Máńgi umytylmas erlik. Qazaqstannan shyqqan Keńes Odaǵy Batyrlary
ASTANA. KAZINFORM – Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde jerlesterimiz maıdan dalasynda erlikpen shaıqasty.
Jaýyngerlik erlikteri úshin júzdegen myń qazaqstandyq medal-ordendermen marapattalsa, 500-den astam adam Keńes Odaǵynyń Batyry, 100-den astam adam Dańq ordeniniń tolyq ıegeri boldy. Tórt qazaqstandyq eki márte Keńes Odaǵynyń Batyry atandy, olar - Talǵat Bıgeldınov, Sergeı Lýganskıı, Ivan Pavlov jáne Leonıd Beda.
Avıatsııa general-maıory, Keńes Odaǵynyń eki márte batyry, «Barys» ordeniniń ıegeri - Bıgeldınov Talǵat Jaqypbekuly. Ol 1942 jyly maıdanǵa attanady. Kók júzinde 500 saǵat bolady. 305 ret áskerı shabýylǵa shyǵyp, jaý uıasy - Berlındi alýǵa birinshi bolyp qatysady. Fashıster ózderine aıaýsyz ólim oǵyn sepken Talǵat mingen ushaqty «Qara ajal» dep ataǵan. 23 jasynda Keńes Odaǵynyń eki márte batyry ataǵyn ıelenip, soǵysta nebir kózsiz erlik kórsetken qyran qazaq qan maıdannan aman-esen oralǵan soń, áskerı áýe akademııasyn aıaqtaıdy. Qazaqstannyń áskerı-áýe kúshterinde túrli basqarý qyzmetinde bolady. KSRO Joǵarǵy Keńesiniń úsh márte depýtaty bolyp saılanady.
Beda Leonıd Ignatevıch - Ekinshi dúnıejúzilik soǵysqa qatysýshy, avıatsııa general-leıtenanty, ushqysh-shabýyldaýshy. KSRO-ǵa eńbek sińirgen áskerı ushqysh. 1942 jyldyń tamyz aıynda maıdanǵa jiberildi. Ol Stalıngrad, Donbass, Taganrog, Kenıgsberg qalalaryn azat etý shaıqastaryna qatysty. 75-gvardııanyń avıatsııalyq shabýyldaýshy polktiń eskadrılıa komandıri 1944 jyldyń sáýirine deıin 109 ret áskerı tapsyrmamen jaý áskeri shoǵyrlanǵan jerlerdi jáne bekinisterdi shabýyldady. Osy erlikteri úshin KSRO Joǵary keńesi tóralqasynyń Jarlyǵymen Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi. Sol polktiń (Z-Belarýs maıdany, 1-áýe armııasy, 1-gvardııalyq shabýyldaýshy avıatsııalyq dıvızııa) komandıriniń orynbasary bola júrip, 105 áskerı tapsyrmany oryndady. Osy erlikteri úshin KSRO Joǵary keńesi tóralqasynyń jarlyǵymen Bedaǵa ekinshi ret Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi. Lenın, 4 ret Qyzyl Tý, Aleksandr Nevskıı, І dárejeli Otan soǵysy, «Qyzyl Juldyz» ordenderimen, medaldarmen marapattalǵan. Áskerı qyzmettegi mindetin oryndaý kezinde qaza tapty.
Pavlov Ivan Fomıch - qazaqstandyq ushqysh, maıor, 2 márte Keńes Odaǵynyń Batyry. Soǵysqa 1942 jyly jeltoqsannan qatysty. Ushqysh, aǵa ushqysh, zveno komandıri, avıaeskadrılıanyń komandıri, shtýrmandar avıapolkiniń shtýrmany boldy. Kalının, Ortalyq, 1-Prıbaltıka maıdandarynda 200-den asa áýe shabýylyna qatysyp, jeke ózi jaýdyń 3 ushaǵyn atyp túsirdi. Jaýyngerlik mindetin atqarý ústinde qazaǵa ushyrady. 2 ret Lenın, 2 márte Qyzyl Tý, Aleksandr Nevskıı, 2-dárejeli Otan soǵysy ordenderimen jáne medaldarmen marapattalǵan. Pavlov músini Qostanaı qalasynda ornatylǵan.
