Tımýr Jántikın: AES tehnologııasyn tańdaǵanda sanktsııalar saıasatyn eskeremiz

Balqashtyń mańyna AES salynǵan kúnniń ózinde reaktordy sýsyz da salqyndatýǵa bolady. Mundaı málimetti «Qazaqstan atom elektr stantsııalary» JShS bas dırektory Tımýr Jántikın aıtty, dep habarlaıdy Kazinform.

«Samuryq-Qazyna» qorynyń YouTube arnasynda atom energetıka salasyna jaýapty organ ókilderi «Qazaqstanǵa AES ne úshin kerek?» degen suraqtyń jaýabyn birlesip izdedi. Oqyrman nazaryna «Qazaqstan atom elektr stantsııalary» JShS bas dırektory Tımýr Jántikınniń aıtqan tezısterin usynyp otyrmyz.

AES-ke qansha sý kerek?

«Bizge AES salynatyn aýmaqtaǵy sý qorynyń keminde aldaǵy 70 jyldaǵy boljamy kerek. Atom stansasyn salqyndatýǵa qandaı tehnologııany paıdalatynymyz osy boljamǵa baılanysty. Muhıtpen shektespeıtin, teńizi joq el úshin salqyndatý kózi ózen nemese Balqash sııaqty kól bola alady. Mundaı elderde ádettegi salqyndatý munarasy paıdalanylady. Mysaly, biz Belarýstaǵy stansany kórdik. Onda 1200 MVt bolatyn eki blok tur. Biz de shamamen sondaı salǵymyz keledi. Onyń salqyndatý munarasy qaıtarymsyz shyǵyndaıtyn, ıaǵnı býlandyryp, usaq tamshylar etip shashatyn sýdyń kólemi jylyna 63 mln tekshe metr bolady. Balqashtyń derekterin de qarap kórdik. Osy aıtyp otyrǵan 63 mln tekshe metr sý Balqashtyń betinen býlanyp ushatyn sýdyń 0,3-06 paıyzy ǵana eken. ıAǵnı, klımat aýytqyp, Balqash qurǵaı bastasa, oǵan AES-tiń qatysy bolmaıdy.

Alaıda sýsyz salqyndatatyn tehnologııa da bar. Qazir Ózbekstanda qurǵaq salqyndatý munarasynyń jobasy pysyqtalyp jatyr. Ol munaraǵa múlde sý qajet emes. Kádimgi mashınanyń radıatory sııaqty tuıyqtalǵan tsıklmen jumys isteıdi. Biraq onyń baǵasy sál qymbat. Onyń ústine atalǵan munaranyń jumysyna 3-5 MVt kóleminde qosymsha qýat kerek. Degenmen, tehnıkalyq turǵydan iske asyrýǵa bolady. Sondyqtan sý boıynsha problema bolmaýy kerek».

Qaı eldiń tehnologııasy qaýipsiz?

«Biz tórt jobany, 13 jetkizýshiniń ishinen tórteýin iriktep aldyq. 4 el degen sóz ǵoı. Olar: Reseı, Qytaı, Frantsııa, Ońtústik Koreıa. Bulardyń bári shashamen uqsas – qaýipsizdik deńgeıi boıynsha «3-3+» býynyna jatady. ıAǵnı, aıtarlyqtaı zamanaýı, ýaqyt synaǵynan ótken tehnologııalar. Ár tehnologııanyń artyqshylyqtary men kemshilikteri bar. Biz arnaıy ólshemsharttar ázirlep, keıin ony A-Systems deıtin frantsııalyq keńesshi kompanııamen birge jetildirdik. Sol ólshemsharttar boıynsha osy 4 eldi iriktegen bolatynbyz. Ony kóp aıta bermeımiz. Óıtkeni ólshemsharttardy áli de jetildirip, basqa parametrler qosatyn shyǵarmyz.

