Ókiletti Elshisi boldy.
Á. Jaqsybekov Qorǵanys mınıstrliginde 2014 jylǵa deıin 5 jyl jumys istedi jáne salystyrmaly túrde uzaq basqarǵan mınıstrlerdiń biri. Onyń tusynda QR Qorǵanys mınıstrligi basqa da memlekettermen áskerı-tehnıkalyq yntymaqtastyqty damytty. 2011 jyly - «Eýrokopter Qazaqstan ınjınırıng» zaýyty, 2012 jyly - «Qazaqstandyq avıatsııalyq ındýstrııa» JShS, 2013 jyly Astanada TMD aýmaǵynda teńdesi joq «Qazaqstan ASELSAN ınjınırıng» qazaq-túrik birlesken zaýyty ashyldy.
2014 jylǵy sáýir men qazan aralyǵynda – QR Memlekettik hatshysy, 2014-2016 jyldary – qaıtadan Astana qalasynyń ákimi, 2016 jylǵy 21 maýsymda – QR Prezıdenti Ákimshiliginiń Basshysy bolyp taǵaıyndaldy. 2018-2019 jyldary – «Tsesna" Korporatsııasy» AQ Dırektorlar keńesiniń tóraǵasy, 2020-2022 jyldary – «QazTransGaz» AQ Dırektorlar keńesiniń tóraǵasy boldy. Sondaı-aq, Á. Jaqsybekov – QR Memlekettik syılyǵynyń laýreaty, I, II jáne III dárejeli «Barys», III dárejeli «knıaz ıAroslav Mýdryı» (Ýkraına) ordenderimen jáne medaldarmen nagradtalǵan.Tótenshe jáne Ókiletti Elshi dıplomatııalyq dárejesine ıe.
Kelesi Qorǵanys mınıstri Serik Ahmetov bul qyzmette 7 aı ǵana jumys istep, óz erkimen otstavkaǵa ketti. Ol 1958 jyly 25 maýsymda Qaraǵandy oblysynda týǵan. Eńbek jolyn Qaraǵandy metallýrgııalyq kombınatynda bastady. 2001 jyldan bastap Temirtaý qalasynyń ákimi, sodan keıin Astana qalasy ákiminiń birinshi orynbasary, QR Prezıdenti Ákimshiliginiń uıymdastyrý-baqylaý jumysy jáne kadr saıasaty basqarmasy Memlekettik ınspektsııasynyń meńgerýshisi, Qazaqstannyń kásipkerler men jumys berýshileriniń «Atameken» Odaǵynyń basqarma tóraǵasy, QR kólik jáne kommýnıkatsııalar mınıstri, QR Premer-Mınıstriniń orynbasary bolyp jumys istedi. 2009 jyldyń qarashasynan - Qaraǵandy oblysynyń ákimi, 2012 jyldyń qańtarynan - QR Premer-Mınıstrdiń birinshi orynbasary, 2012 jyldyń qyrkúıeginde – QR Premer-Mınıstri boldy. 2014 jyly Qazaqstan Úkimeti otstavkaǵa ketip, S. Ahmetov Qorǵanys mınıstri qyzmetine taǵaıyndalǵan edi.
Barshaǵa belgili, Serik Ahmetov senip tapsyrylǵan bóten múlikti ıelenip alý nemese ysyrap etý, kásipkerlik qyzmetke zańsyz qatysý, qyzmet ókilettigin teris paıdalaný, zańdy kásipkerlik qyzmetke kedergi keltirý aıyptary taǵylyp, kináli dep tanyldy. 2015 jyly Premer-Mınıstr S. Ahmetov pen basqa da laýazymdy 21 tulǵaǵa qatysty sot úkimi shyqty. 2016 jyldyń 14 naýryzda jemqorlyq qylmystyq iske qatysty sotty bolǵan 11 adamnyń jazasyn jeńildetti. Sonyń ishinde Serik Ahmetovtiń jazasy 10 jyldan 8 jylǵa deıin azaıtyldy. 2021 jyly 20 qyrkúıekte S. Ahmetov bostandyqqa shyqty.