Lýganskıı Sergeı Danılovıch - qazaqstandyq ushqysh, eki márte Keńes Odaǵynyń Batyry. Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezinde Lýganskıı 390 ret ushý saparyna shyǵyp, jaýdyń 37 ushaǵyn atyp túsirdi. 2 ret áýe taranyn jasady. Soǵystan keıingi jyldary KSRO QK-niń áskerı áýe kúshteri salasynda ártúrli joǵary basshylyq qyzmetterde boldy.
Tarıhta ekinshi dúnıejúzilik soǵys retinde qalǵan bul bes jylǵa sozylǵan shaıqasqa Qazaqstanda jasaqtalǵan 12 atqyshtar, 4 atty ásker dıvızııasy, 7 atqyshtar brıgadasy jáne 50-ge jýyq jeke polkter men batalondar jóneltilgen edi. Elimizdiń aýmaǵynda jasaqtalǵan bul áskerı qurylymdar soǵystyń alǵashqy kúnderinen bastap jaýmen erlikpen shaıqasty. Ásirese, Máskeý túbindegi shaıqasta qazaqstandyqtar barynsha erlik kórsetip, zor qurmetke ıe boldy. Tarıhı derekterge júginsek, Máskeý baǵytyndaǵy negizgi joldardyń biri - Volokolamsk tas jolyn qorǵaýda Almatyda jabdyqtalǵan 316-atqyshtar dıvızııasy general-maıor I. Panfılovtyń basshylyǵymen teńdesi joq erlik tanytty. Panfılovshy aǵa leıtenant Baýyrjan Momyshuly Máskeý túbindegi shaıqasta óz batalonymen jaý qorshaýyn úsh ret buzyp shyqty. Belgili orys jazýshysy A. Bektiń «Volokolamskoe shosse» povesi B. Momyshulynyń soǵys jyldaryndaǵy erligine arnaldy. Sóıtse de, B. Momyshulynyń soǵys jyldaryndaǵy erligi óz dárejesinde moıyndalmaı, tek 1990 jyly el Prezıdenti N. Nazarbaevtyń tikeleı aralasýymen oǵan Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi.
Saǵadat Nurmaǵambetov Krasnodar ólkesin, Ýkraına, Moldova, Polshanyń qalalary men aýyldaryn azat etýge qatysqan. Ol soǵysty Berlınde aıaqtady. Onyń batalony Reıh kantselıarııasy ǵımaratyna jasalǵan shabýylda erlik kórsetti.
1945 jyly Polsha aýmaǵynda jaý qorǵanysyn buzyp ótý kezinde kórsetken erligi men batyrlyǵy, qolbasshylyqtyń jaýyngerlik tapsyrmalaryn úlgili oryndaǵany úshin oǵan Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi. 1992 jyly Saǵadat Qojahmetuly egemen Qazaqstannyń tuńǵysh Qorǵanys mınıstri bolyp taǵaıyndaldy. 1994 jyly 23 mamyrda Prezıdent Jarlyǵymen Halyq qaharmany ataǵyn aldy.
I. Panfılov dıvızııasy quramynda jaýmen shaıqasqan Málik Ǵabdýllın 1943 jyly Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn ıelendi. Ol jaýmen shaıqasta olardyń basymdyǵyna qaramastan, nemistiń eki tankin granatpen jaryp, kóptegen jaý áskerin joıdy jáne 12 jaýdy tutqynǵa aldy. Málik Ǵabdýllın jaralansa da, shaıqasty tastap ketpedi. Osy erligi úshin Málik Ǵabdýllınge Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵymen birge «Lenın» ordeni jáne «Altyn juldyz» medali tabys etildi.
Al Stalıngrad baǵytyndaǵy shaıqastarǵa 292-shi atqyshtar dıvızııasy retinde qaıta qurylǵan 74-shi Araldyq atqyshtar brıgadasy, 387-shi atqyshtar dıvızııasy, 27-shi atqyshtar keıingi 72 gvardııalyq dıvızııa, 75-shi atqyshtar keıingi 3-shi gvardııalyq atqyshtar brıgadasy qatysty. 1942 jyldyń 19 jeltoqsanynda Bokovskaıa-Ponomarevka aýdanynda bolǵan áýe shaıqasynda qaraǵandylyq ushqysh Nurken Ábdirov óziniń oq tıip órtengen ushaǵyn jaý tankteri shoǵyrlanǵan jerge baǵyttap, ekıpajymen birge erlikpen qaza tapty. N. Ábdirov, mınometshi K. Sypataev pen R. Ramazanov Stalıngradty qorǵaýdaǵy erlikteri úshin batyr ataǵyna ıe boldy.