Bul jerdegi basty ólsheýish – tehnologııa men ekonomıka, saıası faktor joq. Jetkizý tizbegi deıtin másele bar. Jobanyń senimdiligine jetkizý tizbegi qalaı áser etýi múmkin? Ony da eskerý kerek. Qazir sanktsııalar teketiresi júrip jatqanyn bilesizder. Jobany iske asyrǵan kezde ol da kedergi keltirýi múmkin degen qaýip bar. Keıbir jobalarda osyndaı kedergi qazirdiń ózinde bar. Sondyqtan naqty bir tehnologııaǵa baǵdarlanyp otyrmyz dep aıtýǵa áli erterek. Óıtkeni áli de ár tetigin pysyqtaý qajet. Onyń ústine qarjylandyrý jaǵyn qaraý kerek. Óıtkeni ulken jobalardyń kóbi qarjylandyrý tusy durys pysyqtamaǵannyń kesirinen orta jolda qalǵan. Tehnologııa tartý máselesi de bar. Mysaly, biz ózimizdiń AES-ke óz otynymyzdy paıdalanǵymyz keledi. Qazir ol máseleni de pysyqtap jatyrmyz. Erteń otyn bermeı qoıyp, sonyń kesirinen qýatsyz qalmaýymyz kerek. Qolymyzda ýran barda, odan otyn óndiretin tehnologııa turǵanda ózimizdiń AES-ke óz otynymyzdy paıdalanýǵa mindettimiz. Ózimizdegi memlekettik organdarmen, áleýetti jzetkizýshilermen jumys istep jatyrmyz. «QazAtomÓnerkásip» kompanııasy da bul salada áriptestikke múddeli. Jyl aıaǵyna deıin keıbir máseleler aıqyn bolatyn shyǵar».

Jel men kún turǵanda nege atom qýatyna kiriptar bolamyz?

«Qazir ekonomıkany kómirsýteksizdendirý júrip jatqany túsinikti. Osyǵan baılanysty kómirden qýat generatsııalaý máselesinde problemalar paıda boldy. Kómirden de, gazdan da qorshaǵan ortaǵa shyǵaryndy tastalady. Sonda jańartylatyn qýat kózi retinde paıdalanylatyn kún elektr stansasy men jel elektr stansalary, odan bólek atom elektr stansasy bar.

Atom stansasy senimdi jumys isteıtini túsinikti. ıAǵnı, jańartylatyn qýat kózderine qaraǵanda erteńin boljap, baǵamdaýǵa bolady. Odan keıin jańartylatyn qýat kózderi «qymbat ıgilik» ekenin umytpaý kerek. Tender kezinde 1KVt/saǵ energııany 14 teńgege berýge daıyn ekenderin aıtyp jatady. Al 2022 jyldyń qorytyndysyn qaraǵan ekonomıster jańartylatyn qýattyń quny basqasha ekenin aıtyp otyr. Ol týraly Petr Svoık te (energetıka sarapshysy – red.) aıtty. Jańartylatyn qýat kózderinen alynatyn 1 KVt/saǵat elektrdi generatsııalaýdyń ózindik quny 70 teńgeniń aınalasynda bolatynyn eseptep shyǵardy.

Sondyqtan biz senimdi energııa júıesin qurǵymyz kelse, AES sııaqty senimdi kózdi damytýymyz kerek. Onyń ústine, bizde bul baǵyttarda tájirıbe bar. Kaspııdiń jaǵasynda, Aqtaý qalasynda AES jumys istegen. Bul – osynsha ónerkásip aýqymynda jumys istegen álemdegi tuńǵysh reaktor bolatyn. Bizde atom ónerkásibi damyǵan. Ýran óndirýden álemde birinshi oryn alyp otyrmyz. Oǵan qosa bizde ýran otynynyń zaýyty bar. Byltyrdan beri frantsııalyq dızaındaǵy ónimin Qytaı naryǵyna eksporttap otyrmyz. Qýatty ıadrolyq ortalyǵymyz bar. ıAǵnı, qajetti dúnıeniń bári bar. Keı adamdar bizde zertteý baǵytyndaǵy ıadrolyq reaktor (Almatydan 20 shaqyrym jerde – red) qoldanylyp kele jatqanyn bilmeıtin bolýy kerek. Olarǵa qoıylatyn talaptardyń Atom elektr stansasyna qoıylatyn talaptardan sonshalyq aıyrmashylyǵy joq. Ol da dál sondaı ıadrolyq reaktor».