Elimizdiń toǵyzynshy Qorǵanys mınıstri Imanǵalı Tasmaǵambetov Qorǵanys mınıstrligin 2014-2016 jyldary basqardy. Ol 1956 jyly 9 jeltoqsanda Gýrev oblysy Mahambet aýdany Novobogat aýylynda dúnıege kelgen. A.S. Pýshkın atyndaǵy Oral pedagogıkalyq ınstıtýtynyń jaratylystaný-geografııa fakýltetin bitirgen (1979), geografııa jáne bıologııa pánderiniń muǵalimi. Onyń mol saıası jáne dıplomatııalyq tájirıbesi, sharýaǵa myǵymdyǵy áskerı salada da qajettiligin kórsetti. 2015 jyly QR Qarýly Kúshteriniń tarıhynda alǵash ret qazaqstandyq Áskerı-áýe kúshteri Sý-30SM joıǵyshymen, jańa Mı-171Sh kóliktik-jaýyngerlik tikushaǵymen, jańa S-295 áskerı-kólik ushaǵymen tolyqty. 2016 jyldyń naýryzynda I. Tasmaǵambetov alǵashqy qazaqstandyq patron zaýyty qurylysynyń bastalýyna jol ashty.
2015 jyl elimizdiń Qarýly Kúshterinde áskerlerdiń kenetten tekserilýimen erekshelendi. Bul tekserýler tekserilgen quramalardyń jaýyngerlik ázirliginiń jaı-kúıin dáıekti baǵalaýǵa, bar problemalardy anyqtaýǵa, arnalýy boıynsha tapsyrmalardy oryndaýda komandırler men barlyq jeke quramǵa tájirıbe jınaqtaýǵa múmkindik berdi.
Sondaı-aq, 2015 jyly QR Qarýly Kúshterinde qazaqstandyq armııa tarıhyndaǵy Uly Otan soǵysynyń 70 jyldyǵyna arnalǵan eń iri áskerler parady ótkizildi. Sol jyly Astanada el tarıhyndaǵy tuńǵysh áskerı-tarıhı mýzeı ashyldy. Mýzeı qorynda ejelgi dáýirden qazirgi ýaqytqa deıingi qazaq halqynyń áskerı tarıhy men mádenıeti eskertkishteriniń naqyshyn keltiretin sırek kezedesetin jáne biregeı jádigerler bar. Al 2016 jyly alǵash ret Qazaqstan aýmaǵynda Armııa halyqaralyq oıyndary ótti.
2016-2018 jyldary Qorǵanys mınıstrligin general-polkovnık Sáken Jasuzaqov basqardy. Ol 1957 jyly 25 qazanda Ońtústik Qazaqstan oblysynda dúnıege kelgen. 1978 jyly Almaty joǵary jalpyáskerı komandalyq ýchılışesin bitirgen. 1981-83 jyldary ańyzǵa aınalǵan «Qara maıor» - Borıs Kerimbaevtyń qaramaǵynda Aýǵan soǵysyna qatysqan. 1987-1990 jyldary – M.V. Frýnze atyndaǵy áskerı akademııada tyńdaýshy bolyp, 1996 jyly – RF QK Bas shtabynyń Áskerı akademııasyn aıaqtaǵan. Ol leıtenanttan bastap generalǵa deıingi áskerı qyzmettiń barlyq satylarynan ótken.
Óz qyzmetinde S. Jasuzaqov "Jas Sarbaz" áskerı-patrıottyq klýbtaryn qurǵan, mektepterde kadet synyptaryn ashý bastamasyn kótergen. Sarbazdardyń ratsıony men memlekettik tender máselesin Parlamentte ashyq aıtqan. Sondaı-aq, 2017 jyly jańa áskerı doktrına qabyldandy. Jáne 2019 jyly Arys qalasyndaǵy áskerı bólimshedegi qarý-jaraqtyń jarylýyna jáne qalada adam shyǵynyna ushyratqan aýqymdy apatqa jol bergeni úshin S. Jasuzaqov Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarýly Kúshteri júıesinen shyǵaryldy. Bul rette áskerı ataǵy, memlekettik nagradalary men zeınetaqy tólemderi saqtaldy.