1943 jyldyń 5 shildesinde bastalǵan Kýrsk shaıqasy shildeniń aıaǵynda keńester áskeriniń jeńisimen aıaqtaldy. Kýrsk ıini men Dnepr shaıqastaryna kóptegen qazaqtandyq áskerı qurylym qatysty. Tek Kýrsk ıinindegi shaıqastaǵy erligi úshin 123 qazaqstandyq Keńes Odaǵy Batyry ataǵyna ıe boldy.
Álikbaı Qosaev – tarıhqa 28 panfılovshy batyrdyń erligi retinde belgili Dýbosekovo razezinde bolǵan shaıqasqa qatysqan. 1941 jyly 16 qarashada 316-shy atqyshtar dıvızııasynyń jaýynger joldastarymen birge jaýdyń talaı shabýylyna toıtarys berdi. Aýyr jaralanǵanyna qaramastan Álikbaı Qosaev qolyna granat alyp, nemis tankine qaraı laqtyryp, ony jaryp jiberip, ózi de qaza tabady. Batyrlyǵy men kórsetken erligi úshin qaza tapqannan keıin oǵan Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy beriledi.
Zooveterınarlyq ınstıtýttyń túlegi Erdenbek Nıetqalıev qyzyl áskerdiń kóptegen jaýyngerlik operatsııasyna qatysty. Gvardııa kapıtany Nıetqalıev basshylyǵymen 2-shi qylyshty eskadrılıasynyń jeke quramy Rattsebýr qalasynyń ońtústigindegi strategııalyq mańyzdy ýchaskeni qorǵaýda tabandylyq pen batyldyq tanytty. Eki kún ishinde atty ásker bólimshesi 10 qarsy shabýylǵa toıtarys berip, jaýdyń júzdegen sarbazyn joıdy. 1945 jyly 2 aqpanda Erdenbek Nıetqalıev aýyr jaralandy, biraq urystan shyqpady. Qansyrap jatsa da ol stanok pýlemetiniń artynda turyp, sońǵy demi qalǵansha jaýdyń shabýyldaryn toıtarýdy jalǵastyrdy. Surapyl shaıqasta qaza tapqan Erdenbek Nıetqalıevke Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi.
Soǵystyń sheshýshi jeńis núktesin qoıǵan Berlın operatsııasyna qazaqstandyq 118-shi, 313-shi atqyshtar dıvızııalary jáne 209-shi atqyshtar polki qatysty. Berlın ratýshasyn alýda 118-shi atqyshtar dıvızııasynyń vzvod leıtenanty K. Madenov, al kóshe shaıqastarynda I.B. Madın, Reıhstagka tý tigýde Raqymjan Qoshqarbaev erlik tanytty. Oǵan Prezıdent Jarlyǵymen Halyq qaharmany ataǵy 1999 jyly qaıtys bolǵannan keıin ǵana berildi. Jalpy, Berlın operatsııasynda 27 qazaqstandyq erlikterimen kózge túsip, Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyn ıelendi.
Polsha jerindegi urys qımyldary kezinde pýlemet eseptobynyń komandıri serjant Imanǵalı Biltabanov Oppeln qalasynyń ońtústigindegi Oder ózeninen sátti ótti. 1945 jyly 25 qańtarda Batys jaǵalaýdaǵy Oderfeld aýylynyń mańyndaǵy jaǵajaıdy ustap turý úshin bolǵan shaıqasta pýlemetpen ondaǵan jaý sarbazy men ofıtseriniń kózin joıdy. Osy urysta jaralanyp, kontýzııa alsa da urys alańyn tastap ketpedi. 1945 jyly 26 aqpandaǵy shaıqasta erlikpen qaza tapty. Kórsetken erligi úshin KSRO Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmynyń Jarlyǵymen Imanǵalı Biltabanovqa qaza tapqannan keıin Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi.