Kún, jel elektr stansalarynyń qyzmet merzimi – 25 jyl ǵana

Tımýr Jántikın kún men jel elektr stansalary ary ketse 25 jyl ǵana qyzmet etetinin, odan keıin onyń bólshekterin kádege jaratý máselesi týyndaıtynyn aıtady.

«Bul stansalardyń qyzmet merzimi az. Mysaly kún batareıalary jyl saıyn tozyp otyrady. Ary ketse 20-25 jyl isteıdi. Jel generatorlary da sol sııaqty. Bizdegi jel stansalarynyń parkin qarasańyz, qazirdiń ózinde jelden qozǵalys alatyn motorlar tozyp, isten shyǵa bastaǵan. Ondaǵy redýktorlardy aýystyrý shyǵyndary aıtarlyqtaı qymbat. Sondyqtan ony eshkim aýystyryp jatqan joq. Odan keıin kádege jaratý problemasy bar. Biz ázirge onymen tap kelgen joqpyz. Óıtkeni ondaı stansalar kóp emes. Qazir jalǵyz jol bar. Mysaly AQSh-ta JES-tiń qapalaǵyn sheship alyp, bólshekteıdi de, jerge kómedi. ıAǵnı, keıin bireýler kádege jaratýdyń tyń tásilin oılap tabatyn shyǵar degen úmit qana.

Al AES-ti jobalaǵan kezde kádege jaratýdy qoıyp, ony joıýdyń tásilin de naqtylap qoıamyz. ıAǵnı, otynnyń qaldyǵyn kádege jaratý, reaktordyń ózin, basqa da qaldyqtardy kádege jaratý shyǵyndary ýrannan alatyn qýatty generatsııalaýdyń ózindik qunyna kirgiziledi.

ıAǵnı, AES reaktoryn kádege jaratý – sheshimi bar másele. Belgili bir aqsha qajet bolady. Jobany ázirlegen kezde ol aqshany da atomnan alatyn qýatty generatsııalaýdyń ózindik qunyna qosamyz.

Biraq bul jańartylatyn qýat kózderi qajet emes nemese AES-ke kedergi keltiredi degen sóz emes. Jaı ǵana ár kózdiń úlesin rettep otyrý kerek. Energııa júıesi qaı kózdiń úlesi qansha bolǵanda shydaı alatynyn eskerý qajet.

Bul jerde ekologııadan bólek, ekonomıkalyq jaǵy da bar. Satyp alý konkýrstarynda jańartylatyn elektrdiń 1 KVt/saǵaty 14 teńge dep kórsetiletinin aıttyq. Shyn máninde, 14 teńgeden eshkim satyp otyrǵan joq. Sondyqtan ony basqa qýat túrlerimen aralastyryp tutynady. Mysaly, jel stansasynan alatyn energııa turaqty bolý úshin dástúrli stansalarda saqtap otyrý kerek. Ony generatsııalaýdyń ózindik qunyn eshkim eseptep jatqan joq. Onyń ústine, turaqsyz generatsııalar elektr jelisine árdaıym júkteme artyp turady. Ulttyq energııa júıemiz sodan aıtarlyqtaı zardap shegip keledi. Onyń bárin sanmen kórsetýge bolady.

Sondyqtan jańartylatyn energetıka dál búgin atom energetıkasymen básekede teńese almaıdy. Múmkin keleshekte qandaı da bir sheshimder tabylatyn shyǵar. Bálkim sol sheshimniń paıda bolǵanyn kútý kerek. Onda qorymyzdy ysyraptaımyz. Óıtkeni jańartylatyn energetıkaǵa aqsha salý arqyly energııa júıesiniń ekonomıkasyna aýyrtpalyq artyp otyrmyz».

Eske salaıyq, Atom elektr stansasy Balqash kóli mańynda, Almaty oblysynyń Úlken kenti aýmaǵynda salynýy múmkin ekeni aıtylǵan bolatyn.