2018-2021 jyldary Qorǵanys mınıstri bolǵan general-leıtenant Nurlan Ermekbaev qyzmetinde áskerı qoımalarda eki iri jarylys boldy. Ol 1963 jyly 1 qańtarda Ońtústik Qazaqstan oblysynda týǵan. 1986 jyly KSRO Qorǵanys mınıstrliginiń Áskerı Qyzyl tý ınstıtýtyn qytaı jáne aǵylshyn tilderin meńgergen ofıtser mamandyǵy boıynsha úzdik bitirgen.1996 jyly Qazaq sáýlet jáne qurylys akademııasyn ınjener-ekonomıst mamandyǵy boıynsha támamdaǵan. Angolada, Qytaıda, Aýstrııada, Sıngapýrde túrli laýazymda qyzmet etken. QR Din isteri jáne azamattyq qoǵam mınıstri qyzmetinen soń Qorǵanys mınıstrligine keldi.
N.Ermekbaevtyń mınıstrligi kezinde Táýelsiz Qazaqstanda alǵash ret Memleket basshysy – Qazaqstan Qarýly Kúshteriniń Joǵarǵy Bas qolbasshysy aýysyp, Qasym-Jomart Toqaev keldi. Sol aıda 24 maýsymda Arys qalasyndaǵy áskerı bólimniń qoımasynda jarylys bolyp, saldarynan úsh adam qaza tapty. Nurlan Ermekbaev jarylys kezinde qaza tapqan áskerı qyzmetshilerdiń otbasylaryna «Aıbyn» ordenderin tabystady.
Al 2020 jyly tutas álemdi qursaýlaǵan COVID-19 pandemııasy bastaldy. Bir jylda Qarýly Kúshterdiń 13 myńnan astam áskerı qyzmetshisi koronavırýspen kúres jumystaryna – dezınfektsııalyq jumystarǵa, tosqaýyl beketterinde kezekshilik atqarýǵa, sondaı-aq patrýldeýge tartyldy. Sondaı-aq, 2 myńnan astam áskerı qyzmetshi koronavırýspen aýyrdy.
2021 jyly 26 tamyzda Jambyl oblysynyń Baızaq aýdanynda oq-dári qoımasynan órt shyǵyp, izinshe jaryldy. Oqıǵa saldarynan barlyǵy 17 adam qaza tapty. Olardyń arasynda ishki ister organynyń qyzmetkerleri, áskerıler men tótenshe jaǵdaılar qyzmetiniń ókilderi, áskerı prokýror bar. 31 tamyzda N.Ermekbaev óz erkimen otstavkaǵa ketti. 2023 jyly N. Ermekbaev Shanhaı Yntymaqtastyq Uıymy Bas hatshysynyń orynbasary atandy.
Nurlan Ermekbaevtan keıin Qorǵanys mınıstrligine kelgen Murat Bektanovtyń mansaby Qańtar oqıǵasynda aıaqtaldy jáne 12 jylǵa bas bostandyǵynan aıyryldy. Ol 1965 jyly 18 qyrkúıekte Soltústik Qazaqstan oblysynda týǵan.1983-1984 jyldary merzimdi áskerı qyzmetin ótep, 1988 jyly Kıev joǵary jalpy áskerı komandalyq ýchılışesin, 2000 jyly – QR Qarýly Kúshteriniń Áskerı akademııasyn, 2007 jyly – Reseı Federatsııasy Qarýly Kúshteri Bas shtaby Áskerı akademııasyn bitirgen.