Sabyr Rahymov Túrkistan áskerı okrýginde qyzmet etip, Qyzyl Juldyz ordenimen marapattalǵan. Soǵys jyldarynda Kavkazda, Belarýste jáne Rostov oblysynda shaıqastarǵa qatysty. 1943 jyly jaýyngerlik erligi úshin general-maıor ataǵyn aldy. 1945 jyly naýryzda Gdansk mańyndaǵy shaıqasta qaza tapty. 1965 jyly eren eńbegi men kórsetken erligi úshin Sabyr Rahymovqa (qaza tapqan soń) Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi.
Keńes Odaǵynyń Batyry Qaıyrǵalı Smaǵulov Kerch túbegindegi urysta erlik kórsetti. Osy túbekte 20 desantshy 44 kún boıy bir qadam keıin sheginbepti. Ásirese, Qaıyrǵalı Smaǵulov Eltıgen eldi mekenin azat etý úshin jaýdyń 20-ǵa jýyq áskeriniń kózin joıǵan. Oǵan bul erligi úshin KSRO Joǵarǵy keńesi tóralqasynyń 1943 jylǵy 13 qyrkúıektegi jarlyǵymen Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi.
Qazaq qyzdary da soǵys aýyrtpalyǵyn er azamattarmen birdeı kóterdi. Soǵystyń alǵashqy kúnderinen bastap soǵysqa suranyp, áskerı komıssarıattarǵa hat jazǵan qazaq qyzdary óte kóp boldy. Qoldaryna qarý alyp, maıdanǵa attanǵan qazaq juldyzdary – Álııa men Mánshúk Qazaqstan dańqyn álemge pash etti.
Avıatsııa salasyn meńgergen qazaq qyzy - Hıýaz Dospanova Keńes Odaǵynyń batyry M. Raskova basqarǵan áıelder avıatsııasynyń quramynda avıatsııa shtýrmany bolyp 300-den astam márte áýege kóterildi. 2004 jyly Prezıdenttiń Jarlyǵymen H.D. Dospanovaǵa Halyq Qaharmany ataǵy berildi.
Qazaqstandyqtar jaý tylyndaǵy partızan qozǵalysyna da belsene qatysty. Tek Ýkraına aýmaǵyndaǵy partızan birlestikterinde 1 500 qazaqstandyq jaýmen shaıqasty. Qazaqstandyq partızandar jaýmen shaıqasta kózsiz erlik tanytty, olardyń qatarynda Qasym Qaısenov te bar.
Keńes Odaǵynyń batyry Jaqypbek Mahambetov 1943 jyly aqpanda Qyzyl Armııa qataryna shaqyryldy. 1943 jyly qazan aıynda Dnepr úshin bolǵan shaıqasta pýlemetshi Mahambetov asqan erlik úlgisin kórsetti. Ol nemistiń iri kalıbrli zeńbiregin, bir tankisi men úsh avtokóligin joıyp jiberip, 90-ǵa tarta jaýdyń kózin qurtty.
Álıasqar Qojabergenov 1941 jyly Qyzyl Armııa qataryna shaqyrylyp, Almatyda jasaqtalǵan 316-atqyshtar dıvızııasynyń 1075-atqyshtar polkiniń quramynda urysqa qatysty. Máskeý túbindegi Dýbosekovo razeziniń janynda bolǵan keskilesken shaıqasta ol óz joldastarymen birge óshpes erlik kórsetip, batyrlyqpen qaza tapty.
Kenjebek Shákenov 1943 jyly Tashkenttegi pýlemet ýchılışesin bitirgen soń maıdanǵa attandy. Dneprden ótýde kórsetken qaharmandyǵy men erligi úshin Shákenovke KSRO Joǵary keńesi tóralqasynyń jarlyǵymen Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵy berildi. 1944 jyly naýryzda Ashhabadtaǵy jaıaý ásker ýchılışesine oqýǵa jiberildi. Lenın ordenimen, kóptegen medalmen marapattalǵan. Soǵystan keıin Taraz qalasyndaǵy qurylys tresinde qyzmette boldy.