2022 jyldyń 5 qańtarynda Memleket basshysynyń Jarlyǵymen Úkimet tolyq quramda otstavkaǵa ketti. 2022 jyldyń 11 qańtarynda Prezıdent Jarlyǵymen Qorǵanys mınıstri bolyp qaıta taǵaıyndaldy jáne 19 qańtarda qyzmetten alyndy.
Murat Bektanov Qańtar oqıǵasy kezinde zańsyz buıryq bergen jáne strategııalyq nysandardy áskerılerdiń kúzetinsiz qaldyrǵan. Elimizde konstıtýtsııalyq tártip ornatý jóninde sharalar qabyldamaǵan. Sol jyly 20 aqpanda M. Bektanov ustalyp, ýaqytsha ustaý ızolıatoryna qamaldy. 2023 jyly 9 naýryzda sot oǵan eń joǵary qaýipsizdik qylmystyq-atqarý júıesi mekemesinde jazasyn óteı otyryp, 12 jyl merzimge bas bostandyǵynan aıyrý túrindegi jaza taǵaıyndady.
Ol jazasyn Abaı oblysynyń Semeı qalasyndaǵy eń joǵary qaýipsizdiktegi qylmystyq-atqarý júıesi mekemesinde ótep jatyr.
2022 jyldyń 19 qańtarynda mınıstrlikke general-leıtenant Rýslan Jaqsylyqov keldi. Ol 1966 jyly 4 naýryzda Almaty oblysynyń Qaskelen qalasynda qyzmetshiler otbasynda dúnıege kelgen. 1987 jyly I.S. Konev atyndaǵy Almaty joǵary jalpy áskerı komandalyq ýchılışesin komandalyq taktıkalyq basshylyq mamandyǵy boıynsha oqýǵa bitirgen. 1996 jyly M.V.Frýnze atyndaǵy Áskerı akademııasyn komandalyq-shtabtyq jedel-taktıkalyq áskerı barlaý mamandyǵy boıynsha támamdaǵan. Al 2004 jyly Reseı Federatsııasy QK Bas shtaby Áskerı akademııasynda memlekettiń áskerı qaýipsizdigi mamandyǵy boıynsha Joǵary akademııalyq kýrstaryn aıaqtaǵan. Qorǵanys mınıstri laýazymyna deıin Іshki ister Mınıstriniń orynbasary – Ulttyq ulanynyń Bas qolbasshysy bolǵan.
Rýslan Jaqsylyqovtyń mınıstr retindegi qyzmeti Reseı men Ýkraına arasyndaǵy shıelenistermen tuspa-tus keldi. Óz kezeginde qazaqstandyq mınıstr Qazaqstan áskeri UQShU aıasynda Reseı men Ýkraına shekarasyna barmaıtynyn nyq aıtty.
R.Jaqsylyqov azamattardy merzimdi áskerı qyzmetke shaqyrý, áskerı qyzmetshilerdiń mártebesi men olarǵa beriletin aqshalaı qarajatty arttyrý, BUU mıssııalaryna qatysý sharalaryna basa mán bermek. Sondaı-aq, bıyl Qazaqstannyń ShYU men UQShU-ǵa tóraǵalyǵy aıasynda aýqymdy oqý-jattyǵý jıyndary, onyń ishinde halyqaralyq deńgeıdegi is-sharalar ótedi. Oǵan qosa, bıyl 80 jylda bolmaǵan tabıǵı apat oryn aldy jáne áskerı qyzmetshiler sý tasqyny zardabyn joıýda belsendi qyzmet atqarýda.
Global Firepower sarapshylarynyń áskerı qýat deńgeıi boıynsha bıylǵy reıtıngisinde Qazaqstan 145 eldiń ishinde 58-shi orynǵa jaıǵasqan. Reıtıngte 60 túrli krıterıı nazarǵa alynǵan. Olardyń ishinde áskerı bólimsheler men adamı resýrstardyń sany, qarjylandyrý jáne tehnologııalyq jaraqtandyrý bar. Byltyr Qazaqstan osy reıtıngte 63-shi oryndy ıelengen edi.
